Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused ! (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Telekommunikatsiooni mõiste:

Igasugune
märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu
teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat - või
kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või
mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu
( http://vallaste.ee/ )
Lihtsustatud
kommunikatsiooni mudel:

Telekommunikatsiooni
klassifikatsioon:

Telekommunikatsioonivõrgu
topoloogiad:

Kommunikatsiooni
ülesanded:

  • Ülekandesüsteemi ära kasutamine
  • Ühendamine (Interfacing)
  • Signaali genereerimine
  • Sünkronisatsioon
  • Andmevahetuse haldamine
  • Tõrgete detekteerimine ja korrigeerimine
  • Adresseerimine ja marsruutimine
  • Taastamine
  • Teadete formeerimine
  • Andmekaitse
  • Võrgu haldus

Telekommunikatsiooni areng:
Signaalid ja signaalide parameetrid :


  • Amplituud [U] – signaali parameeter , mida mõõdetakse voltides (V)
  • Sagedus [f] – signaali parameeter, mida mõõdetakse hertsides (Hz)
  • Periood [T] – sageduse pöördväärtus, T=1/f, mõõdetakse sekundites (s)
  • Faas [φ] – suhteline positsioon ajas, mõõdetakse nurgakraadides

  • Analoogsignaal:



  • Tähtsamad parameetrid
  • Maksimaalne amplituud
  • Sagedus ja periood
  • Algfaas
  • On pidev


  • Digitaalsignaal:
  • Tähtsamad parameetrid
  • Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus
  • Bitiaeg
  • Ei ole pidev signaal




  • Amplituudmodulatsioon :
  • Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga
  • Sagedusmodulatsioon:
  • Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga
  • Faasmodulatsioon :
  • Analoogkandja faasi moduleerimine digitaalsignaaliga

  • Digitaalsignaaliga moduleerimine, PSK:


  • Mitme biti saatmine korraga kasutades faasmodulatsiooni (4PSK) 4-PSK faasidiagramm



  • Digitaalsignaaliga moduleerimine, QAM:

  • Baudbood, üks andmeedastuskiiruse mõõtühikuid.
  • Andmeedastuskiirus on 1 bood, kui ühes sekundis edastatakse 1 sümbol
  • Boodikiirus - boodides mõõdetav andmeedastuskiirus
  • Moduleerimine ja demoduleerimine, modem :
  • MODEM
  • Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule.
  • See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator
  • Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali
  • Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali
  • Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid
  • Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek:

  • KODEK
  • Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks.




  • Analoogsignaalide digitaliseerimine :
  • Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed





  • Impulss -kood modulatsioon :



  • Nyquisti teoreem , diskreetimissageduse valik:

  • Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus


  • Kvantimine (Quantizing)
  • 8-bitine teisendus lubab 256 võimalikku erinevat taset
  • 16-bitine teisendus lubab 65536 võimalikku erinevat taset
  • 24-bitine teisendus lubab 16777216 võimalikku erinevat taset
  • 32-bitine teisendus lubab 4294967296 võimalikku erinevat taset
  • Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus


  • Ajaline tihendamine: Sageduslik tihendamine


  • Lainepikkusmultipleksimine ( DWDM ) optilistes jiududes:
  • DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing)
  • tihe lainepikkusmultipleksimine Erinevatest allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine .
  • DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi ) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis.
  • DWDM kutsutakse vahel ka lihtsalt lainepikkusmultipleksimiseks (WDM).





  • Sidesüsteemide ülevaade:
  • Simpleks, pooldupleks ja täisdupleks:
  • Simpleks sidesüsteem Pooldupleks sidesüsteem
  • Half duplex , half-duplex – pooldupleks
  • Pooldupleks- andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist


  • Täisdupleks sidesüsteem
  • Full duplex, full-duplex täisdupleks
  • Täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab.
  • Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist ( liin , kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas)

