IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress, mis omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja
................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 2 1 HTTPS 1.1 Mis on HTTPS? HTTPS (Hypertext Tranfer Protocol Secure ehk turvaline hüperteksti edastusprotokoll) on turvaline protokoll autenditud ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. 1.2 HTTPSi kasutus HTTPSi kasutus tõuseb väga kiiresti, seoses tehnoloogika kiire arenguga. Kõige enam kasutatakse seda veebiks maksete tegemisel ning tähtsa/tundliku informatsiooni edastamiseks infosüsteemides. Näiteks raha kandmine ühelt arvelt teisele (Swedbank,
Type MODE STRU FTP(4) FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli HTTP Hypertext Transfer Protocol Hüperteksi edastusprotokoll HTTP(2) Loodud 1991 Autor Dave Raggett Siiani kasutusel HTTP(3) parameetrid Uniform Resource Identifiers Date/Time Formats Character Sets Content Encodings Media Types Language tags HTTP(4) TCP/IP klientserver protokoll HTMLdokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks SHTTP
Seega ka on vaja edastada IP pakettide TCP Esimene kabeprogramm kirjutati 1952. transport protokoll. Timothy John Berners-Lee loodud Vahemälu (cache)on komponent, mis hoiustab andmeid URI, URL, HTTP, HTML nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine Hüperteksti edastusprotokoll ( HTTP muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise 1992 .) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes . tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide arvutisüsteemis. Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega edastamiseks
Enamikul parameetritest on olemas
kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud
parameetritega (, jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas
ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Kui parameetri väärtus koosneb
mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite
vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.
Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on
protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti
märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks.
Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub.
Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://.
Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel
kontrollides kustutatakse e-kirjad serverist (Outlook'is nupp Saada/võta vastu). 8 Internet Message Access Protocol (IMAP) on internetiprotokoll, läbi mille saavad kasutajad ligi meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele. HTTPS-protokolli kasutatakse kõigi e-äri tehingute puhul, seepärast on näiteks internetipoodide veebisaitidel brauseri aadressireal. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP) TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. SMTP - lihtne meiliedastusprotokoll Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda
kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest. Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks PHP) lubab HTML-dokumente luua dünaamiliselt. Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide üleslaadimiseks. Veebiserverid on ka mõnedes printerites ja ruuterites, et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu. Lühima veebiserveri võib kirjutada nt shelli skriptina.[1] Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda CGI abil. b
Ng. serveri nimi Edu Haridusasutuse tähis Ee Riigi tähis Kair Kataloogi (kausta) nimi Esitlused Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp failiteisaldus protokoll FTP protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee) 2. User ID = kasutajanimi 3
TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutissealla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas kaanonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem HTTP Hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks S-HTTP Turvaline HTTP Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll IMAP Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis.
FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel. HTTP - hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS - HTTP millele on lisatud SSL Internet - Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. Javascript - Programmeerimiskeel, mis on mõeldud veebilehtede interaktiivseks muutmiseks.
See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. HTTP hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetisdokumentide vahetamiseks. S-HTTP Turvaline HTTP. Krüpteerimis- ja autentimisvahendeid sisaldav laiendatud HTTP-protokoll. IMAP Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis
arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. IMAP (Internet Message Access Protocol) - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. Rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. See tähendab, et kasutaja saab serveris luua uusi
eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. PYTHON – 1989. a hakkas Guido van Rossum tegelema Pythoni implementeerimisega, Python 2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a HTML JA HTTP – 1990. a Tim Berners-Lee lõi HTML-i(Hyper Text Markup Language) füüsikute omavaheliseks väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide Web-iks, kasutades spetsifikatsioone, nagu näiteks URL(ühtne ressursi lokaator) ja HTTP (hüperteksti edastusprotokoll), tekkis võimalus luua veebilehti INTERNET EESTIS – (1990. a Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud modemi abil panid Küberneetika instituudi teadurid käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja Soome UNIX-i kasutajate seltsi masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). Ca 400
spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta. 3) Olekuvabad ruuterid Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad
COM" kuulub kommertsfirmale, kes annab välja meesteajakirja "PLAYBOY" või "FTP.FUNET.FI" on Soome akadeemilise arvutivõrgu FUNET ftp-server. DNS on rakendusprotokoll, mis paneb vastavusse hostide ülaltoodud viisil kirjeldatud IP- aadressid ja nimed, mida kasutab Interneti teenuste kasutaja. Ta on üks Interneti rakendustasemel töötavatest protokollidest. On veel: FTP (File Transfer Protocol) - failiedastusprotokoll HTTP(HyperText Transfer Protocol) veebisaitide edastusprotokoll SMTP(Simple Mail Transfer Protocol) E-postiga tegelev protokoll Internet on üksteisega ühendatud arvutivõrkude kogum ehk "võrkude võrk", tema kiire areng on ka ühiskonna areng. Tema populaarsus võlgneb hüpermeediumkeskkonnale ja vastavaid dokumentide vaatamist võimaldava tarkvara kiirele arengule. 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on? Lühendatult WWW e. eesti keeles veeb. Ta on rakendus number üks. Vaatamata lühikesele elueale on WWW vallutanud tormijooksuga Interneti
annaabi.ee 
