50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
a1ex
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätk
8. Iseloomusta sclerosis multiplexi (milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. Sclerosis multiplex inimese enda immuunsüsteemirakud hakkavad müeliinkihti ründama ja nõrgestavad seda nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired jms noortel inimestel seda ravida ei osata, läheb elu jooksul hullemaks nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada.
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Li
(välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus
makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded :
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid