INFOEDASTUSSEADMED test3 1. Amplituudmodulatsioon-tbid, omadused. erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
muutumise kiirusest. Φ=B*S*cosα B-magnetiline Tarbijate läheduses toimub pinge alandamine trafode induktsioon, S-vastava raami pindala. 1. Muuta abil. Pinget madalatakse astmeliselt. Soojuskaod magnetvälja tugevust, 2. Muuta kontuuri pindala, 3. sõltuvad voolutugevusest. Mida suurem on Muuta nurk α – raam pannakse magnetväljas voolutugevus, seda suurem on soojuskadu. Q=IRt pöörlema 12.Milles seisneb amplituudmodulatsioon? Selgita, 5.Panna kirja harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu joonised. tugevus ja sõltuvus ajast. Valem, tähistused. Mikrofon muudab helivõnkumised Harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu tugevust ja madalasageduslikeks eletrilisteks võnkumisteks. sõltuvust ajast saab kirjeldada siinus- või koosinus Need ei levi ruumis kuigi kaugele. Lampgeneraator funktsiooniga. VALEMID: i = Io cosωt ja i = Iosinωt toodab sumbumatuid kõrgsageduslike võnkumisi, mis
1. ANALOOGMODULATSIOONID 1.1 AMPLITUUDMODULATSIOON Selle näite puhul moduleeritakse kandvat kõrgsageduslikku signaali helisagedusliku või infosignaaliga. Kõrgsagedusliku kandva signaali amplituud hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutam...
impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja
Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid.
1) Tekitada kõrgsageduslik vool 2) Tekitab madalsagedusliku voolu 3) Toimub kõrgsagedusliku ja madalsagedusliku voolu ühildumine 4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine Kõrgsagedusliku voolu poolt tekitatud eml ,,kannab" infot edasi. Kandesagedus kõrgsagedusliku voolu sagedus Igal saatejaamal on alati kindel kandesagedus. Selle põhjal eristatakse erinevaid saatejaamu. Nt Raadio 2 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal Sagedusmodulatsioon (FM) kõrgsagedusliku voolu sagedus muutub madalsagedusliku voolu põhjal Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtjas toimub madalsagedusliku voolu eraldamine kõrgsageduslikust voolust (detekteerimine). Lihtsaima detektori vastuvõtja töö 1. Antenn 2. Maandus
signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal · sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal · faasimodulatsioon (PM) Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus
Raadio tööpõhimõte Raadio näol on tegemist elektromagnetkiirgusega, mille sagedus jääb märgatavalt alla nähtava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti. [1] See tähendab et raadio lainepikkus allub samale valemile, nagu valguse: Kus on lainepikkus meetrites, v on valguse kiirus meediumis ja f on sagedus hertsides. [8] Informatsioon, nagu näiteks heli, edastatakse süstemaatilise raadiolaine omaduse moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali
signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal faasimodulatsioon (PM) Veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte.
A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel. 14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon. Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus. Mis on pääsuala? Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust. Mis on tõkkeala? Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. 16
Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ??? Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56
· Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon: · Analoogkandja faasi moduleerimine digitaalsignaaliga ·
Cm diapasooni vibraator 1 on asetatud toru 2 abil reflektori 3 fookusesse, peegli pinnale langevad kiired kiirguvad paralleelselt ühes faasis. Peegeldusketas 4 suunab kiirguse reflektori pinnale. Liini otsas on sobituslüli 5 (veerandlaine "pott")Suurim võimendus kui F/D =0.4-0.6 cm laineala reflektori ava D ulatub mõnekümne lainepikkuseseni, mis tagab väga terava suunitluse. D=30juures suunitluse diagrammi laius on 2 3 kraadi 36. Selgitada amplituudmodulatsiooni olemust. Amplituudmodulatsioon (AM): signaali s(t) amplituud A sõltub moduleerivast signaalist. 150 kHz 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba, lihtne teostada. Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal kuna külgribades on vähe signaali võimsust. 37