  • Kanalikommutatsiooniga võrk, fikstelefonivõrk, PSTN:
  • PSTN (Public Switched Telephone Network )
  • --------------------------------------------------------------------------------
  • kanalikommutatsiooniga avalik telefonivõrk, fikstelefonivõrk, fiksvõrk Rahvusvaheline telefonisüsteem, mis kasutab vaskjuhtmeid kõne edastamiseks elektrilise analoogsignaali kujul. Erinevalt analoogvõrkudest toimub uuemates digitaaltelefonivõrkudes kõne ja andmete edastamine digitaalsel e. numbrilisel kujul.
  • Fiksvõrkudes pakutavat kõneteenust kutsutakse inglise keeles POTS ( Plain Old Telephone Service)
  • Kanalikommutatsiooniga võrk, ISDN , liinid E1, E2, E3:++++(WAN TEHNOLOOGIA )
  • ISDN ( Integrated Services Digital Network) - integreeritud teenustega digitaalvõrk
  • ISDN muudab olemasoleva juhtmepaari kaheks kanaliks ja neli juhtmepaari 23 kanaliks, mida mööda saab edastada kõnet, andmeid ja videot. Erinevalt analoogmodemist, mis muundab arvutist tuleva digitaalsignaali audiosageduslikuks analoogsignaaliks, tegeleb ISDN ainult digitaalsignaalidega. Üle ISDN-liinide saab kasutada analoogtelefone ja faksiaparaate, kuid ISDN modem muundab nende signaalid digitaalseks.
  • ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D- kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul.
  • Privaatliinid ( punk -punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL
  • Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator ( frame relay):
  • Packet switching pakettkommutatsioon
  • Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat
  • X.25
  • ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule. X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis.
  • X.25 on kasutusel kogu maailmas
  • Frame Relay - kaadriretranslaator, FR- protokoll , FR- edastus
  • FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel. Kaadriretranslaator paigutab andmed muutuva suurusega “kaadritesse” ja jätab igasugused veakorrektsioonid (andmekaadrite korduvedastamise) otspunktide mureks, kiirendades sellega oluliselt andmeedastust. Mõeldud digitaalsignaalide edastamiseks
  • ITU-T standardprotokollistik, X.25:
  • ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule
  • X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis.
  • X.25 oli mõeldud analoogsignaalide edastamiseks
  • X.25 on kasutusel kogu maailmas
  • Laivõrk (WAN) ja seal kasutatavad tehnoloogiad :
  • Laivõrk - Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km
  • Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid:
  • privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL
  • kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM




  • GSM telefon:
  • GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs – Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents ) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI – European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900).
  • Andmeside GSM'is:
  • Täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s ( EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS ), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium - ja teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke.
  • xDSL:
  • DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s
  • Internet :
  • Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli.
  • Internet sai alguse ArpaNET’ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris . 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET’i esimene võrgusõlm.
  • Kohalik arvutivõrk (LAN):


  • Bluetooth ja raadiopersonaalvõrk (WPAN), IrdA:
  • Bluetooth
  • 1998. a. Ericssoni , Inteli, Nokia ja Toshiba koostöös välja töötatud mobiilside spetsifikatsioon . See kirjeldab, kuidas mobiiltelefonid , sülearvutid ja elektronmärkmikud (PDA) saavad lihtsal viisil andmeid vahetada nii omavahel kui ka kodu- või töötelefonide ja lauaarvutitega lühikese vahemaa pealt (kuni 10m ).
  • Bluetooth võimaldab mobiiltelefonide, piiparite ja pihuarvutite või elektronmärkmike kasutajatel endale muretseda kõiki kolme funktsiooni ühendava mobiiltelefoni. Et taoline mobiiltelefon saaks suhelda lauaarvuti , printeri, faksiaparaadi, lauatelefoni vms seadmega , tuleb kõigisse neisse seadmetesse monteerida vastav mikroskeem. Esimesed Bluetooth’i spetsifikatsioonile vastavad tooted jõudsid turule 2000.a. teises pooles . Praegu on Bluetooth’i asutajatega ühinenud juba umbes 1200 riist- ja tarkvarafirmat, hiljuti ühines ka Microsoft .
  • Bluetooth põhineb raadioside standardil IEEE 802.15.1 ja töötab samas sagedusalas nagu WiFi . Lisaks andmesidekanalile on võimalik kasutada ka kolme kõnekanalit. Igal seadmel on oma unikaalne 48-bitine aadress. Ühendused võivad olla nii kakspunkt - kui multipunktühendused. Andmeedastuskiirus on 1 Mbit/s (teise põlvkonna seadmetel 2 Mbit/s). Sagedushüpitamise kasutamine lubab töötada ka piirkondades, kus esineb tugevaid raadiohäireid. Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust
  • WPAN ( Wireless Personal Area Network)
  • Raadiopersonaalvõrk, traadita personaalvõrk Üksikisikut või väikest töörühma teenindav piiratud ulatusega raadiokohtvõrk, mida kasutatakse andmevahetuseks süle- või pihuarvuti ja lauaarvuti või serveri vahel, samuti süle- või pihuarvuti ühendamiseks printeriga . Teatud mõttes sarnaneb juhtmeta telefonile, mille kuuldetoru on aparaadiga e. oma tugijaamaga ühenduses raadio teel. Arvatakse, et Bluetooth ja HomeRF tehnoloogiaid hakatakse kasutama kaherežiimiliste programmeeritavate telefonidena, mis oskavad teel olles alla laadida e-posti ja veebilehti ning vahendada neid andmeid sülearvutile või büroos asuvale lauaarvutile

