Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse
vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku, avaliku võtme ja sertifikaadi kehtivusaja kohta ning selle hosti nimi.Ser- tifikaadil on asutuse digitaalallkiri.PKI
vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. SMTP - lihtne meiliedastusprotokoll Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. TFTP - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). FTP - failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. 6 Rakenduskihi protokollid: FTP (File Transfer Protocol) failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida.
halduseks TELNET Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti-nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP (Trivial File Transfer Protocol) triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). Kuna TFTP protokollis puuduvad autentimis- ja krüpteerimismehhanismid, siis on selle kasutamine avalikus Internetis ebaturvaline ja see leiab tänapäeval kasutust peamiselt
Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel.
DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida.
muidu legaalse) serveri sügavustesse peidetud. Ka see ei ole juhusliku metoodikaga, on olemas mõningased väljakujunenud reeglid, kus harilikult see paikneb, jne. Eestiski on mitmete asutuste ja ka ajakirjade servereist avastatud rahvale välja pandud piraattarkvara. Siiski ei saa seda üks-üheselt seostada serveri omanike tegevusega, põhjuseks tehniline külg - nimelt on harilikult võimalus kasutajatel lisaks failide allalaadimisele ftp-ga (file transport protocol, failiedastusprotokoll) neid samamoodi ka üles saata, harilikult on selleks eraldi kataloog tehtud, kus on selline õigus kõikidel. Seal tekivadki pahatihti veel omakorda imelikud alamkataloogid (pruugitakse nt. vaheldumisi suur- ja väiketähti) ja nendesse illegaalse tarkvara arhiivid. See võib olla täiesti kahe eraisiku vaheline asi, kes lihtsalt leppisid kokku, et üks paneb sinna ja teine võtab sealt. On ka suisa naerma ajavalt lihtne võimalus kasutada Interneti otsingumootoreid. Reeglina peale sinna nt
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt
=> 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21. ==> Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. ////
=> 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21. ==> Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. ////
FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teises arvutis asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab
ammu külastatud, lehed millel on kõige vähem külastajaid jne. Conditional GET Kui seda lehte on muudetud X ajal, siis saada või ära saada. EHK Eesmärk on mitte saata objekti, kui cache versioon on up-to-date. Selle jaoks paned HTTP requesti if-modified-since: somedate. Kui pole muudetud somedate’st, siis server saadab tagasi vastuse, et lehte pole muufetud e cached veebilehte ei ole vaja uuesti saata. 14. FTP Failiedastusprotokoll (FTP - File Transfer Prototcol) on standardne arvutivõrgu protokoll, mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, mõeldud failide transportimiseks serveri ja kliendi vahel. FTP-d saab kasutada paroolautentimisega või anonüümse kasutajaga. FTP määratleti 1985. Aastal. Alguses töötasind kõik FTP- rakendused käsureal, kuid siis loodi kõigile op süsteemidele FTP graafiline kasutajaliides.
Võimalik on aimata ka hosti omanikku või nime. Näiteks "WWW.PLAYBOY.COM" kuulub kommertsfirmale, kes annab välja meesteajakirja "PLAYBOY" või "FTP.FUNET.FI" on Soome akadeemilise arvutivõrgu FUNET ftp-server. DNS on rakendusprotokoll, mis paneb vastavusse hostide ülaltoodud viisil kirjeldatud IP- aadressid ja nimed, mida kasutab Interneti teenuste kasutaja. Ta on üks Interneti rakendustasemel töötavatest protokollidest. On veel: FTP (File Transfer Protocol) - failiedastusprotokoll HTTP(HyperText Transfer Protocol) veebisaitide edastusprotokoll SMTP(Simple Mail Transfer Protocol) E-postiga tegelev protokoll Internet on üksteisega ühendatud arvutivõrkude kogum ehk "võrkude võrk", tema kiire areng on ka ühiskonna areng. Tema populaarsus võlgneb hüpermeediumkeskkonnale ja vastavaid dokumentide vaatamist võimaldava tarkvara kiirele arengule. 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on? Lühendatult WWW e. eesti keeles veeb. Ta on rakendus number üks
järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused interneti maailmas; mängud; interneti turvalisusele pööratakse rohkem tähelepanu; 50 miljonit kasutajat 2007 500 miljonit kasutajat,
annaabi.ee 
