Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö (0)

1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana.
Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal.
Hariduse sai kirikust , õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud .
Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg)
2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja?
Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest.
Lääni andja oli suur feodaal ( senjöör ) ja saaja rüütel(läänimees).
3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal.
Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII).
Merovingidel oli peaminister majordoomus.
Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik.
4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki.
Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades.
Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed.
Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa . Rootsi – Bütsants. Norra- Island .
5.Võrdle feodaali ja talupoja elu
Feodaal Talupoeg
Valitseb valdusi
Värvilised riided
Osaleb sõjakäigul
Maad ei oma
Saab vaid poeg
Rendib talu
Annab talu
Relvaõigus puudub
6. Mis on tsunft , kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister.
Tsunft on käsitööliste ühendus(ühe ala meistrid). Töö käis põhikirja järgi.
Õpipoiss-sell-vandersell-meistritöö. Õpipoisiks sai vaid kristlikust perest poiss.
7.Pane kirja ristisõdade tulemusi ning selgita nende mõju kultuurile ja väärtushinnangutele.
Loodetud tulemused jäid saavutamata.
Veneetsia ja Genua kaubanduslik ja poliitiline mõju tugevnes.
Idamaadest levisid Euroopasse kaubad , Usulise sallimatuse kasv
8.Kirjelda I ristisõda .
1095- paavst Urbanuse üleskutse.
1096 kevadel algas lihtrahva ristiretk, 1097 jõuti Väike- Aasiasse,
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik
Linna valitses keskajal raad , mis koosnes raehärradest ja bürgermeistrist.
Rae ülesanne oli mõista kohust kurjategijate üle, kui kohuse arvates oli süüalune süüdi, siis pandi ta raevanglasse.
Samuti oli raad linna turvalisuse eestvedaja , hoida korras linna kaitsvad linnamüürid ja vallikraav.
Raad oli kohustatud ka linna puhtana hoidma, see tähendab linnatänavaid puhastama ja hooldama.
Samuti pidi Raad ka käsitöö ja kaubandust edendama, ehk siis tsunftide ja gildi tööd soosima.
Haridust anti keskajal kirikutes vaimulike poolt, raad pidi hariduse andmist toetama.
Raad pidi suhtlema maaisandaga, kelle maal linn oli.
Keskajal sai rüütliks vaid aadliku seisusest mees.
Rüütlieetika üks põhimõtetest oli vaprus .
Rüütlikasvatus algas 7a paažina, 15a saab õpilane kannupoisiks,
kes rüütli ründerelvu kannab. (seda arenemist võib lugeda ka treeninguks)
20a löödi kannupoiss rüütliks.
Rüütel kaitserelvadeks olid keha katvad turvised .
Rüütlid pidasid jahti ja elasid linnused
Meeste osavuse testimiseks korraldati turniire
12. sajandil rajati esimene ülikool, sest tekkis vajadus haritud spetsialistide järele.
Ülikooli juhiks on tänaseni rektor ja teaduskonna juhiks dekaan, mõlemad valisid õpetajad ja professorid.
Ülikoolides õpetati 7 vaba kunsti, millest kaks olid retoorika ja grammatika.
Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat. Õppetöö käis läbi loengute ja dispuutide.
Seitse vaba kunsti. –
aritmeetika, geomeetria, astronoomina,
muusika , grammatika, retoorika, dialektika
Ristisõdade põhjused. –
Paavst soovis tugevdada oma mõju,
soov levitada ristiusku,
Talupojad soovisid saada maad ja vabaneda pärisorjusest,
Feodaalid ihkasid vallutada maid
Seitse sakramenti. –
ristimine , konfirmatsioon, armulaud ,
pihtimine, viimne võidmine,
abiellumine , vaimulikuks astumine
Rahvaste rändamine ja Lääne- Rooma lagunemine
375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse.
See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma.
Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle
476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks.
Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile.
Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg •
410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle.
17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. –
Kujuneb uus monoteistlik usund islam ,
Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja .
Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus , Süüria,
Palestiina , Iraan, Iraak , Armeenia .
Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse .
Viis tugisammast. –
Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus ,
Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse.
Hansa Liit
Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel.
Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit.
Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks.
Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad.
Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor.
Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga.
I ristisõda 1096 - 1099
Islami ajaarvamise algus 622
Lääne-Rooma riigi lõpp 476
IV ristisõda  1201 - 1204
Karl Suur kroonitakse keisriks 800
Keskaja lõpp 1492
Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814
Keskaja algus 476
Jeruusalemma vallutamine 1099
Kõrgkeskaeg  11 - 13 saj
Karl Suur kroonitakse keisriks  800
Riia linna asutamine 1201
843.a.- Verduni lahing
1119 .a - Bologna ülikooli asutamine
1054 – Kiriku lõhe
1000.a.- Viikingite jõudmine P-Ameerikasse
Ketser – kristlane , kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga .
Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle
Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega( lään =sõjakäigud)
Gild - kaupmeeste/käsitööliste ühing
Skolastika -keskaegne filosoofia
Koraan-islami usu pühakiri
Klooster -eraldatud munkade elupaik
Ketserlus-usust taganemine
Piibel - ristiusu pühakiri
Trubaduur- rändlaulik
Keiser -impeeriumi juht
Saaga -kangelaslaul
Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem
Islami usu pühakiri- oraan
Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit
Linnavalitsus keskajal- raad
Usuteadus - teoloogia
Ülikooli juht- rektor
Keskaegne filosoofia- skolastika
Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia
Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään
Islamiusu pühakoda – mošee
Islami usuvool- šiidid
Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel.
Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas- ader , künniloomadeks olid härg ja hobune
Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda.
Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil.
Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks.
Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus.
Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel
Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks.
Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia.
Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks.
Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop.
Saksa keiser Heinrich IV   palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma
Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale.
Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu - generaalstaadid
Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud , talupojad ja käsi/kaup...
Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja
1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused.
13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament ,
see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute
Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud  mille liikmed andsid munga tõotuse.
Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu
Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul  40 päeva.
Rüütliks said aadli päritolu noorukid;  7 aastaselt alustasid nad paažina
15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks
Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj)
Teadlane - loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil – Roger Bacon (13.saj)
Rooma paavst, kelle üleskutsest said ristisõjad alguse – Urbanus II (11.saj)
Frankide valitsejate dünastia VIII-IX sajand – Karolingid
Allahi, islami usu prohvet – Muhamed (6-7 saj)
Kukutas viimase Lääne-Rooma keisri, kuulutas ennast Itaalia kuningaks – Odoaker (5.saj)
Ühendas frankide hõimud ja rajas V sajandi lõpus Frangi riigi – Chlodovech (5.saj)
Frankide majordoomus, võitis araablasi 732.a – Karl Martell (7-8.saj)
Inglismaa kuningas, sõdis III ristisõjas – Richard Lõvisüda (12.saj)
Viikingite juht, avastas Gröönimaa – Leif Erikson (10.saj)
Kuulus   Araabia arst, filosoof ja teadlane – Ivn Sina
Karl Suur-kuulsaim karolingide valitseja. Geniaalne väejuht (768-814)
Aquino Thomas -usutõdede mõistmine loogika abil (13.saj)
Innocentius III – kutsus 4ndasse ristisõtta (12-13saj)