  • Raadiokohtvõrk ( WLAN ):
  • WLAN (Wireless LAN)
  • Raadiokohtvõrk, traadita kohtvõrk Selline kohtvõrk, kus ringiliikuv (mobiilne) kasutaja saab kohtvõrguga ühendust pidada raadiokanali (traadita ühenduse) kaudu. IEEE 802.11 standard määrab ära raadiokohtvõrgu tehnoloogia. Standard sisaldab ka krüpteerimismeetodi Wired Equivalent Privacy algoritmi.
  • Raadiokohtvõrk töötab 2,45 GHz sagedusalas, mis võimaldab suhteliselt odavalt ühendada kohtvõrguks näiteks koolide klassiruume, haiglapalateid ja firmakontoreid, nii et langeb ära vajadus suhteliselt kalli kaabelvõrgu väljaehitamise järele.
  • Firma Symbionics Networks , Ltd. WLAN adapterit on võimalik sobitada sülearvutites kasutatava PCMCIA kaardiga
  • WiMAX:
  • WiMAX (World Interoperability for Microwave Access )
  • 2001.a. loodud organisatsioon World Interoperability for Microwave Access, Inc. (WiMAX) tegeleb laiaribalise traadita võrgu standardi IEEE 802.16 arendamisega ja sertifitseerib sellele standardile vastavaid seadmeid. Sertifitseeritud seadmetel on WiMAX’i märk:
  • WiMAX on kiirem (kuni 70 Mbit/s) ja suurema tegevusulatusega (kuni 50 km) kui Wi-Fi (mõnikümmend meetrit), kuid ei ole viimasega konfliktis ning nad pigem täiendavad teineteist. Näiteks sobib WiMAX Wi-Fi kuumkohtade ühendamiseks Internetiga. Kiirus 70 Mbit/s on piisav näit. enam kui tuhande koduarvuti varustamiseks 1 Mbit/s internetiühendusega.
  • WiMAX’i esimene variant (IEEE 802.16) nägi ette sagedusala 10-66 GHz, IEEE 802.16a lisas sagedusala 2-11 GHz. Wi- Fi’iga võrreldes on WiMAX’il peale oluliselt suurema tegevusraadiuse ja ribalaiuse ka rida muid eeliseid, nt tugevam krüpteerimine
  • ATM:
  • ATM (1) (Asynchronous Transfer Mode)
  • Asünkroonülekanne Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti ) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet ’i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s.
  • Pakettkommutatsioon:
  • Frame Relay
  • kaadriretranslaator, FR-protokoll, FR-edastus OSI lülikihi kaadriedastusprotokoll, tõhusam kui X.25.
  • FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel.
  • Kaadriretranslaator paigutab andmed muutuva suurusega “kaadritesse” ja jätab igasugused veakorrektsioonid (andmekaadrite korduvedastamise) otspunktide mureks, kiirendades sellega oluliselt andmeedastust.
  • Kanali(Ahel) kommutatsioon :
  • Circuit switching - kanalikommutatsioon
  • Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada.
  • Dial-up - kommuteeritav liin, kommuteeritav ühendus
  • Kommuteeritavates telefonivõrkudes kasutatav kahejuhtmeline liin * ISDN
  • TCP/IP protokollistik:
  • TCP/IP (Transmission Control Protocol /Internet Protocol)
  • edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga TCP/IP tähistatakse tänapäeval kogu Interneti protokollikomplekti
  • Signaliseerimissüsteemid (SS7 protokoll):
  • ISDN kasutab kõne ja andmete edastamiseks kanalikommutatsiooniga kanaleid andmekiirusega 64 kbit/s ning neid kanaleid nimetatakse B-kanaliteks (bearer channel e. kandekanal). Juhtsignaalide jaoks kasutab ISDN eraldi D-kanalit (delta channel). D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul.
  • Signaalide edastamisel tekkivad moonutused:








  • Signaalide edastamisega kaasnevad mürad, signaal/müra suhe:
  • OSI mudel:
  • rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid
  • esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi
  • seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse
  • transpordikiht OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
  • võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.
  • andmelülikiht, lülikiht OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab ), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control) ja alumist meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control).Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP , HDLC, ABP, Go Back N, SRP
  • füüsiline kiht OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega
  • Telekommunikatsioonis kasutatavad meediumid :
  • Televisioon ehk TV on laialt kasutatav telekommunikatsiooni meedium mida kasutatakse liikuva pildi saatmiseks ja vastuvõtmiseks.
  • ..Internet, Kaabeltelevisioon, WLAN, Wifi..jne...(vb)
  • Raadiosageduste kasutamine, rahvuslik sagedusplaan:
  • § 1. Määruse reguleerimisala (1) Eesti raadiosagedusplaan sätestab, kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega, raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, - otstarbe ja -režiimi Eestis. (2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamine.
  • § 2. Raadiosagedusala kasutusotstarve ja kasutusrežiim (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel. (2) Raadiosagedusala kasutusrežiim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne). (3) Primaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid kaitstakse teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest. (4) Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele.
  • § 3. Raadiosagedusala kasutusviis (1) Raadiosagedusala kasutusviis määrab üldised sageduskasutuse tingimused (kasutamise eesmärgid, dupleks -/simpleksside, dupleksivahe, baasjaama saate- ja vastuvõtusagedus, kanalisamm jms). (2) Raadiosagedusala, mis on tähistatud «riikliku kasutuse tüüp 1», on ette nähtud rahuajal riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude ainukasutuseks vastavalt kaitseministri poolt kehtestatud nõuetele. Samas sagedusalas on lubatud kasutada lähitoimeseadmeid tingimusel, et nende kasutamine on kooskõlas Euroopa Sidekomitee otsuste ja soovitustega ja majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetega ning nende kasutamine ei tekita häireid kaitsejõudude ainukasutuses olevatele raadioseadmetele. (3) Raadiosagedusala, mis on tähistatud «riikliku kasutuse tüüp 2», võivad kaitsejõud kasutada rahuajal riigikaitselisel otstarbel samadel alustel teiste isikutega, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
  • Sidekanal, füüsilised ja virtuaalsed kanalid:

  • * Virtuaalne kanalühendus ( Virtual Channel
  • Connection - VCC) on kahe lõppseadme vaheline
  • ühendus läbi ATM võrgu.
  • Virtuaalne toruühendus (Virtual Path Connection
  • - VPC) on ATM võrgu sõlmede vaheline ühendus,
  • mis kannab edasi ühte kindlat komplekti
  • virtuaalseid kanaleid.

  • Virtuaalse kanali lüli (Virtual Channel Link -
  • VPL) on osa VCCst, millel on ühised otspunktid
  • VPCga
  • Virtuaalse toru lüli (Virtual Path Link - VPL) on
  • kahe naabersõlme vaheline osa VPCst, mille
  • otspunktid vastavad füüsilise ühenduse
  • otspunktidele



  • Jaotatav sidekanal on näiteks kohtvõrk - kõik jaamad ripuvad ühe kaabli küljes
  • ja eetriaeg on siis ressurss, mida mingil viisil jaamade vahel jaotatakse (näiteks IEEE
  • 802.3 - CSMA /CD, IEEE 802.4 - Token Bus, IEEE 802.5 - Token Ring). Jaotatavas
  • ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator , ühel hetkel tohib eetriaega
  • kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet.
  • Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal
  • pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad
  • (full duplex). Näiteks POTS (Plain Old Telephone System) on kommuteeritav - kahe
  • telefoni vahel luuakse ühenduse ajaks kommutaatorite abil sideliin, mida kasutavad
  • ainult nemad.
  • Jaotatava sidekanali puhul aga kanalit ei reserveerita. Võib olla
  • implementeeritud kahel viisil - kas datagrammide edastus - jaama X poolt saadetav
  • Info jagatakse pakettidesse ja saadetakse mööda võrku mingit moodi kohale (iga
  • pakett võib kohale jõuda erinevat teed pidi) - või virtuaalne kanal - ühenduse loomisel
  • tekitatakse A ja B vahele virtuaalne kanal, mida mööda siis kõik saadetavad paketid
  • liiguvad. Kanalis kasutatud punkte ei reserveerita - samal ajal võivad neid kasutada ka
  • teised jaamad, mis oma virtuaalkanalis pakette vahetavad


