50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tekald
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1
müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore) Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas. 4. Millega tegelevad sensoorne, somaatiline ja autonoomne (vegetatiivne) närvisüsteem? Vastus: Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on
maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise närvisüsteemi regulaator, kiirendab hingamist ja südametegevust, veresooned laienevad, et rohkem hapnikku lihastesse (jookse). Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse
rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised)
Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne: · Kaitse · Toestada närvirakke · Toitainetega varustamine Närvisüsteemi jaotus I. Kesknärvisüsteem=peaaju+seljaaju II
Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel. 2.4 Järglaste saamine on bioloogiline elu eesmärk Paljuneda saab suguliselt ja mittesuguliselt Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alguse vaid ühest vanemast. St , et geneetiliselt on see isend vanematega identne. See on kõige lihtsam paljunemis viis. See võib toimuda kas vegetatiivselt või eoste e spoorid vahendusel. Evolutsiooniliselt on see vanim. St isendite vähest geneetilist
nabaväät 3.kõldkest - koorion koorion ja emaka limaskest ühinevad - sellest tekib ajutine organ platsenta loote arengu etapid - embrüogenees 1.sügoot - viljastunud munarakk 2.kobarloode ehk moorula 3.blastotsüst (põisloode e. blastula) - välimisest kihist tekivad lootekestad 4.kariklootes ehk gastrulas on 3 lootelehte - välimine (ekto), sisemine(endo), keskmine(meso) organogenees - geenide avaldumisest erinevate kudede teke -välimisest lootelehst - närvisüsteem, meeleelundid, nahk -keskmisest - luud, lihased, vereringe, sootunnused -sisemisest - seede- ja hingamiselundid apoptoos - programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus samad etapid, seega ühised eellased PLATSENTA - koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku pärisimetajate põhitunnus - toitained, hapnik, antikehad toodab naissuguhormoone, ei lase uuel lootel küpsed Sünnitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid