docstxt/1279478951101372.txt
8. sündmustiku kordumine. 1.1.1. Loomamuinasjutud Loomamuinasjutu peategelasteks on mets- ja koduloomad ning selle ülesehitus on lihtsam võrreldes teiste muinasjututüüpidega (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti loomamuinasjutte on kokku umbes 200 tüüpi (Mälk et al., 1967). Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1
Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles, et ta tahab kindla rahasummaga naist endale. Mait läks. Maarja tädi suri ära ja tema oli ainuke sugulane, seega jäi talle kogu tädi varandus. Maarja saatis Maidule kirja. Vahepeal aga magas naine Kippariga, et raha saada. Kippari tervis muutus aga päev-päevalt halvemaks. Ta oli peaaegu juba suremas. Kippar ütles Maarjale, et too temaga abielluks, leseks jäädes saab kõik mehe varanduse endale. Maarja kahtles, aga Kippari tervis läks aina hullemaks. Ta abiellus, siis kuulis Maarja, aga sellest, et Mait olevat kodus tagasi. Teda valdas hirm, mõtles, mis saab kui Kippar paraneb ja Mait sellest loost kuuleks. Maarja oli kimbatuses Kipparil läks öösel halvemaks, ta palus, et Maarja talle unerohtu annaks. Maarja tuli mõttele, et annab Kipparile suurema toosi. Seda ta tegigi
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
Novelli ,,Kippari unerohi" peategelane Maarja Koit satub raha tõttu keerukatesse suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma. Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles,
pähklid uuesti korralikuks tagasi. Ta toppis pähklitest tasku täis ja hakkas tuldud teed mööda uuesti tagasi minema. Varsti ta väsis ära ja jäi magama ning nägi unes vanat meest, kes teda varem mitu korda õpetanud on. Ning vanamees ütles talle, et kuna sa seda kahetsenud ei ole, et su kogu varandus mere põhja läks, kingin ma sulle pilli. Hommikul, kui ta ärkas nägi ta pilli oma kõrval maas. Kui ta hiljem sadamasse jõudis, rääkis ta Kipparile oma õnnetusest. Ning Kippar lubas ta ilma maksuta Kunglamaale viia. Kui ta Kunglamaale jõudis puhus ta nii palju pilli, et sai endale uued riided osta. Siis pani ta oma punased õunad korvi ja läks Kuningakoja ette neid müüma. Ning üks kuninglik teener ostis need ära. Ta läks Kuningakoja eest minema ning läks poodi ja ostis endale habeme. Ta moondas ennast ära ja võttis trahteri peale korteri ning nimetas ennast võõramaa targaks. Järgmisel päeval teadis kogu linn Kuningakoja haigusest. Ükski linna
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis
läbi, sellepärast, et teine vend Edisesse ka lossi akand ehitama, aga kui nähend, et vend suurema ja ilusama lossi saand, lähend Jõvisse, kelle müts, kindad ja mõõk Jõvi kirikus alles on, venna küsimuse pärast ,,Müts, kus kindad?" Kuninga lööpril, kes kuninga tõlla ees pidand jooksma ja inimesi tee pealt eest ära ajama, old seda vasta sääre marjad ära lõigatud, et easte kerge jooksma on. Narvast akand kemplemise peale üks kapten lööpriga Waewarusse ajama: kippar laevaga, lööper jala. Lööper saand enne kipparit Waewarusse aga kippar löönd lööpri südametäiega maha ja maand kalmumäele maha. Kuningas ei ole ilma lööprita maanteed mööda sõitada saand ja sõitnud merd mööda Tallinna." H.Länts 1938 Haljala Piinakamber Edise lossi all ("Virumaa teataja" 27.05.1938, nr 62.) Jõhvi läheduses asuva keskaegse Edise kindlustatud lossi varemed, mis praegu asuvad kindral A
Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk ,,seadused" (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Muinasjutuväljaanded Loomamuinasjutud Kommenteeritud antoloogiad o Kippar, Pille (koost.) 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: Varrak o 1999.a. ilmunud ka sama väljaande e-versioon Saksakeelne tüübikataloog o Kippad, Pille 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. FFC nr. 237. Helsinki. Rumala vanapagana muinasjutud Kipparr, Pille (koost). 1997. Antsu troupill. Isikukogemuse jutud
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kang...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus........
308 Kanada muusikateadlane ja produtsent, Kanada Entsüklopeedia (internetiversiooni) tsiteeritud artikli autor. 309 Täpsemad andmed saadaval Canadian Jazz Discography’s. 310 Need andmed on pärit August Liivi pojalt, Stockholmi Eesti Päevalehe kaastööliselt Rein Liivilt (intervjuu siinkirjutajaga 21.01.2005). 311 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007. 312 Mart Kiiver (as, juht), Valdek Vrooman (ts, ak), Leo Kippar (as), Manfred Bode (tr, voc), Rea Kiiver (kl), Voldemar Järves (kb) ja Valfrid Luther (dr). 123 millest sai D. Ellingtoni orkestri moto. Pärast sõda oli see pala ka üle 30 aasta tuntud Ameerika džässiajakirjaniku Willis Conoveri maailma ühe aktsepteeritavama džässisaate (mis omakorda oli kogu eesti sõjajärgse džässmuusikute põlvkonna põhiliseks infoallikaks) moto.
töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis Siinses materjalis on hulgem lehekülgi ja peatükke. Esimese hooga võib see tekst väljatrükituna kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