(QPSK , BPSK ,QAM). kasutatakse Digitaalmodulaatorite valjundid liidetakse ja korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel saadakse valjund faasis nihutatud 180o signaal mis edastatakse. võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine QAM olemasolu ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon väärtusele 1 teise laine olemasolu. Binaarse Modulatsioonimeetod, kus faasimodulatsiooni kasutatakse korraga kaht 90-kraadise faasinihkega korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. ehk omavahel Kvadratuurfaasimodulatsiooni kvadratuuris olevat kandevlainet ja kummalegi korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat
moonutusi edastusel 3) Võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis: sagedustihendus FDMA (Frequency Division Multiple Access) 4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus
siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0
juurde. Repiiteris tuvastatakse millega on tegemist – tõmmatakse otsustusjoon – kõik mis on otsustusjoones kõrgemal vastab nivoole 1 ja teised 0. BER – bit error rate. 21. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Mingisugune signaal muundatakse teiseks signaaliks – translaator/modem. Modulatsioon – muudetakse ühte või mitut parameetrit (amplituudi, sagedust või faasinihet millegi suhtes – tinglik alguspunkt). Amplituudmodulatsioon – On-off-keying – kui edastame bitiväärtust 1, lülitame signaali sisse, kui edastame bitiväärtust 0. Nt nagu tuledega vilgutamine. 22 Võime moduleerida ühes kanalis erinevaid sagedusi – võimaldab FDMA. Sagedusmodulatsioon – BFSK (Binary frequency shift keying) – saadame biti väärtusega 1 – üks toon, bitt väärtusega 0 – teine toon. Sagedusi võib olla rohkem kui kaks
· Miks telefonitraadid talvel undavad? Vihje: tuul paneb traadid võnkuma. · Mitu korda muutub heli valjus kui ühe viiuli asemel mängib kaks viiulit? Vihje: heli valjust arvutatakse valemist N = 10 log I/I0, kus N on heli valjus, I uuritava heli intensiivsus ja I0 kuuldelävele vastav intensiivsus. · Kas heli kiirus oleneb sagedusest ehk kas esineb heli dispersiooni? Kuidas seda kontrollida? · Mis on tremolo , mis vibraato? Vihje: sagedusmodulatsioon ja amplituudmodulatsioon. · Kuidas tekib heli poogna abil? Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa. Keele elastsusjõud püüab keelt tagasi viia tasakaaluasendisse. Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks
sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele
liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50 meeldetuletuseks QAM64 näiteks, faasmodulatsioon, igas ajaühikus 8 bitti.On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva, sagedusmodulastioon, mis on parem, nt. FM raadio kasutab seda. 76. Analoogandmed ja digitaalsed signaalid. Andmed kodeeritakse kasutades mingit koodekit, et saada digitaalne signaal. Näiteks kõne edastus – kõne on muidu analoogsignaal aga telefonivõrgus edastatakse seda digitaalsena. Analoogandmed tuleb teisendada digitaalseks ehk need tuleb teisendada pidevast diskreetseks. Diskreetimissagedus määrab millise ajavahemiku tagant loetakse analoogsignaali
sagedusega. Modulatsioon annab parima audiosignaali kvaliteedi, mistõttu on peamise modulatsioonitüübina kasutusel ka kõigis ringhäälingu stereosaatjates. Modulatsiooni puuduseks sidepidamisel on vastuvõtjas tekkiv tugev omakahin signaali puudumisel, mis sunnib ka amatöörvastuvõtjates kasutama mürapiirajaid. SQUELCH ehk kahinalukk avab vastuvõtja ainult kahinast tugevama signaaliga, mistõttu jäävad kahinapiiril olevad nõrgad signaalid tihti kuulmatuks. 136 AM – amplituudmodulatsioon, milles saatja kõrgsagedussignaal moduleeritakse helisagedussignaali amplituudiga. Modulatsiooni paremuseks on segavalt tugeva kahina puudumine ilma signaalita. See ei sunni kasutama kahinalukku, mille tõttu on kuuldavad ka väga nõrgad signaalid. Puuduseks on väikene moonutustevaba modulatsiooni sügavus (helitugevus sama kandva juures tunduvalt nõrgem kui FM-is) ja suur tundlikkus kõiksugu elektriliste häirete vastu. Joonis 5.1. Raadiolainete tüübid Krüpteerimine
annaabi.ee 
