Finantsarvestuse alused (0)

FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID :

• Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides.
  
• Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks.
  
• Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes.
  
• Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal , poolaasta, aasta) möödudes .
  
• Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind
  
• Realiseerimise printsiip – kauba müük kajastatakse sellel hetkel, kui müük realiseeritakse. Omandiga seotud hüved , riskid on teisele isikule üle läinud, sõltumata kas olen raha kätte saanud.
  
• Kassapõhine arvesustuspirntsiip – tehingud /tarbimine kajastatakse raha liikumise hetkel. Võlga ei kajastata. Kassapõhist arvestusprintsiipi tuleks tulu fikseerimisel kasutada siis, kui raha laekumise väljavaated on realiseerimise momendil ebaselged.
  
• Tekkepõhine arvestusprintsiip – sündmused kajastatakse siis kui sündmus aset leiab, sõltumata raha liikumisest . Müük kajastatakse ning tekib raha saamise õigus. (juriidilised isikud on kohustatud lähtuma tekkepõhisest arvestusprintiibist).
  
• Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip –Tuludele tuleb vastandada kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud saab vastandada tuludele. Raamatupidamine on valdkond , mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu). Raamatupidamine on vajalik ka siis kui tulu ei teenita(ettevõte on pankrotis), kuid raamatupidamisarvestus peab olema korras kuni firma likvideerimiseni.
  
• Avalikustamise printsiip – kogu informatsioon, mis võiks mõjutada infotarbijat, tuleb avalikustada.
  
• Olulisuse printsiip – ebaolulisi/väheolulisi arvestusobjekte võib arvestada lihtsustatult; infot, mis on ebaoluline võib kirja panemata jätta. Kustutuskumm maksab u 2 eurot. Kestab nt aasta ehk mõni sent kuus. Seega see kulu on ebaolulise maksumusega, selle arvestamisest tekiks liigne kulu. Ebaolulise maksumuse piir on iga äriettevõtte enda otsustada, rakendatakse konservatiivsuse printsiipi. Oluline on selline aruandeinfo, mis võib mõjutada infotarbijate majandusotsuseid.
  
• Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varaobjektide reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, siis tuleb vara alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad tingimused ja kohustised.
  
• Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – info peab olema järjepidevalt sama põhimõtte alusel esitatud, et info oleks võrreldav.
  
• Arusaadavuse printsiip – aruanne peab olema arusaadav finantsvaldkonna inimesele.
  
• Objektiivsuse printsiip – infot tuleb esitada neutraalselt, ei tohi olla kellegi huvist kallutatud
  
• Sisu ülimuslikkuse printsiip – kajastamisel lähtume sisust, vormil pole vahet.
  
• Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel (kulukasu tasakaal) – info kajastamise peab olema tasakaalus. Kajastamise kulu ei tohi olla suurem kui tulu (kustukummi näide)
  

www.easb.ee
Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon , mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid)
MAJANDUSAASTA ARUANNE:

• Raamatupidamise aruanne
  

Bilanss

Kasumiaruanne (ja koondkasumiaruanne) – perioodiaruanne, kus esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu

Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul

Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega

Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet

• Tegevusaruanne
  

Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse:

• Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek
  
• Müügitulu jaotus ( Äriseadustik §-id 97, 179, 334)
  
• Vandeaudiitori aruanne (Audiitortegevuse seadus §-id 91-94)
  

Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada.
Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek.
Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist.
Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed).
Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed).
Kasum/ kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum).
RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad
Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes:

• Sündmus on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus.
  
• Majandussündmus on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit
  
• Ettevõttevälised sündmused toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele
  
• Ettevõttesisesed sündmused toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid.
  
• Tehing on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire
  
• Majandustehing on :
  

Väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus) üksuse vaheline siire või vahetus;

Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta.

• Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet.
  

Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital).
Aktiva:

KÄIBEVARA

• Raha
  
• Lühiajalised finantsinvesteeringud
  
• Nõuded ja ettemaksed
  
• Varud
  

PÕHIVARA

• Pikaajalised finantsinvesteeringud
  
• Kinnisvarainvesteeringud
  
• Materiaalne põhivara
  
• Immateriaalne põhivara
  

Passiva:

Bilansiskeem:

AKTIVA(VARA)

PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL)

Käibevara

Kohustised:

• Lühiajalised
  
• Pikaajalised
  

Põhivara

Omakapital:

• Omanike sissemakstud kapital
  
• Reservid
  
• Jaotamata kasum
  

BILANSIVÕRRAND: Algseis + sissetulek = väljatulek + lõppseis

RAAMATUPIDAMISE SISE- EESKIRI

Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri:

• Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega
  
• Reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist
  
• Reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist
  
• Reguleerib raamatupidamisreeglite pidamist
  
• Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel
  
• Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist
  
• Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi
  
• Reguleerib aruande koostamise korda
  
• Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises
  
• Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
  

KONTOD

Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks .

Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse

Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse

Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist . Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul.

BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO

Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod.

Aktiva

Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis. Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis.

Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis .

Näide:

1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a

Passiva

Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis.

Näide:

1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest.

