Arvestus hormoonid ja närvisüsteem (0)

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID
1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon ?
Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem.
2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem?

• Piirdenärvisüsteem – väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel
  
  • Somaatiline närvisüsteem
    
  • Autonoomne närvisüsteem
    
• Kesknärvisüsteem – pea- ja seljaaju ; juhib kogu organismi talitlust
  

3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia ? Selle ülesanded?
Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem).

• Dendriidid – võtavad infot vastu
  
• Rakutuum – juhib raku elutegevust
  
• Akson – annab infot teistele närvirakkudele edasi
  
• Müeliintupp – kiirendab impulsside / erutuste edasiandmist ühelt rakult teisele
  

• Neurogliia – Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel
  
  • Kaitseb haiguste eest ( tapab neid)
    
  • Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel
    
  • Toestab
    
  • Toob närvirakkudele toitu
    

4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem?

• Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest
  
• Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast
  

____________________________________________________________________

• Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid
  
• Somaatiline närvisüsteem – närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid
  

5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded?
Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus.

• Reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist
  
• Reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, ainete sisaldust veres
  
• Reguleerib hormoone, mis hoiavad
  

6. Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid.
Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi, nt seedimine, südametöö, näärmed, silelihased.

• Sümpaatiline närvisüsteem – aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse puhul; valmistab keha ette kiireks reageerimiseks; südametegevuse kiirendamine ja kopsutorude avardamine; „võitle või põgene“
  
• Parasümpaatiline närvisüsteem – aktiivseim puhkeolekus ; kontrollib seedeelundite talitlust; „ puhka ja seedi“
  

7. Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja?
Müeliintupp on närviraku osa, mis moodustab aksoni ümber isoleerkihi; koosneb valkudest ja lipiididest , selle moodustavad neurogliiarakud; kiirendab impulsi kulgemist
8. Iseloomusta sclerosis multiplexi (milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel.

• Sclerosis multiplex – inimese enda immuunsüsteemirakud hakkavad müeliinkihti ründama ja nõrgestavad seda  nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired jms  noortel inimestel  seda ravida ei osata, läheb elu jooksul hullemaks  nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama
  
  • I tüüpi diabeet
    
  • Reumatoidartriit
    

9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus?
Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel.
10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis.
Sünaps – närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub
11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada.
Ioonkanalid

• Lasevad läbi ainult teatud ioone
  
• Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema kontsentratsiooniga ossa
  
• Mõned on pidevalt avatud, ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid kindla signaali toimel
  

Ioonpumbad

• Lasevad läbi ainult teatud ioone
  
• Ioonid liiguvad nõrgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa
  
• Saab toimuda vaid lisaenergia abil, nt ATP energia
  
• Käivituvad kindlate signaalide toimel
  

12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada.

• Membraanipotentsiaal – puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem)  kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge
  
• Aktsioonipotentsiaal – lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku
  

Ioonkanalid avanevad  doominoefektina kõrvalolijad ka  närviimpulss
13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit:

• Atsetüülkoliin ( selgroogsed loomad) – botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve leevendamisel
  
• Dopamiin – Parkinsoni tõve puhul on seda tootvad rakud taandarenenud
  
• Serotoniin
  

14. Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar ?
Refleks – kiire tahtele allumatu vastureaktsioon ärritusele, mille tagajärjel toimub lihaste liikumine või eritub vedelik

• Kaasasündinud refleksid – ei püsi alati elu lõpuni; nt neelamine
  
• Omandatud refleksid – elu jooksul õpitud; nt kõndimine, liigutuste vilumus
  

Refleksikaar – tee, mida mööda erutus liigub  erutuse vastuvõtt neuroni poolt, selle juhtimine kesknärvisüsteemi, analüüsimine ja vastuse suunamine elundisse
15. Kirjelda Ivan Pavlovi töid reflekside uurimisel.

• 19. saj; Nobeli preemia laureaat; tingitud reflekside avastaja  Pavlovi refleksid
  
• Uuris koerte peal seost stiimuli (toit) ja refleksi (sülje eritumise ) vahel.
  

16. Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine , kus paiknevad?
Mõlemad kuuluvad kesknärvisüsteemi

• Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid; paikneb peaajus välimises osas ja seljaajus seesmises osas
  
• Valgeaine koosneb müeliintupega aksonikimpudest; peaaju eri osi ühendavad närvid; paikneb peaajus seesmises osas ja seljaajus välimises osas
  

17. Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid.

• Piklikaju – reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust; võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist; hingamiskeskus
  
• Väikeaju – kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu; täpsed liigutused
  
• Vaheaju – reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri; tegeleb info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega
  
• Keskaju – korraldab närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihaste toonuse; autonoomsed liigutused
  
• Suuraju poolkerad – meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine
  

18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad?

Otsmikusagar – reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust

Kiirusagar – töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus - ja valuärritusi

Oimusagar – helide tuvastamine ja tõlgendamine; mälu kujunemine

Kuklasagar – võtab vastu ja töötle nägemismeele abil saadud infot
19. Kirjelda aju varustamist verega.
Aju varustamine verega toimub ligi 10 korda intensiivsemalt võrreldes ülejäänud kehaga . Verega viiakse ajusse hapnikku ja glükoosi (energia).
20. Iseloomusta aju kesti.

Kõvakest – välimine kest, toetab peaaju, kõva

Ämblikuvõrkkest – keskmine kest; õhuke ja veresoonteta; sellest sopistuvad veenide sisse kurrud , kust ajuvedelik liigub vereringesse

Pehme kest – sisemine; liibub vastu närvirakke; pehme
21. Kuidas saab uurida aju tööd?
PET abil mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad.
22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut?
Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed
23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta.
Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse.

• Hüpotalamus – reguleerib ajuripatsi hormoonieritust
  
• Hüpofüüs ehk ajuripats – kasvuhormoon, lutropiin , follitropiin, prolaktiin
  
• Käbikeha – melatoniin
  
• Kilpnääre – türoksiin, trijoodtüroniin
  
• Kõrvalkilpnäärmed – parathormoon
  
• Neerupealis – adrenaliin , aldosteroon , kortisool
  
• Kõhunääre e pankreas – insuliin , glükagoon
  
• Munandid – testosteroon
  
• Munasarjad – östrogeen, progesteroon
  

24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid.

• Negatiivne tagasiside – saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge  higistamine  kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks
  
• Positiivne tagasiside – kõrvalekalde võimendamine, nt sünnitamine ja vere hüübimine
  

25. Tea nende hormoonide tekkekohta ja mõju organismis:
Liberiinid – hüpotalamus; ajuripatsi talitluse stimuleerimine
Statiinid - hüpotalamus; ajuripatsi talitluse pärssimine
Oksütotsiin – hüpotalamus; sünnituse ja piimaerituse algamine
Prolaktiin – ajuripatsi eessagar; piima teke piimanäärmetes pärast sünnitust
Somatotropiin (kasvuhormoon) – ajuripatsi eessagar; kasvu reguleerimine, ainevahetus
Türoksiin – kilpnääre; ainevahetuse kiirus, normaalne kasv ja areng
Adrenaliin ja noradrenaliin – neerupealised; füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal
Kollaskeha hormoonid – munasarjad; menstruaaltsükkel, raseduse säilitamine
Östrogeenid – munasarjad; menstruaaltsükkel, naise sugutunnused , emaka ja piimanäärmete funktsioonide säilitamine
Testosteroon – munandid; mehe sugutunnused, seemnerakkude teke
26. Mille poolest erineb rasv - ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid.

• Vesilahustuvad hormoonid ei saa rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad
  
• Vesilahustuvad – enamik hormoone; liiguvad veres või koevedelikus lahtununa
  
• Rasvlahustuvad – suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid, A- vitamiinist tekkivad hormoonid; ringlevad veres valkudega seotult (sünteesitakse maksas ); enne mõjutamist peavad transportvalkudest eralduma
  

27. Veresuhkur , selle regulatsioon.
Veresuhkur – vere glükoosisisaldus; energia saamiseks; norm 5.0 mmol/l

• Glükoos jõuab verre toidust leiduvate süsivesikute lagundamisel ja glükogeeni lagundamisel; sünteesitakse mittesüsivesikutest nt aminohapetest
  
• Glükoos jõuab rakku tänu insuliinile ( hormoon ) (toodab pankreas e kõhunääre)
  
• Kui veres suhkrut palju, siis glükoos + insuliin  glükogeen  salvestatakse (rasvarakkudes ja) lihastes ja maksas
  
• Kui veres on suhkrut vähe, siis pankreas (kõhunääre)  glükagoon  maks lagundab glükogeeni  viib verre glükoosi
  

28. Neerude töö.

• Hoiavad vedeliku hulka stabiilsena
  
• Reguleerivad anorgaaniliste ioonide hulka (eritavad üleliigse soola uriini)
  
• Eemaldavad verest jääkaineid
  
• Neerude talitlust reguleerivad närvisüsteem, hormoonid ja vedeliku / toidu hulk
  

29. Naha osa termoregulatsioonis.
Kui on palav , siis nahas olevad higinäärmed hakkavad higi tootma , mille aurustumine jahutab keha. Kui on külm, siis karvanääpsu juures olevad karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku ja tekib kananahk ning külmavärinad.