8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium Kambriumi ajasu settekivimeid leidub Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium Ordoviitsiumi ajal hakkasid ladestuma lubjakivid. Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur Siluri ajastul jtkus lubjakivi tekke, siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal. 13. Devon Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri.Devonist kvaternaarini allus Eesti
Loomakasvatus kapitalismi ajal. Arenev kapitalism tungis kiiresti põllumajandusse, nõudis loomakasvatuse intensiivistumist ning kohalike põllumajandusloomade põhjalikku parandamist ja uute tõugude loomist. XIV-XVI sajandini oli Lääne- Euroopa üheks kõige rikkamaks ja võimsamaks maaks Hispaania. Seal oli kõrgelt arenenud lambakasvatus ning villa järgi oli terves maailmas suur nõudlus XVII sajandi keskpaiku toimus Inglismaal revolutsioon mis tähistab kapitalismi ajasu algust. Revolutsioon tuli ka põllumajandusse ja loomakasvatusse. Loomad ei olnud enam ainult sõnniku tootmiseks. Hakati parandama loomade söötmist, mille tulemusena kasvasid nad suuremaks ja tõusi varavalmimise tase. Töötati välja söötade tõiteväärtuse hindamise meetodid ja see viis XIX saiandi keskel mitmesuguste söötmisnormide koostamiseni. Loodi tõuraamatud ja suguluspaaritust hakati reguleerima teiste loomade kasutamisega teisest majanditest
vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv
Chlodovech frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania. Saali õigus Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu. Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja