Kus asub processos styroideus mida teeb?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia arvestus

Kus asub margo interosseus?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia arvestus

Mis kinnitub nendele?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia arvestus

Anatoomia arvestus (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni?
Mis ülesanne on sünoviaalkihil?
Kus asub processos styroideus mida teeb?
Kus asub margo interosseus?
Mis kinnitub nendele?
Kus asub õlaliigese kapsel ?

Arvestus
LIHASED

Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis:

tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas)

teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas)

teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale)

teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas)

teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior ( sääreluulihas ); plantaar- tald

Lihase energia saamise viisid
Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel.
Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine , kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp- produktid – CO2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP.
Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks.

Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega.
Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust.
Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid.
2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse.
3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku ) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid)
4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis.

Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed

Mis ülesanne on sünoviaalkihil?
Toodab liigesevõiet ehk sünooviat .
LUUD

Nimeta luud:
Kandluu (köber)- calcaneus
Kontsluu - talus
Lodiluu - navicular
Talbluu – medialcuneiform
Pöialluud – metatarsal – 5 tk
Lülid
*Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch ). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku.

Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel.
1- ristluu
2- niudeluu
3- häbemeluu
4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu , hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline; kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.

Nimeta luud:
Fonticulus mastoideus – 2nibujätkelõget - on vastsündinu koljulaes olev kileline piirkond e. lõge ( kolju külgmistes osades asuvad 2 nibujätkelõget) ja seda ümbritsevad oimuluu , kiiruluu ja kuklaluu.
Fonticulus anterior – otsmikulõge – eesmine lõge – koljulae keskjoonel. Kõige suurem lõge.
Fonticulus posterior – tagumine lõge.
Fonticulus sphenoidalis –2 kiilluulõget.
Fontanellid on vajalikud aju kasvamiseks.
13 sarnaluu 6 otsmikuluu
11 ülalõualuu 2 kiiluluu
12 suulaeluu 5 oimuluu
2 kiilluu 7 kiiruluu
4 sõelluu 1 kuklaluu
10 sahkluu
5 oimuluu
7 kiiruluu
1 kuklaluu

Kodarluu ja küünarluu:

Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub?

kinnitub m. biceps brachii

Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub.

Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside.

Nimeta lihas, mis asub küünarliigese:

Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii
Tagapool ning teostab sirutust - m. triceps brachii

Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb?

Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni.

Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus?

Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu -küünarluu liigeses. Ta on õõnsus.

Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese

Biceps brachii. Triceps brachii.

Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre -luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend – membraan kodarluu ja küünarluu vahel).

Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulae ja kirjuta lihaste nimetused, mis sellele kinnituvad
Romblihas ja selglihas kinnituvad selle külge

Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ja selle funkts.

Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga.

Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab.

Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis.

Kus asub õlaliigese kapsel ?
Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis , mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale.
VERERINGE

Joonista EKG.

Punane – ventrikulaarosa ( vatsake ), roheline – atriaalosa (koda)
EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver .
3 faasi:
P - kodade depolarisatsioon,
QRS –vatsakeste depolarisatsioon
T – vatsakeste repolarisatsioon

Veregruppide pilt, ABO süsteem
ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B- antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad . Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt.
Veregrupp
A (AA, AO)
B (BB BO)
AB
O
Erütrotsüütide liik
A
B
AB
O
Vereplasma antikehad
anti-B
anti-A
anti-A ja anti-B
Antigeenid
A- antigeen
B-antigeen
A ja B antigeen
Rh-süsteem

Kui D-antigeen erütrotsüüdil on olemas, siis on isik Rh-positiivne.
Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
Kui isik on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad (anti-D).

Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen.

Omandatud immuunsus PATOGEEN
Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid . Makrofaagid, mis ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest , töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma rakupindadel – need on antigeeni esitlevad rakud . Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T-abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama antigeeni. Ühinemise käigus makrofaag eritab keemilise signaali interleukiin 1, mis paneb T-abiraku tootma interleukiini 2. Interleukiin 2 omakorda annab alguse tsütotoksiliste T- ja B-rakkude kiire levikule. Siit omandatud immuunsuse tee jaguneb 2 liigiks: esimeses kasutatakse tsütotoksilisi T-rakke, teises aga B-rakke. Tavalised keharakud , mis saavad nakatunuks, saavad samuti seedida mõningaid patogeene ja näidata nende fragmente oma pinnal. tähistavad
toodavad kemikaale
nakatunud rakkude tapmine
sekundaarne immuun-vastus kiire ja tugev
valmistavad antikehi
mälurakud
Tsütotoksilised T-RAKUD
plasmarakud
B-RAKUD
ühineb T-abirakuga, interleukiin 1
T-abirakk toodab interleuiin 2
ANTIGEENI ESITLEVAD RAKUD
1. Keha valmistab miljoneid liike tsütotoksilisi T-rakke. Iga liik saab tuvastada kindla antigeeni. Tsütotoksilised T-rakud, mis on võimelised tuvastada antigeeni, mis asub nakatunud raku pinnal, kinnituvad nakatunud raku pinnale ning toodavad kemikaale, mis tapavad nakatunuid rakke. Nakatunud rakkude surma tulemus on patogeeni hävitamine. makrofaag hävitab
kinnituvad
PATOGEEN HÄVIB
PATOGEEN HÄVIB
2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B- rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid.

D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil.

Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal).
Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda
veresoon
kehaosa
v.basilica
labakäsi, küünar ja õlavars
v. brachialis / ülemine õõnesveen
õlavars
v. axillaris / kaenlaveen
kaenlaauk, rangluu , rindkere
v.suclavia / rangluualune veen
rangluu, rindkere
õlavarre peaveen
süda, rindkere
Süda – parem jalatald
veresoon
kehaosa
aordikaar
Süda, rindkere
alanev aort (kõhuaort)
Süda, rindkere, kõht
ühisniudearterid
vaagen , reied
parem ühisniudearter
vaagen, parem reis
välimine niudearter
suurvaagen, parem reis, kube
kubemesideme alt reiearter
Kube, reis
õndlaarter
Põlv , säär, reis
sääreluu arter (tagumine)
säär
keskmine/ külgmine tallaarter
jalatald
Peensool – süda
veresoon
kehaosa
v.jejunum / tühisoole veenid
tühisool
os.ileum / niudesooleveenid
peensool
v. mesenterica superior /
ülemine soolekinnistu veen
Jämesool, soolekinnisti
v.portae / värativeen
Maks, magu
maksaveen
Maks
alumine õõnesveen
süda
Süda – vasak peopesa
veresoon
kehaosa
Aort (ülenev osa)
Süda
Aordikaar (vasak rangluualune arter)
Süda, rangluu, rindkere
a.axillaris / kaenlaarter
kaenlaauk, rangluu, rindkere
Õlavarrearter (jaguneb 2ks)
õlavars
Vasak küünarluu arter (mediaalsel)
küünarvars
Kodarluu arter
küünarvars
Pindmine pihukaar
labakäsi
Pärasool – süda
veresoon
kehaosa
v. rectais superior
pärasool
alumise pärasoole veenid
pärasool
sisemine niudeveen (interna)
väikevaagen
ühisniudeveen
vaagen, kube
alumine õõnesveen
süda
Süda – tühisool
veresoon
kehaosa
aort
süda
aordikaar
süda
aordi rinnaosa
rindkere
aordi kõhuosa
kõht
a.mesenterica superior / ülemine kinnistiarter
soolekinnisti
tühisoole arter
tühisool
Kopsud – süda
veresoon
kehaosa
v., a. pulmonares – kopsuveenid – ja arterid
Kopsud ( sagarad , segmendid )
vena cava superior
rindkere
aort
süda
Süda – suuraju kiirusagar
veresoon
kehaosa
aordikaar
süda
õlavarre peatüvi arter
õlavars,rindkere
Parem ühisunearter
rindkere
sisemine unearter
kael, õlavarre-pea tüvi
a.cerebri media / keskne suuraju arter
suuraju kiirusagar

Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega:
Sagedus – kiire/aeglane,
Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne,
Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/ niitjas /nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga

Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel.
HINGAMINE

Hingetoru
Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel
Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus
Hingamiskeskus asub piklikajus .