Bilansikontod

• Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S1 = S0 + DK – KK
  
• Passivakontode ja kontraaktikakontode lõppsaldode arvutamine: S1 = S0 + KK – DK
  

Kontrakontod toimivad vastupidiselt põhikontodele. Täiendkontod toimivad sarnaselt põhikontodele.

Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt:

Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu.

Analüütilised kontod – detailne info. Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab

Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis).

Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist.

Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine.

Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine.

Konteering – kontodele kandma.

Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing.

Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot .

Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot.

Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu , mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani.

MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE

Raamatupidamiskohustlane on kohutatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Dokument kinnitab seda, mis on toimunud näitab, miks on midagi just sedamoodi (aruandesse) kirja pandud.

Raamatupidamisdokumendi liigid:

Algdokument – konkreetse ühe tehinguga seotud dokument (nt kviitung, tšekk )

Koonddokument – kokku koondatud mitu sarnast tehingut – algdokumentidest kokku pandud koonddokument (nt töötaja läheb konverentsile, iga kulutusega kaasneb algdokument. Algdokumendid koondatakse kokku ning koostatakse konverentsil käimise aruanne).

Raamatupidamisõiend - raamatupidamissisene (firmasisene) kanne, mis on vaja üles märkida, kuid muud dokumenti pole. Teist osapoolt pole. Nt on tehtud pikk ettemakse, mõne aja möödudes tuleb ettemakset vähendada ja kulusid suurendada. Kasutatakse raamatupidamisõiendit.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

• Dokumendi nimetus ja number (nt arve).
  
• Koostamise kuupäev
  
• Tehingu majanduslik sisu (tuleb välja algdokumendi nimest nt kui nimi on arve, siis teame et osteti-müüdi. Tuleb lisada ka mida osteti-müüdi – maksude tõttu)
  
• Tehingu arvnäitajad (võimalusel kogus ja hind, igal juhul summa)
  
• Tehingu osapoolte nimed
  
• Tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid (nt kui ostetakse automaattanklast kütust, siis on arvelt üks osapool puudu. Sellisel juhul võib ise arvele juurde märkida enda andmed)
  
• Majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) (selle isiku allkiri, kelle ettevõttes (kelle poolel) see kulutus kirja pannakse), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist
  
• Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (Enda andmekogumis järjekorranumber, raamatupidaja kirjutab ka dokumendile järjekorranumbri peale.)
  

Iga majandustehingu aluseks on algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument ei pea sisaldama eelnevalt nimetatud 3 viimast punkti, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis (võib andmed märkida vaid ühe korra koonddokumendile). Aruande koostamisel tehtavate korrigeerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend.

Raamatupidamisõiendil peavad olema:

• Dokumendi nimetus ja number
  
• Koostamise kuupäev
  
• Tehingu majanduslik sisu
  
• Tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa)
  
• Koostaja nimi
  
• Korrigeerimiskannet kajastavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) korrigeerimiskannet
  
• Vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
  

Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 7 aastat.

ARVESTUSREGISTRID

Majandustehingud kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites mõistlikul ajal pärast majandustehingu toimumist. (nt elektri tarbimine kajastatakse perioodi kaupa, mitte igapäevaselt.) Võimalusel kohe pärast tehingu toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid.

Raamatupidamisregistreid võib vormistadaja säilitada:

• Käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena
  
• Kirjalikku taasesitamist võimaldavad infokandjad, kui on tagatud sellel säilitatava info audentsus .
  

Registrid:

• Kronoloogilised registrid – nt päevaraamat . Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras.
  

Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama:

Majandustehingu kuupäeva

Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit

Dokumendi nimetust ja numbrit

Majandustehingu lühikirjeldust

Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid.

• Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes)
  
• Žurnaal- pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri.
  

Žurnaal- pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on:

Majandustehingu kuupäev

Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

Dokumendi nimetus ja number

Majandustehingu lühikirjeldus

Kirjendi käibe summa

Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil.

Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode jäägid. Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis.

Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode algjäägid, käibed, lõppjäägid.

Kehtivad võrdused :

• Algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis
  
• Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte
  
• Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis.
  

VEAD JA NENDE PARANDAMINE

Vead:

• Algsed vead
  
• Kajastamata järmised
  
• Ülekande vead
  
• Põhimõttelised vead
  
• Kompenseerivad vead
  

Vigade parandamise võimalused:

• Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi.
  
• Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist. Negatiivsed arvud märgitakse sulgudesse või käsitsi kirjutades märgitakse negatiivsed arvud kasti sisse.
  

Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud kanded on kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanssi.

Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised.

Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks.

Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal.

Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine:

Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg.

Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks jne.

Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem.

Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega: D palgakulud 2000, K palgavõlg 2000. Palgapäeval, 5. oktoobril, makstakse töötasu ja tehakse raamatupidamiskanne D Palgavõlg 2000, K Pangakonto 2000.

Tekkepõhised tulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem.

Lõpetamiskanded. Pärast korrigeerimis- ja enne lõpetamiskandeid on soovitatava koostada vigade vältimiseks proovibilanss. Lõpetamiskanded on tulukonto sulgemine , kulukonto sulgemine ja tulude ja kulude koondkonto sulgemine.