II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest - Pääses ka Scylla ja Charybdise käest
Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu eest kivi ära ning hakkas abi kutsuma. Polyphemos palub abi oma isalt Poseidonilt, et too Odüsseusele kannatusi põhjustaks.Seejärel mõtles Odüsseus välja kavala plaani, kuidas välja pääseda. Nad klammerdusid oinaste kõhtude alla ja pääsesid välja. Edasi sõites jõuavad nad tuultejumala Aiolose saarele, kes soovib Odüsseust aidata. Aiolos annab talle kinniseotud kotis kaasa kõik ebasoodsad tuuled, jättes vaid läänetuule puhuma, et Odüsseus kodumaale jõuaks. Mitu päeva sõidavad nad Ithakale. Jõudes juba Ithaka lähedale, uinub Odüsseus ja tema uudishimulikud kaaslased arvavad, et kotis on kulda, teevad kotisuu lahti. Kuid kotisuu avanedes pääsevad välja ebasoodsad tuuled, mis kannavad Odüsseuse koos kaaslastega tagasi tuultejumala Aiose saarele. Aiolos keeldub Odüsseust aitamast ja ta pidi
Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa
Aphrodite - armastuse ja ilujumalanna Apollon - valgusejumal, tõejumal Artemis - Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus - inimsoo päästja Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos - tuulte kuningas, elas maa peal Nike - võidujumalanna Themis - seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia - (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia - (õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho - ketras elulõnga Lachesis - lõnga pikkuse määraja Atropos - lõikas kääridega elulõnga katki
Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim
Jumalate otsus on kangelane vabastada. Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi. Ehitab parve, suundub merele, merejumal Poseidon takistab, sest ta tahab oma poja Klükobi tapmise eest kangelast karistada. Parv puruneb ja kangelane jõuab faiaakide maale. Teda aitab sealne kuninga tütar Nausikaa, kellele mees jutustab oma loo. Ta on viibinud lootosesööjate maal Klükobi meelevallas. Poseidoni viha leevendab tuultejumal Aiolos, kes annab meestele nahkkotikese, kuhu on vangistatud vastassuunalised tuuled. Laevamehed ei kuula keeldu ja avavad koti. Ebasoodsad tuuled kannavad mehed Heliose tütre nõid Kirke juurde. Viimane muudab laevamehed sigadeks. Hermese abiga saab Odysseus mehed tagasi. Külastavad Hadese riiki, kus kohtuvad trooja sõjas langenud Archilleusega. Hadese ennustaja Tereisias ütleb, et nad lõpuks jõuavad koju. Nad ei lange sireenide ohvriks.
armastasid teineteist väga ja olid alati koos. Nad tõsteti taevasse Kaksikute tähtkujuks. Selle heledaimad tähed Kastor ja Polluks on nende järgi nimetatud. Sileenid olid osalt inimesed, osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal. Lugusid neist pole säilinud, kuid tihti võib näha neid kreeka vaasidel. Saatüürid olid nagu Paangi sokkinimene ja elasid tema kombel metsikus looduses. Aiolos oli tuulte kuningas. Ta elas samuti maa peal. Aioolia saar oli tema kodupaik. Täpsemalt öeldes oli ta siiski vaid tuulte regent, jumalate poolt määratud asevalitseja. Neli tähtsamat tuult olid põhjatuul, läänetuul, lõunatuul ja idatuul. Mainime veel olendeid, kes polnud inimesed, ega jumalas, kuid elutsesid maa peal. Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed
Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga. Gükloop sõõrsilm Gükloop Polyphemos kannibal , hiiglane. Armastas Galateiat. Odysseuse reisikaaslased rammisid gükloobi pimedaks. Galateia armastas Akist. Polyphemos tapab kiviga Akise, ta muutub Sitsiilia jõeks. Tuulte jumalad Aiolos- peajumal Boreas- põhjakaare tuulejumal Sireen - kuri deemon, naislind, ilus, hukutavalt ilus hääl. Nende laulule ei suudetud vastu panna. Tapsid inimesed, kelle olid kohale meelitanud. Odysseus oli ainus, kes oli kuulnud sireenide laulu ja ellu jäänud. Ta lasi end masti külge siduda ja reisikaaslaste kõrvad vaha täis valada. Harpüia koledad, kurjad naisdeemonid, linnud. Panid asjad haisema. Skylla ja Charyptise vahel olema Kahe halva asja vahel valima
Alkinoo s palub et Ody s s e u s om a rännakute st räägiks.o dy s s e u s oma lugu jutustam a. 9. laul Odys s e u s jõuab kükloopid e maal e. Ta teed ühe kükloobi pim e d a k s ja põg e n e b om a m e e st e g a . Pim e kükloo kivideg a odys s e u s e laevu loopida. 10. laul Odys s e u s sattub Aiolos e saar el e. Aios andis Odys s e u s e l e pauna kus olid tormituuled. P ärast se d a sattusid n saar el e, kus Ody s s e u s e kaasla s e d muud eti sigad e k s . 11.laul Odys s e u s läheb allmaailma. Ta näe b se al om a sõpru ja oma em a, kuid ta läks sinna, se st ta tahtis
takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones tähenduse ,,rinnatud" . Tänapäeval kasutatakse sõna "amatsoon" rohkem naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi kohta. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa . Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos. Sisyphosel oli poeg kuningas Glaukos , kes valitses samuti Ephyra linna ja kellel samuti õnnestus enesele taevaliste viha tõmmata. Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema tavalistest surelikest taevahiiglastest kaugelt suuremat ja hiilgavamat kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav
lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning sattus päikesevankrile liiga lähedale. Vaha tema tiibade vahel sulas ning ta kukkus merre, mida nüüd kutsutakse Ikaría mereks., D oli kuntsnik,ehitusmees,leiutaja 73. Aiolos, Aiolose kott- tuultejumal,millesse olid seotud kõik tormised ja ebasoodsad tuuled 74. Tantalose piinad - Tundis ennast jumalana. Jumalad said pahaseks ning siis mõtles T ,et nad on nõrgad . T tahtis neid proovile panna ning tahtis neile sisse sööta oma poega. Jumalad said aru ning karistuseks pidi ta olema igavesti järves,kust mees juua tahab see kaob ära. peakohal puuviljad lähevad kõrgemale ,kui küünitada
Hommikul oma lambaid koopast välja lastes jäi Polyphemos seisma sissekäigu juurde ja katsus käega iga väljuvat looma. Kuid Odysseus lõi ta kavalusega üle. Ta sidus kõik oinad kolmekaupa kokku ja keskmise looma kõhu alla sidus ta ühe oma kaaslase. Ta ise aga, kattes oma käed villaga, hoidis ühe oina kõhu alt kõvasti kinni. Nõnda lipsasid nad hirmsa inimsööja käest minema. Kui Odysseus sattus tuulejumala Aiolose saarele, võeti ta vastu külalislahkelt. Lahkumisel andis Aiolos Odysseusele koti, millesse olid seotud kõik tormised ja ebasoodsad tuuled. Odysseus sõitis Aiolose juurest minema, kui meri oli vaikne. Kuid juhtus nõnda, et Odysseus uinus lähenemisel oma kodumaale Itakale, ja ta kaaslased, kes arvasid, et selles kotis peituvad varandused, päästsid selle valla. Vabanenud tuuled tormasid vilistades vabadusse ja Odysseuse laev aeti uuesti Aiolose saarele. Kuid sel korral keeldus Aiolos Odysseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma.
kes isiklikult teatab oma abikaasale oma traagilisest surmast. Alkyone avaldab soovi temaga kaasa minemiseks ja kui ta järmisel hommikul mereranda jookseb, leiab ta lainetes rannale kantuna oma armastatud mehe Kexi surnukeha. Ta lausa lendab selle poole ning juba ta ongi muutunud merejäälinnuks. Jumalate kaastunne lubab ka Kexil linnu kujul taas elavaks saada. Lindudena armastavad Alkyone ja Kex teineteist palavalt ning kui nad talvisel ajal pesitsevad, siis hoiab isa Aiolos tuuli vangis, kinkides oma lapselastele "alküoonilisi päevi". Merejäälindude haudeajal talvel valitsebki umbes 14 päeva tuulevaikne ilm. Seda aega nimetavasid kreeklased Alkyone päevadeks (sellest "õnneliku rahu päevad") või Alkyoniks. TANTALOSE PIINAD - Tantalos (lad. Tantalus) oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Niobe isa, rikas Väike-Aasia Lüüdia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Tal oli lubatud istuda jumalatega koos pidulauas, sest jumalad austasid teda rohkem
Üheksa päeva ja ööd sõitsid nad merd pidi kodu poole. Kümnendal päeval paistsid juba Ithaka saare rohelised väljad. Nüüd aga meenus meestele, et teekonna alguses tegid nad peatuse Aiolose saare valitseja pool, kus Odysseus sai kingiks mingi suure nahast koti. Küllap oli seal kulda või muusugust vara. Eks nemadki soovisid kodustele midagi kinkiks kaasa viia. Mehed ootasid ära, mil Odysseus magama jäi ja päästsid koti lahti. Oi õnnetust! Aiolos oli Odysseusele andnud nahkpauna suletud vastassuunalised tuuled, et kergendada tal kojujõudmist. Mis nüüd sündis, kuuleme sangari enda suust: Tehtigi lahti siis paun. Ja välja sest tormasid tuuled kõik! Maru hirmus haaras mu itkevad sõbrad ja taas meid suurmerel kaugele viis kodurandadelt. Kui uni läks mult, kahtpidi kaalus uljas mu meel siis süngena: kas jo
Mehed tormasid laevade peale, kükloop oli vihane. Ody. oli kükloobi peale vihane, mõnitas ise laeva peal olles kükloopi. Ody. karjus kükloobile, kes tema silma välja lõi(ütles oma nime). See oli vale käik, sest kükloop oli Poseidoni poeg. Kükloop kurtis seda oma isale ja Poseidon vandus kättemaksu Odysseusele: Odysseus pidi mitu aastat vaevlema, enne, kui ta koju sai. · Järgmine seiklus: Mehed sattusid Tuultemaale(selle maa kuningas oli Aiolos). Kuningas võttis mehed lahkelt vastu ja kinkis Odysseusele nahast pauna, mille sees olid kõik tormituuled(et torm merel ei segaks). Mehed jõudsid juba üsna Ithaka saare lähedale, kuid Odysseuse mehed, kes ei teadnud mis paunas on, tegid pauna lahti. Paunast tulid välja kõik tormituuled. Odysseuse laevad paisati Ithaka lähedalt kaugele. · Ja veel üks: Odysseus oma meestega sattus laistrügoonide maale(hiiglasekasvu inimsööjad)
9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15. Persephone- Hadese abikaasa 16. Apollon- valgusejumal, tõejumal 17. Aphrodite-Venus- armastuse- ja ilujumalanna 18. Eros- armastusjumal 19. Iris- vikerkaarejumalanna 20. Dionysos- veinijumal 21. Paan- lamba- ja kitsekarjuste jumal 22. Aiolos- tuulte kuningas 23. Nike- võidujumalanna 24. Themis- seadusejumalanna 25. Justitia- õiglusejumalanna 26. Moirad- saatusejumalannad 27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36
Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass Iason Giasone, argonautide juht; kastraat (1988 kontratenor) Herakles Ercole, üks argonautidest, kr. müt. suurim kangelane, Zeusi vallaspoeg; bass Besso Besso, Iasoni sõdurite kapten; bass Hypsipyle Isifile, Lemnose saare kuninganna; sopran Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass Alinda Alinda, Medeia õukonnadaam; sopran Medeia Medea, Kolchise kuninganna; (metso)sopran
Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale Ost. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Ole kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks
Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O
Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis kükloobi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal silma välla. Polyphemos kontrollis lambaid, katsus, kas on ikka lambad ning lasi lammastel rohtu sööma minna, mehi koopast välja ei lasknud. Mehed riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid tulema. Poseidon vihastas. Odysseuse pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Odysseuse kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välja. Nad olid juba peaaegu et kodus, kuid kotist tuli välja vastutuul ja puhus nad merele tagasi. 5 Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele.
annaabi.ee 
