Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon?
  • Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem?
  • Mis on neurogliia?
  • Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid?
  • Kus paikneb hüpotalamus?
  • Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks?
  • Kuidas see talitluse põhjal jaguneb?
  • Mis on müeliintupp?
  • Millest tekib Milleks vaja?
  • Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus?
  • Milleks ja mis on refleksid?
  • Kuidas need jagunevad?
  • Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine kus paiknevad?
  • Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad?
  • Kuidas saab uurida aju tööd?
  • Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside?
  • Mille poolest erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö?
Arvestus hormoonid ja närvisüsteem #1 Arvestus hormoonid ja närvisüsteem #2 Arvestus hormoonid ja närvisüsteem #3 Arvestus hormoonid ja närvisüsteem #4 Arvestus hormoonid ja närvisüsteem #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tekald Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma

Bioloogia
thumbnail
2
docx

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia - Närvisüsteem

kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ­ ajupõletik, dementsus ­ vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju ­ liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus ­ juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus ­ värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad ­ östrogeen, munandid ­ testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon ­ raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled ­ õgirakud, tapjarakud

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Hingamine, hormoonid, närvisüsteem

Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri ­ häälepaelad 4. hingetoru ­ 15-20 cm 5. 2 bronhi ­ kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu ­ vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid ­ kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 ­ 21% , CO2 ­ 0,03% väljahingates 02 ­ 16 %, CO2 ­ 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid ­ keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs ­ kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ­ ärkveloleku ja une määramine, pigment 3

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus ­ talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse.

Füsioloogia
thumbnail
2
doc

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats ­ juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ­ ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre ­ toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised ­ toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre ­ toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed ­ toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ­ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel:

Füsioloogia
thumbnail
2
odt

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised ­ toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre ­ toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara ­ glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? K

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun