Sakslaste „Nibelungide laul“ on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, „nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust.“ Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid „paganateaja“ kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi . Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama ). „Niebelungide aare “ on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
235 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kalverk
Õppematerjali autor
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi
Ta abiellus hunnide kuninga Etzeliga ning kutsus ühel päeval enda vennad külla. Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga kohale tirivad. 3,,Canterbury lood" Geoffrey Chaucer
Esimeseks tuuakse burgundide hukkumist lahingus roomlaste liitlaste hunnidega, kus langenud kuningatest mainitakse Guntherit ja Giselherit. Teiseks on hunnide kuninga Attila ootamatu surm tema pulmaööl germaani soost naise Hildico kõrval. Muistendis on asendatud Hildico Kriemhildiga, kes tappis Attila kättemaksuks vendade hukkamise eest. ,,Nibelungide laulus" on see episood aga natuke teistmoodi, kuna Attila asemel sureb Kriemhild. VÕRDLUSED MUINASJUTUGA! Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga kohale tirivad.
Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada, siis tungivad vennad täis raevu ja viha Burgundiat laastama. Kuningas Gunther kutsus Siegfriedi appi võitlema ja tänu Siegfriedile alistatigi vaenlased. Selle auks korraldati suur pidu Wormsis ja seal nägigi Siegfried Kriemhildi esamakordselt.
Kriemhild avaldas Brünhildile, et Siegfried oli see, kes ta süütuse võttis... Suur tüli. Saksilased tahtsid jälle sõda, kuid Siegfriedi väge nähes nad taandusid. Krienhild oli rääkinud Hagenile, et siis, kui Siegfried loheveres oli supelnud, oli üks leht ta õlapeale jäänud ja sellest kohast on võimalik meest tappa. Nüüd plaanisid Gunther ja Hagen kurje mõrvaplaane. Korraldati jaht, kus ka sangar tapeti. Kriemhild oli leinas. Hagen laseb kohale tuua Siegfriedile kuuluva Nibelungide aarde ja see paigutatakse Kriemhildi majja, kus naine seda ohtral kogusel igale ihaldajale kinkis. Hagen muutus kitsiks ja nõudis kuningalt, et naist peatataks. Niisiis võttis Hagen varanduse ja viis Reini jõkke peitu. Kriemhild tundis kättemaksuiha. Kuningas Etzli naine suri ja rahvas tahtis uut kuningannat. Mees saatis oma saadikud Wormsi, et nad teataksid ta soovist naituda Kriemhildiga. Pikapeale saadi naine nõusse ja ta sõitis nendega Austriasse kaasa. Kooselu 7
(prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad
vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb X sajandist ning on muinasingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi ja jaoutub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja tappes. 4. Kangelaslaul ,,Rolandi laul" Rolandi laul (prantsuse "La Chanson de Roland") on vanim Prantsuse eepos. Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12. sajandi keskpaigast ning sisaldab 4004 kümnesilbilist värssi, mis liituvad erineva värsiarvuga stroofideks. Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (10961099) aegadel. 7 Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel.
kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi. Gunther tahab endale naiseks Islandi kuninga tütart Brünhildi. Et saada naist endale tuleb temada võidelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid