Arvuti võrgu referaat (0)

Põhimõisted:
Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e-postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule , kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu
Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised:

• amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal
  
• sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal
  
• faasimodulatsioon (PM)
  

Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse

• impulsside amplituudi ( impulss -amplituudmodulatsioon)
  
• impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon)
  
• seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon)
  

Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust
Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad : Datagramm edastus ( paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud – viide (latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.
Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu.
Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel . Rööpliidese füüsilist teostust (lülitust ja pistmikku) arvutis nimetatakse rööppordiks. Standardiseeritud rööpliidesteks on Centronics ja uuem ECP/EPP.
Pooldupleks - Pooldupleks- andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist
Täisdupleks - Täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab. Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist ( liin , kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas)
Pöördumisviisid - Arvutivõrgu ülesehitamisel võib rakendada mitmeid meetodeid, vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist (saadet) meediumi poole ja tagamaks kindlal ajahetkel ainult ühe arvuti töötamise saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse
ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA /CA ( Local Talk) ja CSMA/ CD
Veaparandus - ECC ( Error - Correcting Code ; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka parandatakse. ECC leiab järjest laialdasemat kasutust andmete salvestus- ja edastussüsteemide riistvaras sedamööda, kuidas kasvab andmeedastuskiirus ja koos sellega vigade tekkimise tõenäosus. Andmete salvestamisel töötab ECC järgmiselt:

• Kui andmeüksus (sõna) salvestatakse muutmällu või kõvakettale, genereeritakse selle sõna bitijärjestust kirjeldav kood ning salvestatakse see koos sõnaga. Iga 64- bitise sõna puhul on ECC koodi salvestamiseks vaja 7 lisabitti
  
• Kui sõna kutsutakse mälust välja lugemiseks, siis genereeritakse sama algoritmi kasutades ECC kood uuesti ja võrreldakse sõnas sisalduva esialgse koodiga
  
• Kui koodid ühtivad, siis vigu pole tekkinud ja sõna on kõlbulik edasiseks kasutamiseks
  
• Kui koodid ei ühti, tehakse koodide võrdluse teel kindlaks puuduvad või vigased bitid ja taastatakse või parandatakse need
  
• Veel mälus asuvaid andmeid ei püütagi korrigeerida, sest varem või hiljem kirjutatakse need nagunii üle uute andmetega ja eeldusel , et vead olid ajutise iseloomuga , "kaovad" vigased bitid iseenesest
  
• Kui vead korduvad mälus ühel ja samal aadressil, siis viitab see püsivale riistvaraveale ning sel juhul genereeritakse vastav teade
  

64-bitisel tasemel on nii paarsuskontrolli kui ECC meetodi puhul vaja ühepalju lisabitte. Harilikult kasutatakse
ECC realiseerimiseks Reed- Solomon ’i koode, mis peale vigaste bittide avastamise tagavad nii "kustunud" kui ka
valede bittide taastamise . FEC ( Forward Error Correction ) ennetav veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga , mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks.
Kanali- ja pakettkommutatsioon.
Kanalikommutatsioon ( circuit switching) - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks
füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te
helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda
ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon
näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni.
Pakettkommutatsioon (packet switching) - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul
jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini
erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti
esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda
tehnikat . Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi
(kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel.
Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas , näiteks
heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede
edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema
meetodi eeliseid.
Jadaedastus, järjestikedastus ( serial transmission) - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine
ühe edastuskanali kaudu. Andmeid saab edastada ainult üks bitt korraga ehk järjestikside, mida kasutatakse
telefonsides tänapäeval.
Pooldupleks ( half duplex) - andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas
suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata
andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu
täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda
mõlemas suunas) kasutamist.
Täisdupleks ( full duplex) - lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada
samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini
andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab. Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist (liin, kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas).
Pöördumisviisid.
Pöördumisviisid - Mingil ajahetkel saab kohtvõrgus toimida saatjana vaid 1 võrku ühendatud terminaalidest
(arvutitest). Selleks, et vältida mitme arvuti üheaegsest pöördumist keskkonna poole kasutatakse juurdepääsu
võimaldamiseks erinevaid pöördumisviise. Eristatakse 2-te pöördumisviisi liiki :

• juhuslik ehk konkureeriv pöördumisviis,
  
• determineeritud pöördumisviis
  

Füüsilised kandjad:
Valguskaabel (fiber- optic cable) - Kiudoptiline kaabel, kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud.
Raadiosageduste jaotus.
RFID ( Radio Frequency IDentification) - Raadiosagedustuvastus. Andmekogumistehnoloogia, kus tuvastusandmete salvestamiseks kasutatakse elektroonilisi lipikuid ja nende hõiveks raadiotransmitterit. Selline lipik, mida kutsutakse ka elektrooniliseks sildiks, transponderiks või koodiplaadiks, saab oma toite püstolilt. USA-s on RFID laialdaselt kasutusel bensiinijaamades ja kiirtoidurestoranides, kus selle abil toimuvad kliendi isiku tuvastamine ja krediitkaardiarveldused. Seda kasutatakse ka maksuliste kiirteede pealesõiduväravais.
RF (Radio Frequency) Raadiosagedus. Raadiosagedusteks nimetatakse elektromagnetiliste võnkumiste sagedusi 3 Hz kuni 300 GHz. Eesliide "raadio" (lad.k. radius - kiir) tähendab, et sellistel sagedustel võnkuvad vooluahelad kiirgavad raadiolaineid . Alalisvool ehk nullsagedusega elektrivool raadiolaineid ei tekita ja sagedusi üle 300 GHz nimetatakse juba optilisteks sagedusteks.
TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID :
Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud
üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma
pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab
andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas -
Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite
tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 -
tavaline koaksiaalkaabel , 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe).
ATM (Asynchronous Transfer Mode) – asünkroonülekanne. Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse
väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio - kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM
võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet’i kohtvõrgus on see
maksimaalselt 100 Mbit/s.Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist
sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele
fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada.ATM-teenust on nelja liiki:

• CBR ( Constant Bit Rate ) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile
  
• VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul
  
• UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks
  
• ABR ( Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba
  

PPP (Point- to- Point Protocol ) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll . PPP kasutamine on populaarseim
meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks
sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP’ga ja võite kasutada TCP/IP
protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP -protokolli. PPP kasutab
kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control
Protocol). PPP toetab mitmesuguseid autentimisprotokolle (näit. PAP, CHAP jt), samuti andmetihendust ja
krüpteerimist. PPP on kasutatav igasuguse täisdupleksühenduse juures (POTS, ISDN , T1, E1 jne).
Sissehelistamisühenduse puhul võib PPP ühenduse halva kvaliteedi korral selle katkestada ja uuesti helistada.
Multilink PPP (lühendatult MLPPP, MPPP või MP) kasutamine võimaldab andmekiiruse suurendamiseks sillata
(kokku ühendada) kaks modemit ja telefoniliini. Üle ISDN-ühenduse võib PPP kasutada üht 64 kbit/s B-kanalit
ning MLPPP võimaldab B- kanaleid sillata. PPP kapseldab IP-paketid spetsiaalsetesse võrgujuhtimisprotokolli
(NCP - Network Control Protocol) kaadritesse, mis baseeruvad HDLC/SDLC kadreerimismeetodil. PPP toetab ka teisi kõrgprotokolle nagu näit. IPX ja AppleTalk. Näiteks IPCP (IP over PPP) kapseldab TCP/IP pakette Interneti jaoks ning IPXCP (IPX over PPP) kapseldab IPX-pakette NetWare võrkude jaoks. PPP toetab ka muid
kaadritüüpe, näit. ATM ja Ethernet DSL’i jaoks ja kaablimodemiskeeme (vt. PPPoA ja PPPoE). PPP tagab
kakspunktahela, mis on võimeline multipleksima erinevaid protokolle üle ühe ja sama ahela. PPP’d võib
kasutada ka võrguadapteri draiveri asemel, mis võimaldab eemalasuvatel kasutajatel võrku sisse logida nii,
nagu asuks nad võrgus sees.
ISDN (Integrated Services Digital Network) - integreeritud teenustega digitaalvõrk. Rahvusvaheline
sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.
ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab
edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali
audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada
analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks. ISDN kasutab kõne
ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid
nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit
(delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid
ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu
informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse
telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul.
Versioon B-ISDN kasutab andmeedastuseks lairiba-edastust ja toetab andmekiirust 1,5 Mbit/s. See eeldab aga
valguskaabli kasutamist. Arvuti ühendamiseks ISDN-võrguga kasutatakse võrguterminaatorit ja ISDN
terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11
konnektori abil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator
harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet.
Terminaldapterit nimetatakse sageli ISDN-modemiks, sest see võib toetada ka analoogtelefoni või
faksiaparaati, kuid tehniliselt võttes terminaladapter ei ole modem. Nimelt ei toimu siin analoogsignaalide muundamist digitaalseks ja vastupidi, vaid tegeletakse ainult täisdigitaalühendusega. Väline terminaladapter
ühendatakse arvuti jadapordiga ning sisemine terminaladapter torgatakse laienduspilusse. Mõned
terminaladapterid ühendatakse suurema andmekiiruse saavutamiseks ka paralleelpordiga. Terminaladapter
võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog - ja digitaalsüsteemi
vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks
kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist.
ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus
Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL’i liike. Sõna "asümmmeetriline" e.
ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL’i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni
9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL’i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit.
ADSL2 (Asymmetric Digital Subscriber Line 2) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda
andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele
rakendustele ja teenustele. ADSL2 on projekteeritud nõnda, et see töötab olemasolevate ADSL-seadmetega.
Andmekiiruse tõstmine on vajalik ennekõike selleks, et pakkuda HDTV teenust üle tavaliste telefoniliinide, aga
seda vajavad ka asutused ja ettevõtted, kes regulaarselt laadivad alla suuri faile, samuti Internetis
videomängude mängijad. Tavaline Internetis surfaja erilist vahet ei märka.
ADSL2+ (Asymmetric Digital Subscriber Line 2+) - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk ADSL-ühenduse uuem standard maksimaalse allalaadimiskiirusega kuni 25 Mbit/s, mis on kaks korda suurem kui ADSL2 puhul. See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale. Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega.
VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line) - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s.
PLC (Programmable Logic Controller) - programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller.
Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131
programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on
sisend /väljundporte. Need on sageli RISC -põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside
juhtimiseks reaalajas.
GSM ( Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT
(Conference of European Posts and Telegraphs – Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents ) Groupe Spécial
Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside
süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI
– European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a.
Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22
riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu
tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust
(SMS – Short Message Service ) , mis pole võimalik analoog-mobiilsidesüsteemides. GMS süsteemis on
abonendil võimalus valida veel mitmesuguseid lisateenuste pakette vastavalt oma vajadustele (kõnede
ümbersuunamine, kõneteated, kõnekonverentsid jne.)
GPRS (General Packet Radio Service) - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Eestis hakkas EMT pakkuma
GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub
mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja
kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile
Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short
Message Service – lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kui
kanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid
uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu
suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN)
kasutajatele sissehelistamisühenduse asemel püsiühendust. GPRS täiendab Bluetooth tehnoloogiat, mis
kujutab endast standardit seadmetevaheliste traatühenduste asendamiseks raadioühendustega. Lisaks
Interneti protokollile (IP) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga
andmevahetuse protokolli X.25. GPRS on samm edasi teel EDGE (Enhanced Data GSM Environment) ja UMTS
( Universal Mobile Telephone Service) poole.
EDGE (Enhanced Data rates for GSM Evolution ) - täiustatud GSM andmeside . GSM mobiiltelefonisüsteemi
kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb
mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium - ja teiste lairibarakenduste
kasutamise. EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama
ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke.
3G (Third Generation) - kolmas põlvkond. Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia
andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G
tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi
statsionaarsete, mobiil - ja satelliitsidesüsteemide.
HSDPA (High Speed Downlink Packet Access ) - kiire allalingiga pakettpöördus. W-CDMA 3G mobiilside
tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside
tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja
kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel
kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib
teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s.
4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas
andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s
(praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks
ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL’i kiirusest. 4G peaks realiseerima 3G
tehnoloogiate täiustatud versioone (parendatud multimeedium, sujuv voogvideo, universaalne juurdepääs ja
porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G’st, nii võib 4G
tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal.
IEEE 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu ( traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997.
Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas
sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks
võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" (" Wireless Fidelity"). Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit
(OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE
802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g
töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b. 802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

• Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.
  
• Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi ( peer -to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).
  

Võrgukihi protokollid:
IPv4 (Internet Protocol version 4) - IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis
saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks.
IPv6 (Internet Protocol version 6) - IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates
1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi
probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve . Kui praegu kasutusel
oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. IPv6 iseloomulikud omadused on:

• 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel
  
• sisseehitatud krüpteerimine (32- bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises)
  

• kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises)
  
• automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooniprotokoll (DHCP)
  
• viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks)
  

ARP (Address Resolution Protocol) - aadressiteisenduse protokoll. Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti
füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Näiteks IP praegu kõige levinuma
versiooni IP version 4 (IPv4) puhul on IP aadressi pikkus 32 bitti, aga Ethernet’i võrgus on seadmete aadresside
pikkuseks 48 bitti . Seepärast peetakse ARP-puhvri nime all tuntud tabelit, mis seab omavahel vastavusse IP-
aadressid ja MAC-aadressid. ARP annab ette protokollireeglid, mille alusel toimub selle vastavuse tekitamine ja
aadresside teisendamine.
ICMP (Internet Control Message Protocol) - Interneti kontrollsõnumiprotokoll. Hooldusprotokoll TCP/IP
protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel
omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Ping -utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks.
IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve. Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav
andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli
rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise
kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. IPSec’i suur eelis on selles, et andmeturbe
tagamiseks pole vaja teha mingeid muudatusi individuaalkasutajate arvutites. Cisco varustab kõiki oma
võrgumarsruutereid IPSec’i toega . IPSec pakub kaht turbeteenuse valikut: andmete saatja autentimist
võimaldavat autentimispäist (AH) ning sõnumi kapselturvet (ESP), mis toetab niihästi saatja autentimist kui ka
andmete krüpteerimist. Kummagi teenusega seotud spetsiifiline informatsioon sisestatakse sidekanalis
edastatavasse paketti eraldi päisesse, mis järgneb IP paketipäisele. On võimalik valida mitme erineva
võtmeprotokolli vahel, näiteks võib kasutada ISAKMP/Oakley protokolli (vt. ka IKE). IPSec sobib kasutamiseks
nii Internetis, ekstranetis, intranetis kui kaugpöördusega privaatvõrkudes.
Transpordikihi protokollid:
TCP (Transmission Control Protocol) - edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida
kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud
internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP
peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab
täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793.
UDP ( User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud
teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab
endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse
vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi
ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja
nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud
sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma
kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse
UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus
tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada
igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer
Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid
ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja
kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka
TCP neljandas ehk transpordikihis .
Rakenduskihi protokollid:
FTP (File Transfer Protocol) – failiedastusprotokoll . FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest
arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti,
kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli . On olemas ka anonüümsed FTP serverid , mis ei nõua
kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida.
HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll . TCP/IP klient -server protokoll HTML-
dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis
dokumentide vahetamiseks.
IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi
internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja
käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi
kaustu (postkaste) saabunud sõnumite laialipaigutamiseks, neid kaustu ümber nimetada ja kustutada ,
sõnumeid märgistada (loetud, vastatud jne) ja kustutada, teostada otsinguid, laadida sõnumeid alla osade
kaupa (näit. laadida alla ainult sõnumi tekstiosa või pildid või manused ) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad
IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad.
See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia
postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4.
LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) - lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll. Komplekt protokolle,mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms).
NNTP (Network News Transfer Protocol) - Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet’i uudisegruppidesse
saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema
Usenet’i protokolli UUCP ( UNIX -to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet’i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi.
NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll. TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom - või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel.
POP (Post Office Protocol) – postkontoriprotokoll. Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma
meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt.
POP3 (Post Office Protocol 3) - Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. POP3 on sisse ehitatud Netscape’i ja MS Internet Explorer’i brauseritesse, samuti Netmanage’i internetitoodete komplekti ja Eudora’sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata
serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud
ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP ( Simple Mail
Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 .
Samba (SaMBa) - Tarkvara , mis võimaldab UNIX’i serveril töötada failiserverina Windows’i klientide jaoks.
Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon , mille aluseks oli SMB (siit tuleneb ka
nimetus SaMBa). Samba töötab Linux ’i, FreeBSD jt. UNIX’i-põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki
kaasaegseid PC-tüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486-tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate
faili-, prindi- ja varundusserveritena.
SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) - lihtne meiliedastusprotokoll. Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette
nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et
tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti
ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP.
Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla
laadida. Niisiis , enamasti tarvitavad kasutajad selliseid e-posti programme, mis kasutavad SMTP protokolli sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed, kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu.
UNIX’i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab
POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli.
SNMP (Simple Network Management Protocol) - lihtne võrguhalduse protokoll. Interneti protokollistandard
STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks.
Telnet - Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga
STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti-
nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel
kasutatakse Telneti asemel lühendit TN.
TFTP (Trivial File Transfer Protocol) - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe
mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP’d, kuid
mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste
edastamiseks).
VLAN:
virtuaalkohtvõrk Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu
virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll.
Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata
ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast
WAN:
laivõrguport Võrguseadme küljes olev pistikupesa, mis saab kaabli kaudu ühendust mingi välise võrguga, näit.
Internetiga. Kodus või väikefirmas kujutab laivõrguport tavaliselt endast ruuteri Etherneti porti, mis on kaabli
abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga . Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T-
1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit
Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine.
Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks.
CIDR (Classless Inter -Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR’it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest
enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui
organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk
organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside
arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside
määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse,
mis suurendab võimalike aadresside arvu tohutult.
8