Hingamisteede 7 osa:

Ninaõõs , ninakarbikud, ninakäik

Neel: suu-, nina- ja kõrineel

Kõri

Hingetoru

Bronhid , nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe)
Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh

Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud
iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid

Vahelihas ehk diafragm
Luud: ninaõõs ja neel
Kõhred : kõri, hingetoru, bronhid
KONTAKT

Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KOEKAHJUSTUS
XII - XIIa
SISEMINE
Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine

sisemine mehhanism XI - XIa
VÄLIMINE

välimine mehhanism
IX - IXa
koefaktorid
FAASID: X - Xa

Vasokonstriktsioon -kahjustus

trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava verejooks väheneb TROMBIIN
PROTROMBIIN

Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon , hüüve moodustamine FIBRINOGEEN

Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRIIN
5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid . PUNANE TROMB
verejooks peatub

Lümfiringe
Lümfiringe – liigub lümf , mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse.
Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka.
Roosakas –3/4 lümfist koguneb rinnajuhasse ja saabub vasakusse venoosnurka
Lümfisüsteemi ülesanne on rakuvälise veemahu ühtlustamine ja kaitse sise- ja väliskeskkonnast pärit antigeenide vastu.
Lümfisüsteemi moodustavad lümfikapillaarid – neid mööda liigub lümf regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja lümfijuhasid mööda jõuab tagasi venoosesse süsteemi. Lümfisüsteemi kuuluvad ka luuüdi, põrn ja tüümus, kus toimub lümfotsüütide küpsemine.
Lümfisüsteem on ühendatud vereringe süsteemiga ehk kui mööda artereid jõuab kapillaare mööda kudedesse veri , seal osal siasalduvad ained ja vesi vabanevad rakkudevahelisse ruumi, siis mitte kogu veri ei lähe tagasi venoosesse süsteemi, vaid osa sellest ühenditest ja veest jõuab rakudevahelisse vedelikust lümfisüsteemi.

Lümfiteede järjestus
Kapillaarid – Sõlmed – Juha - Vereringe (venoosne)

Joonista vererakud
erütrotsüüdid leukotsüüdid trombotsüüdid lümfotsüüdid monotsüüdid

Veeni ja arteri erinevused
veenid
arterid
Suur läbimõõt
Väike läbimõõt
Veri tuleb
Veri läheb
Õhukesed seonad
Paksud seinad
On klapid
Klappe pole
Madal vererõhk
Kõrge vererõhk
3-kihilised seinad

Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist
Elastsed kollageensed kiud - sidekoed
Keskkest – silelihasrakud (arterites keskkest paksem ja laiem)
Väliskest – koosneb sidekoest ja fibroplastidest

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 69 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

polkamolka Õppematerjali autor

1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis..
2. Lihase energia saamise viisid
3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega.
4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed
5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil?
Toodab liigesevõiet ehk sünooviat.
6. luude nimetused pildil
10. Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulae ja kirjuta lihaste nimetused, mis sellele kinnituvad

vastused arvestuseks anatoomia Tallinna Tervishoiu Kõrgkool antigeen lümf veen rakud rakk antikeha hingetoru küünarluu vereringe lihasraku südaveresoonkehaosav kodarluu

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia arvestus

Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub a

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Luud, lihased, teooriate seletused

Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os pal

Inimese füsioloogia

doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia

doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel

docx

Anatoomia arvestus II

Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikul

Anatoomia

docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄR

Anatoomia

doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenäär

Anatoomia

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid