Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod
Clodovech
*Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid . 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu.
Karl Martell
*Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi)
*Tõrjub tagasi araablaste rünnakud
*Karolingide dünastia esindaja
*Esimene Frangi riigi hertsog
Pippin Lühike
*kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale
*rajab kirikuriigi
Karl Suur
*Vallutas juurde uusi alasid
*Alistas ja ristis saksid
*Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks
*Riigis oli rahu ja kord
*Polnud kindalt pealinna
*Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju
*Lemmiklinn Aachen
*Pidas lugu kultuurist ja haridusest
*Õukond oli kultuurikeksus
*Kool Aachenis
*Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine
Majordoomus- kunigakoja ülem
Feodaalsuhted
Feaodaalsuhete kujunemise põhjused
*Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid)
*Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine)
Vasalli kohustused senjööri ees
* Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus.
Senjööri kohustused vasalli ees
*Kaitsma vasalli
Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega.
*Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist.
Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel
Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus.
Piibel - ristiusu kanoniseeritud pühakiri.
Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud.
Misjon - ristiusu levitamine
Sakramendid:
1. Ristimine
2.Leevitamine
3. Armulaud
4.Pihtimine koos meeleparandusega
5.Viimne võidmine
6.Abielu sõlmimine
7.Vaimulikuks pühitsemine
Katoliiklus
Õigeusk
Pühavaim lähtub isast ja pojast
Pühavaim lähtub vaid isast
Armulaual said ilmalikud vaid leiba
Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba
Hapendamata leib
Hapendatud leib
Ristimärk 5 sõrmega
Ristimärk 3 sõrmega
Teenistus ainult ladina keeles
Teenistus lubatud kohalikes keeltes
Vaimulike vallalisus (tsölibaat)
Vallalisus vaid munkadel
Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük)
*Gregoorius VII reformid
Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit.
Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule.
Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks.
Vaimulikud ordud : benediktlased, tsisterlased , tegevuseks palvetamine ja töötegemine
Kerjusmungaordud : frantsisklaste, dominiiklaste ordud
*Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas.
Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa.
*Pühakud ja reliikviad - pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid.
Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted.
Meka- islamiusuliste pühalinn
mošee- pühakoda
Koraan - islami pühakiri
Allah - jumal
Islamiusuliste kaks peamsit voolu: sunniidid, šiidid
622- moslemite ajaarvamise algusaasta, Muhameed sunniti lahkuma Mekast Medinasse.
Mis alasid hõlmas kalifaat : Põhja-Aafrika, Hispaania , Kaukaasia , Kesk- Aasia , Süüria, Egiptus , Pärsia
Kuidas toimus vallutatud aladel islami levik: kristlastel ja juutidel olid maksud kõrgemad
Islami viis tugisammast: 1) Usutunnistus - üks jumal Allah ja tema prohvet Muhameed 2) Palvus - nägu Meka suunas 5 korda päevas 3) Almus- rahaline toetus 4) Paast - ei tohi süüa ega juua 9.-ndal kuul 5) Palve- rännak Mekasse
Kultuurisaavutused , mis on jõudnud araablaste vahendusel Euroopasse- indialaste arvutussüsteem, number 0, malemäng, araabiakeelsed sõnad ( alkohol , kiosk), Araabia numbrid
Islamis keelatud: sealiha , alkohol, Muhameedi ja tema lähedaste joonistamine
Sümbolid: Kuusirp tähega, roheline värv
Ristisõjad.
Rekonkista - Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhameedlaste käest
Konkista - indiaanlaste alistamine ja hävitamine hispaanlaste poolt
Ristisõdade põhjused:
kirik- oma võimu suurendamine , agressiivsuse suunamine mujale
ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust
ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi
1. ristisõja tulemused:
*Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik , Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik.
*3 rüütliordut: Templiordu , Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine)
3. ristisõja tulemused:
*Osalevad nii Saksa- Rooma keiser , Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas.
*Jeruusalemma ei vallutata
* Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema
4. ristisõja tulemused:
*EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine
*Bütsantsi vallutamine
Ristisõdade üldised tagajärjed:
*Lääne- Euroopale ebaõnnestumine
*Islamimaailma tihedam liitumine
*Süvenes vaen Bütsantsi, katoliiiklaste ja moslemite vahel
*Ristisõjad Läänemere äärele olid edukad, Vahemere ääres ei olnud edukad
*Kultuurikontaktid, kaubanduse elavnemine
*Itaalia kaupmeeste edu
*Kuningavõimu tugevnemine
Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus)
Linnade kujunemisel oluline: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht (sadam, teede ristumiskoht )
*Linnade keskpunktideks olid turuplats ja katedraal
Linnaõigus- leping feodaali ja linna vahel, millega pandi paika kuidas linn toimib
„Linna õhk teeb vabaks“- linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks .
Raad - linnavalitsus , valitses linnavalitsus, eesotsas oli bürgermeister. Rae suurus sõltub linna suurusest.
Tsunft - käsitööliste ühing
-korraldasid väljaõpet
-kaitsesid turgu
-kontrollisid hinda ja kvaliteeti
*Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut.
Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline
Skraa - tsunfti põhikiri
Tsunfti hirearhia:
1.Õpipoiss (7.a)
2.Sell
3.Meister
Šedööver- meistritöö
*Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks.
Gild- keskaegne ametiühendus
-kaistes oma liikmete huve
-korraldas seltsielu
-pakkus vajadusel abi ja toetust
-hoolitseti leskede ja orbude eest
*Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild.
*Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond.
*Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu.
*Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem.
*Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
*Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad ( Firenze , Genova, Veneetsia )
*Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale.
Haridus .
Seitse vabakunsti
Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika
Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika
Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond.
Skolastika - keskaja ülikoolides viljelevad teadused . Toetumine autoriteetidele.
R.Bacon- Oxfordi ülikooli professor , rajas kogemusele rajatud teaduse (empiiriline teadus).
J.Gutenberg- Trükikunsti leiutaja
L. da Vinci- teadlane, kunstik , insener, leiutaja.
Ajalugu keskaeg #1 Ajalugu keskaeg #2 Ajalugu keskaeg #3 Ajalugu keskaeg #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor l67 Õppematerjali autor
Konspekt kontrolltööks keskaja kohta.

Sarnased õppematerjalid

Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod-
4
docx

Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod.

Vaimulike vallalisus(tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa Euroopast muutus paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist

Ajalugu
Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

Ajalugu
Varakeskaja konspekt
3
doc

Varakeskaja konspekt

Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. ­ 10. sajand ­ varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. ­ 14. sajand ­ kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. ­ 16. sajand ­ hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (se

Ajalugu
Vara-keskaeg
3
rtf

Vara-keskaeg

Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Isl

Ajalugu
Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

Ajalugu
Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele
8
doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis") 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga ­ kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud ,,teooriat" allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi. 24) Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus

Ajalugu
Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele
7
doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses „Jumala riigist”. Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva- ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus. Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga. taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle. 19) Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku

Ajalugu
Keskaeg
10
docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus

11.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun