Mütoloogia tegelased (1)

Kursusetöö
Mütoloogia tegelased
Achilleus – vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori.
Adonis – Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide
Agamemnon – Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima.
Aias – Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest
Aigeus – Ateena kuningas.
Amatsioonid – Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised.
Andromeda – Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse .
Aphrodite – Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna . Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
Apollon – Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõejumal. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst .
Arachne – maatüdruk, kes arvas , et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval.
Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga .
Argo – argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile.
Ariadne – Kreeka kuninga tütar.
Artemis – jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust.
Atlanta – naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine.
Athena –Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega. Üks Olümpose kolmest neitsist. Ateena linna kaitsja.
Atlas – titaan , kes kandis enda õlul taevavõlvi. Prometheuse vend.
Augeias – Elise kuningas.
Aurora – koidujumalanna
Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse.
Cerberus(Kerberos) – Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid.
Cupido – armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega . Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid.
Charon – paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe.
Daidalos – kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele , kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus.
Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse.
Daphne – nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega.
Delfi – Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel .
Demeter – viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune.
Diana – jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist . Valvas laste sünnitamiste üle.
Dionysos – veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud.
Dodona – pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm.
Echo – mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas.
Heeros – jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles .
Epimetheus - Epimetheus oli Iapetuse poeg ja Prometheusi ning Atlase vend; Pandora abikaasa. "Epimetheus" tähendab kreeka keeles "tarkust tagantjärele".
Eris – tülijumalanna. Tema saadetud kuldne õun oli tõeliseks Trooja sõja põhjuseks.
Erinnüsed – kättemaksujumalannad. Sündisid Uranose verest. Jälitasid mõrvareid, valevandujaid ja ajasid oma välimusega hulluks.
Eurydike - tüdruk, kelle Orpheus suure armastuse pärast allilmast ära tuua tahtis.
Gaia – maajumalanna. Kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja.
Geryon – kolmepäine hiiglane ,Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Ta elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks.
Gorgod – koletised. Tiibade ja draakoni kehaga . Juuste asemel olid maod . Nende pilk muutis inimese kiviks.
Graiad – Õed, hallid naised, sünnist peale juba vanad. Elasid saarel keset merd . Aitasid Perseusel võidelda Medusa vastu.
Graatsiad – õed, ilujumalannad. Olid jumalate saatjaskonnas.
Hades – Surnute kuningriik ja ka nende valitseja. Zeusi vend. Hüüti ka jõukuse jumalaks. Tema naine oli Persephone , kelle ta röövis maa pealt.
Harmonia – Aphrodite ja Arese tütar, Kadmose naine. Surematu harmoonia jumalanna.
Harpüiad – hirmuäratavad lendavad olendid, kellel on kõverad nokad ja küüned ning kes jätsid endast maha jälgi haisu , mis tegi haigeks kõik elavad olevused. Neid kutsuti Zeusi koerteks.
Hektor – kangelane, troojalaste kuningas. Juhtis neid ka Trooja sõjas.
Helena – Zeusi ja Leda tütar. Maailma kauneim naine. Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa Trooja sõja.
Heliaadid - Merope oli Heliose tütar, heliaad.
Helios – päike, päikesejumal.
Hephaistos – tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. Ainuke inetu jumal, aga see-eest oli ta heasüdamlik. Veetis aega sepikojas.
Hera – taevajumalanna . Abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeusi õde ja ka naine.
Herakles – kangelane. Zeusi ja Alkmene poeg. Ei olnud tark, aga oli tugev. Tegi vägitegusid, et pääseda süüst oma naise ja laste tapmise eest.
Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Zeusi käskjalg. Kõige kavalam jumal. Meisterlik varas. Surnute pidulik teejuht.
Hesperiidid – nümfid, kes valvasid kaugel läänedserilisi õunu. Heraklese 11. vägitöö oli nende õunte kätte saamine.
Hippolyte – amatsoonide kuninganna. Heraklese 9.vägitöö oli Hippolyte vöö ära toomine.
Hüperborealased – Hüperborea elanikud, elasid igaveses õndsuses. Veetsid aega muusika , laulu ja tantsu saatel.
Hyakinthos – Apolloni armsaim seltsiline. Nad heitsid koos ketast . Hyakinthos sai sellega vastu pead ning suri. Tema veretilgad muutusid veripunasteks lilledeks, mis said nimeks hüatsint.
Iason – Kuningas Aisoni poeg.
Ikaros – Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda.
Io - jõejumal Inachose tütar. Zeus armus temasse, kuid pidi ta Hera eest peitmiseks ta mullikaks muutma . Naine sai lõpuks põgenema ning jõudis Punutusessegi , kus Zeus andis talle inimese kuju tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose.
Ithaka - on saar Joonia saarestikus. Asub Kefallinía saare lähedal, sellest idas. Odysseuse kodupaik.
Kalypso - merenümf, Atlase tütar, kes elas Ogygia saarel. Seitse aastat veetis sellel saarel Odysseus . Kalypso sünnitas talle kaks poega , kaksikud Nausinoosi ja Nausithoosi.
Kassiopeia - Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast surma tõsteti ta tähena taevasse.
Kentaurid – hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.
Kirke - Kirke oli päiksejumal Heliose tütar. Sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid. Odüsseuse pruut .
Kronos – Aeg. Titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Asus isa asemele troonile koos õe Rheaga.
Kythera – saar, kus sündis armastusejumalanna Aphrodite.
Laistrügoonid - Hiiglased, kes loopisid Odysseuse laeva kivirahnudega, kui mees nende maale saabus.
Laokoon - preester , kes hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest.
Leda - Aitoolia kuningapaari Thestiose ja Erythemise tütar ning Sparta kuninga Tyndareose abikaasa. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud . Zeus lõi Leda mälestuse jäädvustamiseks Luige tähtkuju.
Lesbos - Kreekale kuuluv saar Egeuse mere idaosas Türgi ranniku lähedal. Lesboselt oli pärit Sappho .
Lethe – Allilma jõgi. Kui sellest jõid siis jäid täiesti hajameelseks.
Leukippos - Messeenia kuningas, Perierese ja Gorgophone poeg. Ta lubas oma tütred Hilaeira ja Phoibe naiseks oma poolvenna Aphareuse poegadele Idasele ja Lynkeusele, kuid tema teise poolvenna Tyndareose pojad Kastor ja Polydeukes röövisid neiud . Peigmeeste kokkupõrkes said Kastor ja Lynkeus surma, Polydeukes loobus maapealsest elust vabatahtlikult ning ka Idas ei tahtnud enam Leukippose tütardega abielluda .
Medeia - Aietese tütar. Hästi kaunis. Kirkega ainsad nõiad antiikmütoloogias.
Megaira - Teeba kuningas Kreon tütar. Printsess .
Menaadid -veinijumala Dionysose saatjad , kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi. Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore . Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade.
Menelaos - Sparta kuningas. Menelaos oli Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg, Agamemnoni vend ning Helena abikaasa. Menelaos oli Trooja sõja kesksemaid tegelasi.
Mercurius - kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga.
Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega ').
Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide kaitsja. Koos Jupiteri ja Junoga moodustas Minerva Roomas Kapitooliumil austatava jumalate kolmiku - Kapitooliumi triaadi.
Minotauros - Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis.
Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena:

• Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal;
  
• Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull , kuhu saatus kirja pandi;
  
• Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid.
  

Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku.
Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred.
Najaadid - jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest
Narkissos - Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss.
Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar.
Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada . Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas maad ja kellele oleks Kassiopeia tütar Andromeda ohverdatud, kui Perseus ei oleks jõudnud teda päästa.
Odysseus - Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta, kavaldades ta üle. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil.
Odüsseia - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi.
Paan - kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim.
Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti.
Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit – pilliroost vilepilli.
Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust , mistõttu on tema järgi nime saanud paanika .
Pandora – otsetõlkes : kingitus kõigile. Ta oli esimene naine maal. Ta saadeti maale nuhtluseks. Talle anti kaasa ka laegas, kus olid sees lootus, hädad ja valed.
Paris – Trooja kuninga poeg. Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks.
Parnassos - mägi Kesk-Kreekas. Selle edelanõlval asus muistne Apolloni pühamu Delfi. Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht.
Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta.
Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest.
Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks.
Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa.
Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele.
Proserpina – kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet , mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema.
Phaeton – Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle ning kukkus koos Päikesega Eridanose jõkke.
Phaidra – Ariadne õde, Theseuse naine. Armus Theseuse poega Hippolytosse, kelle pärast hilhem ka enesetapu tegi.
Plejaadid - Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Backhost, kui see veel pisike oli. Nende õed-vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. Orion jälitas neid lakkamatult, kuni Zeus halastas plejaadidele ja tõstis nad taevavõlvile tähtedeks.
Pollux - Kastori vend. Jumal, kes kaitses meremehi. Vennad tõsteti taevasse Kaksikute tähtkujuks.
Polydektes – Seriphose valitseja. Muutus Medusa pead vaadates kivikujuks ning tema asemele asus troonile vend Diktys.
Poseidon - merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus .
Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse.
Pygmalion – naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri.
Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan.
Semele -Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Dionysose ema.
Sibüll - naisennustaja. Igal maakonnal oli oma sibüll.
Sileen – Nad on daimoneid. Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist .
Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon , kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose „Odüsseias“, kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu, päästes niimoodi ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled.
Sisyphos – Korintose kuningas. Pidi igavesti lükkama Hadeses kivi ülesmäge, mis alati tagasi veeres.
Styx – vihkamise jõgi. Peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, muti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese.
Tantalos - Tantalose vanemateks peeti enamasti Zeusi ja Plutot. Väike- Aasia riigi Lüüdia kuningas Tantalos oli surelik, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta olnud üks nende seast. Käitus kaa ja lubas endale kõike, nagu ta olekski jumal. Sellise käitumise pärast panid jumalad ta ühte allmaailma järve, kus ta seisis kaelani vees, kuid ei saanud kunagi vett juua, et oma kohutavat janu kustutada ega ka süüa.
Theseus - Ateena kuninga Aigeuse poeg.Theseuse eesmärgiks oli Ateenas kord majja lüüa. Kõigepealt tegeles ta Pallase poegadega ning seejärel tappis metsiku härja, kes rüüstas linnast põhja pool asuvat Maratoni .
Triitonid – pasunapuhujad meres. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Kolmhark ja merekarbist pasun .
Uranos – taevajumal . Tema ja Gaia lapsi kutsuti titaanideks.
Venus – Vanarooma mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks.
Vestia (Hestia) - kodukolde ja kodurahu jumalanna, kodu sümbol ja seeläbi perekonna kaitsja. Rheia ja Kronose laps. Käis väga harva kodust väljas. Oli üks neitsilikest jumalannadest.