Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level näide Pyramus ja Thisbe noored armstajad, kes ei saa koos olla, sest nende vanemad vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja
Anna mulle tuhat suudlust, seejärel sada, Siis järgmised tuhat, siis järgmised sada, Seejärel üha järgmine tuhat, siis sada. Siis kui oleme suudlenud tuhat kordi Ajame nad segi, nii et me ei teaks Või selleks et keegi halb ei saaks kadestada meid Kui teada saab kui palju suudlusi oli. Odi et amo, lk 214 kommentaarid lk 215 LUULETUS Vihkan ja armastan. Mispärast teen seda võib olla küsid sa. Ei tea, aga tunnen, et see toimub ja piinlen. 6) Ovidius Metamorphoses: Pyramus et Thisbe, read 1-10, 45-58, 100-112, lk 288-291; LUULETUS 1, Pyramus ja Thisbe, üks ilusaim noormeeste seas, teine kiidetud tütarlastest, keda elus nähtud. Nad elasid kõrval majades, kus räägitakse, et kõrge põletatud tellistest müür piiras Semiramise linna. 5.Naabrus lõi tutvuse ja esimesed sammud. Ajaga armastus kasvas, nad oleksid abiellunud, aga nende vanemad takistasid. Aga nad ei saanud keelata, sest mõlemad
otsekohe. "Nüüd ma tean," hüüdis ta, "mida teised on minu pärast kannatanud, sest ma põlen armastusest iseenese vastu - aga kuidas ma saan kätte armastatu, keda näen veepeeglis? Ometi ei saa ma temast lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada." Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et ainult üks sein oli ühine. Ühel pool elas Pyramus ja teisal Thisibe. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori
põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma ,,Metamorfooside aineks valinud müütidest need, mis käsitlevad imepäraseid muutumisi. 20. saj sai sealt (X) populaarseks ,,Pygmalion" inglise kirjaniku Shaw tõlgenduses, mille järgi tehtud Ameerika film oli muusikal ,,Minu veetlev leedi". IV lugu sealt on ,,Pyramus ja Thisbe", kus eelarvamuste ja kommete tõttu teineteisest lahutatud armastajad tapavad end õnnetu eksituse tõttu. Aleksandria museionis töötas palju poeete ja prosaiste, kellest Lesbose-päritolu kreeklane Longos on kirjutanud imekauni armastusloo ,,Daphnis ja Chloe", mis on muutunud arhetüübiks kõigile armastuslugudele, kus kauni looduse keskel armuvad kaks süütut looduslast ja hiljem mõningate seikluste järel abielluvad. (Rousseau, Hamsun, Tammsaare jt)
Ta sai jälle kõrvalise abiga laeka kätte, kuid häda ta tõmbas omale kaela oma uudishimuga. Ta tahtis vaadata, et mis seal laekas on, ja ta tahtis Cupido jaoks ilusam välja näha. Ta avas laeka ning Psyche langes raskesse unne. Siis tuli mängu Cupido ise. Kuigi ta oldi kinni pandud lukustatud uste taha, tuli ta aknast, Pühkis une Psyche silmilt ja pani selle laekasse tagasi. Cupido pöördus Jupiteri poole, et teha Psyche jumalannaks. Psyche sai surematuks ja nad jäid Cupidoga kokku. "PYRAMUS JA THISBE" Elasid naabermajades, lapsest saadik koos olles õppisid üksteist armastama, kuid nende vanemad keelasid neil abielluda. Majadel oli ühine sein, ning seinas oli pragu, mida keegi varem ei olnud märganud. See seinapragu saigi nende suhtlemisvahendiks. Lõpuks otsustasid nad kohtuda Ninuse haual kõrge mooruspuu all. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki.
Kafka ja Salman Rushdieni. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia)
hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid kõrvuti majades ning armastasid üksteist, kuid nende vanemad ei lasknud neil koos olla. Nad sosistasid läbi prao seinas, mis nende tube eraldas. Pyramus ja Thisbe leppisid kokku kohtumise öösel mooruspuu all. Thisbe jõudis kohale esimesena ja nägi veriste lõugadega emalõvi ning põgenes. Ta loor kukkus maha ning lõvi rebis selle puruks. Siis jõudis kohale Pyramus, kes oletas verisest loorist, et Thisbe on surnud, ning tappis end oma mõõgaga. Verepritsmed lendasid
Восхождение по скалистым горам вначале трудное, затем становиться быстрым. “Suveöö unenägu”, William Shakespeare 14. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab “Suveöö unenäos”? Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose žanrile? „Suveöö unenäo“ näol ei ole meil tegemist ühe, vaid kahe näidendiga. „Pyramus ja Thisbe“. See etendus „Suveöö unenäo“ lõpus on teatrietenduse parodeerimine. on sellel teise plaani näidendil siiski oluline roll. Esiteks, see annab võimaluse kaasata ka teistlaadi ja teisest ühiskonnakihist tegelasi, keda Puck nimetab „Viiskuus juhmi vennast kes linnas tööga elatavad ennast“8. Teiseks, see annab võimaluse ülevaadata kogu žanrite süsteemi ja mõtiskleda teatri olemuse üle.
sodomiidid, liigkasuvõtjad). Kaheksandas ja üheksandas ringis karistatakse valelikke. Põrgu põhjas järab kolmenäoline Saatan reetmise ülimaid võrdkujusid Juudast (Kristuse reetja), Brutust ja Cassiust (Keisri reetjad). "Suveöö unenägu" William Shakespeare 12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab "Suveöö unenäos"? Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse "Metamorfoosidest" laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile? Järgides itaalia renessansi traditsiooni, on komöödia täis huumorit, nalja ja naeru ja suur osa on juhusel. Pyramuse ja Thisbe traagiline lugu kaotab käsitööliste saamatus lavastuses igasuguse paatose ja muutub
Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori
Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori
Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine. Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.).
annaabi.ee 
