Vara Kesk-aeg (0)

VARAKESKAEG
Rooma rahu lõpp
lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana - Roma rahu lagunemine . Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt .
Impeeriumi langus
palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse.
Feodaalsuhete kujunemine
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall , andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega.
Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal.
Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.Senjöör (prantsuse senior – vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid . Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim.Territooriumi kõrgemat senjööri (kuningat, vürsti, hertsogit) nimetati ka süserääniks.
Feodaalsuhete kujunemise põhjused
1. uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Rüütel- professionaalne sõjamees. 2. vajadus luua stabiilne võimustüsteem. Läänipüramiid- feodaalne hierarhia , mille tipus oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Immuniteedikiri- kohustustest või osalemisest vabastav dokument.
Lään
see on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks. Enamasti läänistati vasalli pojale pärast esimese surma maatükk edasi, kui ta astus sama feodaali teenistusse. 9-19 saj paiku muutus benefiits feoogiks. Feood oli vabalt pärandatav ja senjööri kinnitus polnud vajagi.
Talupojad ja mõis
Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks.
Viikingid
Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid . Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas – variaagid.
Meil tunti viikingi nimetust .
Uute maade asustamine
Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat . Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing
Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland.
Usund
austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus)
Thor – taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal . Neljapäev.
Oden – päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel . Kolmapäev
Kiri, kirjandus ja kunst .
Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad , need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.
Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine
Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine
Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder , millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal . Kaanon - vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel - piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod - piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon - külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist.
Katoliku kiriku õpetus
selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele.
Islam
muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum „ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad“. Tema esimesteks toetajateks olid ta naine Khadija ja sugulased Abu Bakr ja Ali. 622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada mošeesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse koos kaaskonnaga ning tegi Kaaba pühamust oma usu keskuse. Suri 632.a medinas ja on sinna maetud . Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles. Koosneb 114 suurast e peatykist. Õpetus koosneb 5 ettekirjutusest (ei ole jumalat peale jumala ja muuhhamed on jumala saadik, paastumine , palverännak mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus.
650 l6heneb suniitideks ja šiitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Šiidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit.
Islami kunst
tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid mošeed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater.
Teadus
nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadžiki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne.
Vana-vene riik
Vana-vene riigi teke
normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ☺) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad , et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882.
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine
tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus . Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dažbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokoša. 998.a algas ristimine , võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal.
Gregoriuse reformid
kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu . Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII.
Investituuritüli
paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest (piiskopi ametitunnus sõrmus ja sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud.
Ketserlus
ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti tuntud on lõuna-prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine.
Inkvesitsioon
See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst .
Hiliskeskaegne kirik
Vaimulikud ordud
vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad , kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss).
Benediktlased
520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse
Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne .
Tsisterlased
1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is.
Kerjusmungaordud
tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.
Kloostrite elukorraldus
tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Kirjutai ümber ramatuid eraldi ruumis- skriptooriumis. Ordureeglitest olenevalt magati kas ühiskongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis. Söödi enamasti koos refektooriumis.
Ristisõjad
Ristisõdade põhjused
ristisõdijad kasvasid välja katoliku kiriku „püha sõja“ doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõdu hakati kasutama tegelikult ka poliitilistel eesmärkidel.
Esimene ristisõda
alates 1906.a hilissügisest hakkasid põha maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Nende eesotsas oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099.a juulis pärast kuuajalist piinamist ka Jeruusalemm . Pühal maal moodustati neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik , Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Et oma valdusi kaitsta asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu , Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu. Tänapäeval tegutseb Vabamüürlaste ordu mille eelkäijaks arvatakse Templiordut. 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa.
Teine ja kolmas ristisõda
teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus. See ebaõnnestus täielikult. 1187.a hõivas Salah ad-Din ( moslem ) Jeruusalemma. Seejärel algas kolmas ristisõda. Kristlaste eesotsas oli Saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa , prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richar I Lõvisüda. Ristisõdijaid ei saatnud edu.
Neljas ristisõda
ristisõdijate leeri ilmus 1195.a troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamisel. Niisiis rünnati Konstantinoopolit, Angelos sai võimule tagasi kuid ei täitnud ristisõdijatele antud lubadusi (raha) ning ristisõdijad vallutasid 1204.a Konstantinoopoli ja tapsid basileuse. Seejärel haarasid nad enda kätte hulga Bütsantsi provintse ja lõid neil aladel Ladina keisririigi.
Ristisõdade tagajärjed
sõdade eesmärke lääne-eurooplastel täita ei õnnestunud: jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Vaen läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes veelgi. Sõdadest võitsid enam itaalia kaubalinnad kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid.
Aadel
vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid .
Rüütlite kasvatus
aadlite kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli poiss kodus, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaž, talle õpetati häid kombeid, ratsutamist, jahipidamist ja relvi . 15 a sai kannupoisiks, kes saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõestanud head relvakäsitlus oskust löödi rüütliks.
Rüütellikus
on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus , ausus, galantsus, sõnapidamine.
Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud ) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi.
Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti -katedraal ja turuplats . Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda .kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele. Keskaegne linn algas eeslinnast ; linna südame ümber oli all linn seda ümbritsesid eeslinnad mis sulasid kokku lähedal olevate kyladega. Ühe v teise staatus s6ltus selles kummal pool myyri ta asus kas seal mida kaitsti v seal mis piiramise ajal ohviriks toodi. Keskaegne linn koosneskitsaste kylatänavate läbikäikude ja siseõuede võrgustikuks. Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid( patritsiaat )
Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa , mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem.
1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi -Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu.
Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud teadusi kokku nimetati skolastikaks. Keskaja suurimask saavutuseks v6ib lugeda trükikunstileiutamist. 1445Aaastal gutenbergi poolt. 1456 ilmus tema trykituna piibel .
Vene riik ja kultuur 12 saj algul troonile saaanud Vladimir Monomahh suutis kyl riigi ühtsuse taastada kuid peale tema surma lagunes riiik taas mitmekymneks killuks. Iga vürst pidas end oma valdustes ülal täie6igusliku peremehena. 1237 tungisid venemaale monmgolite- tatarlaste h2stiorganiseeritud ja sõjakunstis vilunud väed.vastupanu neile ei suudetud osutada ja peagi nad olid vallutanud enamuse vürstiriike. Tänu neile langes venemaa mngolite tatarlaste riigi kuldhordi mõjusfääri.
Erinevalt teistest vene vürstiriikidest kus kogu v6im oli kohaliku vürstikäed , paistis novgorod silma üsana demokraatliku valitsemis korraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosoleks ehk veetše mille osalesid m6jukamad linnakodanikud.
3