Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arengu...
Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ülevaade erakonnast praegu (sümboolika, liikmete arv, esimees)
kodanikuõiguslaste liikumine e. neegriprobleem. Selle liikumise etteotsa tõusis M. L. King. 1958 Eisenhower valiti tagasi. Süvenes kriitika Eisenhoweri administratsiooni aadressil, majanduses toimus langus. 1959 Dulles suri. Peale Dullese surma algas lähenemine USA ja NLi vahel. 1961 toimus Pariisis tippkohtumine, mis lõppes nurjumisega. 1960 dem. Kennedy, vab. Nixon. Esimest korda toimus teledebatt. Kennedy valimisprogramm oli New Frontier - uued rajajooned. Ase- presidendiks sai Jonson. Kennedy sai endale ka mustanahaliste hääled. Juba valimiskampaania käigus kuulutas Kennedy välja oma välispoliitilise doktriini - paindlik reageerimine. Esimesel presidendiks olemise kuul andis Kennedy välja 32 ametlikku avaldust ja 22 presidendi dekreeti. 1960. olid USAs murrangulised. Põhiprobleemid, murrangud: 1. Kodurahu probleem (neegriküsimus) 60. kandus neegriliikumine põhjaosariikidesse. 1963 Marss
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3
Tahetakse olla Liberaalne sallivad ja nähakse võimalust multikultuursuseks. Sotsialistli Nähakse probleemi sotsiaalsel tasandil. Ollakse valmis põgenike 1 aitama leidma neile töökohti ja pakkuma haridusvõimalusi ning k keeleõpet. 5. Mille poolest Eesti parlamendierakondade programmilised (üldprogramm või valimisprogramm) seisukohad kattuvad või erinevad nende poolt deklareeritavast ideoloogilisest profiilist (st sellest kuidas nad ise on määratlenud oma ideoloogiat)? Tooge 2 näidet iga erakonna kohta. Seisukoht kattub Seisukoht erineb Erakond ideoloogilise profiiliga ideoloogilisest profiilist 1. vähehaaval 1. Sisserände pooldamine
3. Perioodi 1919-1933 nimetatakse Saksamaa ajaloos Weimari vabariigi ajajärguks. Novembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933. aastatel kimbutas maailma majanduskriis ehk „Suur Depressioon“. Kriisist väljatulemisel olid suured teened Franklin Delano Roosevelt, kelle valimisprogramm kandis nimetust „Uus kurss“. B. 1. Karikatuur on pühendatud Versailles rahulepingule. 2. Dirigendi rollis on USA valitsuse juht Woodrow Wilson ja USA esindajaks on onu Sam. 3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2. Saka elanikele oli vaja ruumi elamiseks, mida sai ida poolsetest riikidest
kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse
Tänaseks on see vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti tegeleb erakond siiani emapalgaga, mis on aidanud kaasa sündide arvu kasvule Eestis. Kõige märkimisväärsemat tähelepanu on arvatavasti pälvinud üksikisiku tulumaksu alandamine 2005.a.-2015.aastal, mille ajal suudeti alandada tulumaksu 26%-st 20%-ni. Valimised 2019. aasta valimiste loosung oli “Parem Eesti.” Nende valimisprogramm koosnes kaheksast osast: ● tark majandus - kõigi elanike sissetulekute kasv, ● haritud ja nutikad inimesed - eduks vajalik ettevalmistus, ● hooliv ja võimalusi pakkuv Eesti - panustamist toetav ühiskond, ● avatud ja turvaline Eesti - paremini tagatud vabadused, ● arukalt ja avatult juhitud Eesti - üksikisiku vabadusest lähtuv ühiskonnakorraldus, ● meie oma Eesti - kestlik rahvus, keel ja kultuur,
II Demokraatlik maailm (USA ja Suurbritannia) Laar, lk.14 1. USA President Harry Truman 1945- (1948 valiti) 1952 (demokraat) Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2
pääseb valimiste teel. Ajalooliselt kujunesidki erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, kelle ülesandeks oli koondada teatud gruppide huve ja propageerida oma õhiskonna programmi valijate hulgas. Programm ongi erakonna üks põhidokumente, mis esitab nägemuse kõigi ühiskonna valdkondade ja poliitika suhtes. Programmi aluseks on mingi ideoloogia. Tavaliselt vaadatakse programm üle enne valimisi. Kuna programmid on väga mahukad, siis koostatakse valijate jaoks lõhike ja lööv valimisprogramm ehk platvorm. Valimised on tänini erakondadel väga tähtsal kohal. sest võimule pääseb ainult valimiste kaudu. Kuna ühe partei valitsusi meil ei ole, siis luuakse harilikult koalitsioonivalitsus. Ja selle koalitsioonitöö aluseks sõlmitakse erakondade vahel koalitsioonileping, mis on sageli tähtsam kui mingi ideoloogia, sest valijad ja rahastajad hindavad erakondi kordasaadetu, mitte aga ideoloogiate järgi. Parteide areng 20. sajandil 20. sajandi keskpaigaks said valima ka naised
Mis vahe on erakonna põhikirjal ja üldprogrammil? Põhikirjaga on määrletud erakonna ülesehitus, juhtorganite volitused,juhtorganite valimise kord, tegevuse majanduslikud alused, jne. Programm aga koondab kokku erakonna poliitilised ideed ja seisukohad. Üldprogramm- ideeprogramm.Üldised pol. ideed ja seisukohad,maailmavaade. Muudetakse võibolla kord 3-5 aasta jooksul. Valimisprogramm-(tegevusprog.)Pakuvad konkreetseid tegevusplaane ja ideid hetkesituatsioonist lähtudes ja püüavad tabada praegu olulisi ühiskonna valupunkte.Põhiliselt enne valimisi. Parteide rahastamine Kolm allikat:liikmemaksud,eraisikute või äriühingute annetused,riigieelarve.Liikmemaksud maksimaalselt 15% eelarvest.Riigieelarvelised vahendid tihti 40% või üle poole partei eelarvest. Parteide riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused
palkade alandamine). Majanduslikud probleemid jätkusid. 1935 aastal tööstustoodang oli vaid 75% aasta 1929 tasemest ja töötuid oli 465 000. Sellises olukorras paljud otsustasid toetada Rahvarinnet, mis pakkus sotsiaalsema alternatiivi kogu ühiskonnale. 1936 aasta kevadel Rahvarinne võitis parlamendi valimised. Sotsialistide, kommunistide, radikaalide ja ametiühingute valimisliit. Töökava = valimisprogramm avaldati 1936 aasta jaanuaris: 1) Ühiskondliku vabaduse kaitsmine rahutusi korraldavate paremäärmuslaste vastu. 2) Võitlus maj.-sotsiaalse kriisi vastu. 3) Välispoliitikas kollektiivse julgeoleku põhimõte (sellel ajal Saksamaa militariseeris Reinimaa). Lööklause: ,,Leiba, rahu, vabadust!". Parempoolsete valimisteema oli võitlus bolsevismi ohu vastu. Ei saavutanud nii suurt vastukaja kui rahvarinde platvorm.
annaabi.ee 
