4.5. NORMATIIVAKTI MÕISTE JA LIIGID. EESTI ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM. Lk 63  68 Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahenudsel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust ja isikute ringist, keda need õigused ja kohutused hõlmavad, võivad õigusaktid olla normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk õigusakt (ka õigustloov akt) On suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Tänu sellele kehtib ta määratlemata iskute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
tegevused on seotud isikliku kuluga, kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust. Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse elu muutuste suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja omandavad ning kuidas inimesed spetsiifilistes olukordades käituvad. Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke
· Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus · Ius esr ars boniet aequi-õigus, see on headuse ja õigluse kunst  esimene õiguse mõiste (õiguse sisuline määratlus) · Tava-on vanim kokkulepitud õigusnorm · Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses õiguses · Riik peab karanteerima kirja pandud õigused · EL õiguskorra tuegevus seisneb rahvulike õiguskordade olemuses ·
väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet.  Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad
kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus  moraalinormid on juhtida inimeste käitumist. normatiivsed (neid tuleb järgida). Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist Üleskaaluvus  moraalinormid kaaluvad üles psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teised väärtused nagu näiteks ilu või teisalt aga juhendav ehk normatiivne majanduslik kasu.
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub
). Nt perekonna mikrokliima, traumad, keskkonna reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. 5 19.10.2017 • Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Ka mittenormatiivsed mõjutajad. sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam • Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast
20.august Ülemnõukogu võttis vastu kaks dokumenti: - Pöördumine maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole - Otsus Eesti riiklikust iseseisvust. IV Põhiseadus 28. Juuni 1992 20. juunil 1992 EEK võeti vastu kasutusele. Õigusaktid (ÕA) Õigusaktid kujutad endast riigi õigusloomnigu tulemust. Riik väljendab oma tahed. Sõltuvalt riigi organi pädevusest. Õigus akte liigitatakse: Normatiivsed(N) Mittenormatiivsed(MN) Normatiivsed sisaldavad üld kohustuslikke norme. Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise süsteemi riigiseselt. Eestis kõige kõrgema jõuga on: Riigikogu - seadused otsused(N,MN) President  seadused, otsused(N,MN) Valitsus  määrused, korraldused (N,MN) Ministrid Riigi sekretär, kantsler  käskkirjad (MN) Ameti pladirektor  käskkirjad, ettekirjutused, otsused (MN) Inspektsiooni peadirekotr  käskkirjad ettekirjutused, otsused(MN)
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid:
täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks
4 3 KATUSEKONSTRUKTSIOONI OMAKAAL 3.1 Roovtala ja katusepleki arvutus Roovtala sammu valikul tuleb arvestada: kandetalasildega, profiilpleki kandevõimega, sideme süsteemi kujundamisega. Kandetala sille on 17,0 m, seega üks võimalike roovtalade samme on 4,24 m. 3.1.1 Profiilplekk Valin profiilpleki ristlõike vastavalt katusepleki tootja projekteerimisjuhendile. Profiilplekile mõjuvad normatiivsed m2 koormused: Lumekoormus (Tuulekoormus) Valides koormuseks ainult lumekoormuse leiame juhendi tabelist sobivaks profiilplekiks PP 113/0,6 (kaaluga 7,65 kg/m2). 3.1.2 Katuseroovi valik Katauseroovi sille on 10,2 m, samm on 4,25 m, katuseroovideks võivad olla terasest kergroovid (C, Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus
 utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks  optimismi printsiip  usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama ·  klassikaline maffia  usaldus  keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes  juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV  mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda  positiivses vormis
loomust ning eetikateooriate ja Âotsustuste õigustamist. Ãœheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne)
Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.  Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta
Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed · (lääne) filosoofi ülesanne globaliseeruvas maailmas · territoriaalsuse (rahvusriikluse problemaatilisus) · rikaste riikide vastutus keskkonna saastamise eest · kommunitaarid ja kosmopoliidid · realism Globaliseerumise teooria · maailmasüsteemi teooria · maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus
b. Õige vastus puudub c. Õiged mõlemad vastused d. tulu on piisavalt, et tekiks kasum Küsimus 2 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 kokkuhoid b. 5450 ülekulu c. 5400 ülekulu d. 5400 kokkuhoid e
Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5400 kokkuhoid b. 5400 ülekulu c. 2300 ülekulu d. 5450 ülekulu e
Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele.
 Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.  Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval.
 utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks  optimismi printsiip  usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama ·  klassikaline maffia  usaldus  keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes  juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV  mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda  positiivses vormis
sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon  teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism  ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism  ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile
oluline on mudelis välja tuua ainult kõige tähtsamad seosed ja olulised küljed, ebaoluline aga tuleks mudelis kõrvale jätta; reaalsusele 100%-selt vastav mudel on nagu maakaart mõõdus 1:1! 21. a; ceteris paribus tähendab ,,muude tingimuste samaks, muutumatuks jäädes"; 22. d; normatiivne seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) sisaldab alati hinnanguid mingi (subjektiivse) normi või kriteeriumi alusel, normatiivsed seisukohavõtud ei ole üheselt kontrollitavad; vastusvariandid a) b) c) on positivistlikud; 23. a; positivistlik seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) kirjeldab fakte, seda ,,mis on, mis toimub" ilma hinnanguid andmata; positivistlikud seisukohad on hiljem ka kontrollitavad (faktikontroll); vastusvariandid b) c) d) on kõik normatiivsed; 24. c; kompositsiooniviga nimetatakse ka üldistusveaks e eksiüldistuseks ja viga võib tekkida ka sellest, et
väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet.  Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad
ühtlaselt kogu katuse pinda b)lumi katab ühte poolt katuse pinnast. Meil on katuse kalle 5°, seega lumekoormuse kujuteguridon 1=0,8; 2=0,8 Lumekoormuse normsuurus s=sk x 1(2)=1,5x0,8=1,2 kN/m2 Koormusvariant a: 7 Koormusvariant b: 2.3. Omakaalukoormus Katusekonstruktsioon koosneb katusekattest, profiiplekist, sidemetest ja katusekandjatest. Valin profiilpleki ristlõike vastavalt tootjapoolsele projekteerimisjuhendile ( RUUKKI ). Normatiivsed koormused: Max. tuulekoormus ülespoole - qkw=0,94 kN/m2 Lumekoormus - qks=1,2 kN/m2 Omakaalukoormus mis mõjub profiilplekile: 2 kihti SBS rullmaterjal  0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 200mm  0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS  0,05 kN/m2 Vineer 12mm  0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal  0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2 Arvutuslikud koormused Qd,plekk=0,51x1,2+1,2x1,5=2,1 kN/m2 Valime kandva profiilpleki RUUKKI profiilpleki projekteerimisjuhendit kasutades
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1
seotud. Uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise printsiipe. 8) Mida tähendab sõna „eetika“ ning milliste probleemidega tegeleb eetika? Eetika käsitleb inimese käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist.
on alati võimalik pöörduda mõne usaldusväärse täiskasvanu poole. Massimeedia mõju. Agressiivsete telesaadete vaatamine tulemusena hakkavad lapsed vägivalla aktsepteerima. Käitumistaktika agressiivse kliendiga Sotsiaaltöötaja, et mõista oma kliendi ja aidata teda, peab teadma arengupsühholoogia põhimõisted, teooriat ning arengu kujundavaid tegureid. Sotsiaaltöötaja tegeleb inimesega kogu elukaare vältel. Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde.
· mosaiikbetoonist plaadid · pesubetoonpind · liivapritsiga töödeldud pind · vormipind · Alumine pind Viimistusvahendid: · terashõõtutudpind · rullpind · harjapind Koormused Kasutuskoormus 4kN/m2. Punktkoormus 2kN Toodud koormused on normatiivsed koormused. Sirged kesktalaga trepid Konstruktsioon; kandev kesktala ja konsoolsed astmeplaadid. Astmeplaatide pealis- ja külgpinnad: mosaiikbetoon, besubetoon või vormipind Kesktala tõstetakse elemendi otstes olevatest sisekeermega hülssidest. Terastrepid ·Teras ei ole tulekindel materjal, mistõttu seda mitmekorruseliste hoonete ehitamisel ei soovitata kasutada. ·Terastreppe ehitatakse enam väikemajades ja vähekorruselistes hoonetes;
Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt
on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb
Avalik õiguslik juriidiline Eraõiguslik juriidiline isik isik Õigus ja teovõime. -õigusvõime tekib sünniga -teovõime tekib alates 18.a. Inimõigused Peale välispraktikat. Õigusaktid. Õigusaktid · Normatiivsed · mittenormatiivsed Õigusaktid kujutavad endast riigiõigusloomingu tulemust. Need on aktid, milles riik väljendab oma tahet riigiorganite kaudu. Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused
oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse. EKSTERNAALID- lähtuvad teistest, kes mõjutavad nende otsuseid tugevalt. Saavad ka välja atributeerida. NORMATIIVSED SUHTED: nt austan vanemaid oreooliefekt-üldhinnag mõjutab üksikomaduste hindamist, auomaatrefliksioon projektsiooniefekt-kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust smas valdkonnas Privaatsuspiir(suletud), tajutakse enda osana(sotsiaalsed, füüsilised, vaimsed) suhete ruumiline dimensioon, kuivõrd kehtivad ruumilised paiknemised instrumentidena Roll- etteantud käitumismudel, funktsioon ühiskonnas, rollikirjeldusele vastavalt tean rollieeskirju,-ootusi,-märke jms
F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid) II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi sots. grupp  ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus hulk- on ajutine kooslus, moodustub mingi sündmuse puhul tegutsev hulk - kõige tähtsam on tegutseda, sündmus võimaldab tegutsemist nt jalgpalli hulligaanid, antiglobalistid kogukonnad  ühtekuuluvustunne, eneseteadus nt etniline kogukond, religioosne kogukond, digikogukond 4. Mõisted
reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised rekaalmivõtted – liialdamine(lubatakse rohkem, kui tegelikult on), naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam (lapsi ei tohi mõjutada, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust) Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks – kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi liikmete suhtes, täitmiseks esmalt juhtidele, siis töötajatele. Normatiivsed – reeglitele põhinevad koodeksid Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad Instrumentaalsed – abistavad juhised Eetikakoodeksi ülesehitus – sissejuhatus (eesmärgid, missioon), ettevõtte moraalipoliitika (pöördumine huvilisge poole, selgitus), ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus (töötajatele täpses, selges keeles) Peab sisaldama ausus ja seadusest kinnipidamist, siseinfo kasutamist, suhteid tarnijatega
inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele.
ühiskondliku võrdsuse parendamine ja ajakulu vähendamine teekonnal. Samal ajal aga USA- st väljaspool on SSUT just esileküündiv. Kokkuvõtteks: Antud artikkel uuris SSUT dimensioone ja tõi välja uurimuste arengut ja potentsiaale. Ühiskondlik vaatenurk on küll oluline, kuid siiani keskkonnasäästlikkus on olnud peamine. Ühiskondlikku jätkusuutlikkust on üleüldse raske mõõta kvantitatiivselt ja kõik indikaatorid on normatiivsed looduses. Samuti kui jätkusuutlikkus on lokaalne, siis kirjanduses võib esineda selle tõttu puudusi. Raske on samas ka üleüldist printsiipi kirja panna täpselt, kuidas kuskil toimida. Täpselt tuleks välja mõelda, millised on parameetrid, mõõtmaks jätkusuutlikku linna transporti ühiskondlikust vaatenurgast. USA uurimused ei arvesta nii palju ühiskondliku aspektiga kui võiks. Euroopas ja Aasias on SSUT aspekt palju olulisem ja uurimusi tehakse rohkem.
Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E)Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid  erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi,
Sotsiaalne turundus - selline heategevuslik organisatsioon, mis püüab taotleda tavaliste turundusmeetoditega kasu sihtgrupile, ei taotle omakasu Sotsiaalseosega turundus - heategevuslik organisatsioon koos eraettevõttega (lepivad kokku, et ettevõte annab toote kasumist mingisugust osa sihtgrupile) - eraettevõte saab olla reklameeritud 11. Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega? Normatiivsed kodeksid koostatakse selleks, et distsiplineerida töötajaid - võib tulla uus juhtkond - ei eeldata seda, et kõik töötajad peavad olema nõus - seda moraalpoliitikat, mida juhtkond tahab suruda, peavad töötajad lihtsalt alluma. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigus-maade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (st. kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)
kui ka negatiivsete emotsioonidega. (J. Nõmm 2006, 26) Tavalisest mõistega ,,maskuliinsus" on seotud positiivsed omadused ( julgus, enesevalitsus, aktiivsus, jõud, aru), mõistega ,,fenimiinsus" - vastupidi (nõrkus, sentimentaalsus, pasiivsus, irratsionaalsus), aga see võib sõltuda kontekstist  fenimiinsus ei pea koguaeg tähendama midagi halba. Näiteks: see võib tähendada parema tuleviku saavutaamist, millega on seotud Venemaa fenimiinsuse idee. (Rjabova 1999) Soostereotüünid on normatiivsed ja kooskõlastatud sihtgruppi sees (J. Nõmm 2006, 26), see tähendab, et mingi mõtte või omadus saab stereotüüpseks siis, kui see on kooskõlastanud enamuse vahel. Soostereotüübid näitavad, kuidas peavad päris mees ja päris naine käituma erinevates olukordades  soostereotüübid nii kui nii kontrollivad ja juhatavad inimeste elusid. Soostereotüübid on polaarsed, vastandikud, kuna nad näitavad kahe rühma (mehed ja naised) koostööd.
Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus)
Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist. Õiguse normatiiv- regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile
Hakka kohe tegutsema-see annab sulle edumaa teistest planeerijate eest. Eetika · Käitumiskultuur sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana Eetikakoodeks · Kirjapandud normide ja /või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist) Tegevusalade järgi ehk( Avalik teenistus, Äri, Mittetulundus) · Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS A. le Coq Taru Õlletehas
Lennu absoluutne kõrgus arvutame: Habs=Hkeskm+Akeskm kui, Akeskm=2 254 508 ja Hkeskm = 3 960 0002 254 508 +3 960 000=6 214 508mm = 6214,508 m Kõrguskasv keskmise tasandi suhtes kasutan valemit: h Amax Akeskm. , kus Akeskm 2 254 508 ja Amax on 2 863 808 2863808 2254508 609 300 mm= 609, 3 m suurenduse koefitsienti leian kui: 1/m  pildistamise mõõtkava 1:18 000 1/M  fotoplaani mõõtkava 1:50 000 m 18 000 K 50 000 = 0,36 M Tabel 1.1 Normatiivsed piki- ja põikikattuvused Aeropildistamise Pikikattumine Põikikattumine mõõtkava % % 1:2000  1:4000 65 25 1:5000  1:10 000 64 25 1:10 000  1:20 000 62 25 1:21 000  1:35 000 61 25
Lisamaterjalid(muutuvkulu ) 48000 0,28 b Palgad(püsivkulu) 21000 0,12 a Hoolduskulu(segakulu) 105000 0,60 c y=0,12a + 0,28b + Kokku 174000 1 y x(hoolduskulu) 4. Milline on tootmise üldkulude summa tegevusmahus 75 000 masinatunni korral? 30 000 + 2,4 * 75 000 = 210 000 9. Ettevõtte tegelikud ja normatiivsed kulud ja kogused on alljärgnevad: Kulud Kogused Tegelikud tööjõukulud 13 eur/t Tegeliku tööjõukulu 4250 tundi Tegelik materjal 128 eur/tonn Tegelik materjal 1250 tonni Normatiivne tööjõud 12 eur/tund Normatiivne tööjõud 4300 tundi Normatiivne materjal 130 eur/tonn Normatiivne materjal 1200 tonni 1. Arvutada tööjõu ja materjali koguhälve, hinnahälve, kogusehälve.
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 3 Slide 4 Normatiivsed süsteemid Mäng (male, jalgpall, alias jms) Moraal on normide süsteem. Õigus (seadused  riigisisesed ja
Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg)
* Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon Õige & väär (patt), usulise Igavene tasu või karistus autoriteedi järgi. Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad:  PS  Välislepingud  Seadused ja määrused  Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad:  Õiguse üldtunnustatud põhimõtted  Tava ja toimingud  Kohtulahendid  Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses  Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud
Ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbija segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele a) eksitav reklaam b)mitte eksitav reklaam c)potentsiaalselt eksitav reklaam- räägitakse kauba eelistest, aga mitte puudustest.** reklaami agresiivsus, rõvedus. 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed Kirjalikult fikseeritud Normatiivsed-abistavad nt juhtimispoliitika Väärtustele tuginevad Sotsiaalselt kohustavad Abistavad Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul. Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära  Arsti, juristi, inseneri, sekretäri jt eetika Professionaalse tegevuse eetislised aspektid
annaabi.ee 
