Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek.
Näiteks: müüdi seade, mille soetusmaksumus oli 20 000 kr ja akumuleeritud kulum müügi hetkel 12 000 kr, 1. 10 000 kr eest ja 2. 7000 kr eest. Raamatupidamiskanne: 1. D Pangakonto 10 000 D Akumuleeritud kulum 12 000 K Seadmed 20 000 K Tulum põhivara müügist 2 000 ja 2. D Pangakonto 7 000 D Akumuleeritud kulum 12 000 D Kadum põhivara müügist 1 000 K Seadmed 20 000 IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Immateriaalne varaobjekt ehk ainetu varaobjekt on identifitseeritav ehk eraldi seisvalt on olemas, mitterahaline varaobjekt. Immateriaalne põhivara ehk ainetu põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalse põhivara ehk ainetu põhivara arvestus on sarnane materiaalse põhivara arvestusele. Immateriaalse põhivara tunnused * Füüsilise substantsi puudumine * Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus
Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss. 1-bilansi aktivakirjed- vara 2- bilansi passivakirjed- kohustused 3- bilansi passivakirjed- omakapital 4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit 9600 9600 D kaup 9600 K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb.
On otstarbekas, kui vahendi kasutamisest saadav tulu on suurem vahendi kasutusaja alguses. Depretsiatsiooni summa arvutatakse siin järgmise valemi järgi: (Depretsiatsiooni)kuluperioodikohta= eeldatavkasutusiga+1kasutusaastajärjenumber * *(soetusmaksumuslõppväärtus). kasutusaastate järjenumbrite summa Näite alusel 1. aasta kulusumma on: 5+1-1×(8000500)=5/15×7500=1/3×7500=2500(eurot) 1+2+3+4+5 Materiaalse põhivara mahakandmine ... toimub, kui varaobjekt on kasutuskõlbmatu. Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus on 2000 eurot ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel: 1.2000 eurot või 2.1600 eurot. Raamatupidamiskanne: 1.D Akumuleeritud kulum2000 K Masinad ja seadmed2000 või 2.D Akumuleeritud kulum1600 D Kadum põhivara mahakandmisest 400 K Masinad ja seadmed 2000 Materiaalse põhivara müük ... toimub varaobjekti kasutusajal või ka kasutusaja lõpul.
Intermediate Accounting, 9 th ed. p.1163): a) renditava varaobjekti omandiõigus läheb üle rentnikule rendilepingu kehtivuse ajaks; b) rentnikul on renditava varaobjekti soodustingimustel eelisostuõigus ja rendilepingu jõustumisel on alust arvata, et ta seda õigust kasutab; c) rendilepingu kehtivus on või ületab 75 % varaobjekti majanduslikust elueast; d) rendimaksete nüüdisväärtus moodustab 90 % või rohkem renditava varaobjekti reaalväärtusest; e) renditav varaobjekt on spetsiifiline ja ainult rentnik saab seda kasutada ilma oluliste modifikatsioonideta. Rentimist, mis ei vasta ülaltoodud tunnus(t)ele, käsitatakse kasutusrentimisena. Kapitaliseeritud rentimise korral kapitaliseerib rentnik rendilevõetud varaühiku ja rendikohustise oma bilansis. Rentnik depretsieerib renditud varaobjekti analoogselt teistele materiaalsetele põhivaraobjektidele. Depretsieerimisperioodiks on kas rendiperiood või
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus
RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga. 12 Kinnisvarainvesteeringu lõpetamine Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile andmise või mõnel muul põhjusel kasutamisest eemaldamise tõttu. Kinnisvarainvesteeringu müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes.
siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot Debitoorse võla pantimine ja müük Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust: 1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast 2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust) Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna Kui 3 tingimust on täidetud kajastatakse müügitehinguna, ehk faktooringuna. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus sõlmitakse faktooringleping. Debitoorse võla pantim
püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus (RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000 krooni
kahjum. Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid. Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda. Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsiooni arvestatakse vara kasuliku eluea vältel. Amortisatsiooni arvestamine algab hetkel, mil materiaalse põhivara objekt on valmis
toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad.
antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus (Äriseadustik §-id 97, 179, 334) Vandeaudiitori aruanne (Audiitortegevuse seadus §-id 91-94) Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb
kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST: 1 kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem • Varaobjekt – on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist
9. Varad Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa
võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek
- veendutakse vara olemasolus; 10 - tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad; - antakse hinnang vara järelejäänud eluea õigsusele; - hinnatakse vara füüsilist seisukorda ning vajadusel tehakse vastavad ettepanekud vara allahindluse, ümberhindluse, mahakandmise, eluea muutmise jms osas; - kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust ka riikliku registri andmetega. Varaobjekte, milliseid ei ole võimalik füüsiliselt lugeda, näiteks linna teid ning rajatisi, inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registrikoodide põhjal ning vajadusel peab inventuurikomisjon tegema inventuurinimekirja märkmeid oma ettepanekute osas. NB! Asutuse inventuurinimekirjas saavad kajastuda ainult varad, mis:
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud dokumenteerima ja kirjendama kõiki majandustehingud nii kronoloogiliselt kui ka süstemaatiliselt raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid raamatud, lahtised lehed või kaardid, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus
), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Ettevõtte varad jagunevad kaheks: • käibevarad ja • põhivarad. Käibevarana kajastatakse: 1. raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt
annaabi.ee 
