Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused (0)

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud  minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud,  palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi  kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või  amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu,  mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded  ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline  pangalaen) 1


3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12).  Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:  raamatupidamise aastaaruande koostamine  tegevusaruande koostamine (kui nõutud)  majandusaasta aruande heakskiitmine  audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib  audiitorkontrolli)  äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku  koostamine  majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude  aruanne ja omakapitali aruanne.  5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte  finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva  pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2


Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital +  aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital –  aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital +  (tulud – kulud) 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu.  Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht  ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka  passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse  maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka 
passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 3


1) Aktiva, passiva suurenevad – bilansi üldsumma suureneb 2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase  finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik  süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja  lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja  omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode  saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on  algsaldo Deebet:  Vara – suurenemine  Kohustis – vähenemine  Omakapital – vähenemine 4


 Tulud – vähenemine  Kulud – suurenemine  Kreedit:  Vara – vähenemine  Kohustis – suurenemine  Omakapital – suurenemine  Tulud – suurenemine  Kulud - vähenemine 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus – varade ja kohustiste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud  kontodel Analüütiline arvestus – varade ja kohustiste nii naturaalnäitajates kui sulas peetav detailne  arvestus Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele  kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati  sünteetilisele kontole. 3. Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto  algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised:  sisemise kontrolli võimalikkus  lihtne selgitada majandustegevuse tulemust  võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5


1) Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2) Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse  raamatupidamisregistrites üks kord.  Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel  kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist  arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult  füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol. 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud  raha laekumisele või väljamaksmisele Tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu  toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel  raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale  debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks....VT.  Tööleht 14. Raamatupidamiskirjend. Raamatupidmiskirjend sisaldab: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number  6


15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude  sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid,  kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud:  palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro  jne. 16. Inventeerimine. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat  informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Täielik inventuur - hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks  kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osaline inventuur - kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse  läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või  ülejääkide kindlakstegemiseks. Korralised inventuurid: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas – majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid: 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel Inventeerimise põhiobjektideks on: kassa, varud, arveldused, põhivara. 7


8