  • Kirjeldame IP paketti vastavalt neljakihilisele TCP/IP protokolli pinu mudelile
  • rakenduskiht (ingl. k. application layer)
  • transpordikiht (ingl. k. transport layer)
  • internetikiht (ingl. k. internet layer)
  • võrgukiht (ingl. k. network access layer)
  • Kui näiteks Telneti klient ja server omavahel suhtelevad, siis andmete saatja liigutab andmed mööda pinu alla ja vastuvõtja vastupidi, alt ülesse.
  • Rakenduskihis töötav programm (Telneti klient) annab andmed edasi transpordikihile.
  • Transpordikihis on andmete ette lisatud transpordikihi päis: Telneti puhul TCP-päis, milles on kirjas lähte ja sihtpordi number. Transpordikihist antakse andmed edasi internetikihile.
  • Internetikihis on andmete ette lisatud internetikihi päis: lähte- ja sihtpunkti IP aadress. Internetikihist antakse andmed edasi võrgukihile.
  • Võrgukihis on andmete ette lisatud võrgukihi päis: järgmise marsruuteri MAC aadress.
  • Iga järgneva päise lisamisel käsitletakse eelmises kihis moodustatud paketti andmetena. Nii on võrgukihi paketti kapseldatud lisaks andmetele ka kahe keskmise kihi päised.


  • Inimene kui info allikas ja tarbija, inimese meeleelundite ehitus:
  • Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis -, tasakaalu-, maitsmis -, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega.

  • TTL ja Manchester 'i kodeerimine:

  • Siin esitatakse 1 impulsiga, millel on positiivne pinge esimese poole biti kestuse ajast ning negatiivne pinge teisel poolel. 0 esitatakse impulsiga, millel on esimene pool negatiivselt pingestatud ja teine pool biti kestusest positiivselt pingestatud. Seega on negatiivne või positiivne siire biti keskel vastavalt 1 või 0. Seda koodi kasutatakse Ehternet LAN võrkudes. Manchesteri kood on siirdekood. Manchesteri koodi võimsuse spektraaltihedust võib näidata valemiga Selle koodi eelisteks võib lugeda nullist alaliskomponenti, kusjuures ükski bitikombinatsioon ei võimalda alaliskomponendi tekkimist. Siirded biti keskel on alati olemas, mis lihtsustab sünkroniseerimist. Vea esinemise tõenäosus on samuti hea.. Suurim puudus on laiema edastusriba vajalikkus (2R Hz). Lisaks puudub vea avastamine ning seetõttu pole ka koodi efektiivsust võimalik jälgida.

  • Raadiolingid ja satelliitraadioside
  • Kaabeltelevisioon
  • Kahejuhtmeline ja neljajuhtmeline liin
  • Analoog- digitaal ja digitaal-analoog muundur
  • Signaalide harmoonilised





14
Vasakule Paremale
Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #1 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #2 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #3 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #4 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #5 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #6 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #7 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #8 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #9 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #10 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #11 Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused- #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alliance144 Õppematerjali autor
Põhjalik !

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust

Arvutivõrgud
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus

Arvutivõrgud
thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerim

Arvutivõrgud
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side
thumbnail
4
doc

Side eksami materjal

1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine

Side
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik

Arvutivõrgud
thumbnail
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus

Arvutivõrgud
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE ­ PÄIS ETHERNET ­ 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava in

Side




Meedia

Kommentaarid (3)

valat profiilipilt
valat: väga vajalik praegusel hetkel
13:51 18-01-2010
Slayer profiilipilt
Slayer: Sellest väga palju abi :P
13:55 17-01-2011
sass100 profiilipilt
Sass Vlas: materjal on hea
15:32 13-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun