Kreeka ajalugu (0)

Kreeka ajaloo periodiseerimine :
1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr)
* Kreeta - Mükeene kultuuri põhjalik häving .
* Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks
* Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele.
* Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid
2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr)
* Uuteks keskusteks said linnad
* Kerkis esile aristokraatia - rikas ja mõjukas ülemkiht
* Hakati seadusi üleskirjutama
* Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega.
* U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal
* Iilias ja Odüsseia
* Suur kolonisatsioon , mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd
* 7 saj lõp eKr hõberaha
* Sparta , Korintos , Ateena, Mileetos , Sürakuusa.
* 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge
3. Kreeka- Pärsia sõjad
* 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad.
* Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma .
* 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka.
* Kuid nad suutsid hiljem nad Salamise merelahingus maalt välja saata.
Klassikaline ajajärk ( 5saj.-4.saj esimene pool eKr)
* Sparta ja Ateena kerkimine linnade seast
* Kurnav Peloponnesose sõda(431-404 eKr) kahe linna vahel. Osutus Ateenale haukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga.
* Sparta ülemvõim kuni 371 eKr kui Liidrikohale asus Teeba riik.
4. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp
* Kreeka linnriikides valitsesid omavahelised sõjad ja püsimatus.
* Seda otsustas ära kasutada Makedoonia, kes oli kreeklastega suhteliselt lähedane
* 4 saj. Keskpaiku Philippos II ( 359-336 eKr) saj makedooniast ohtlik konkurent, kuid siiski üritati vältida otsest konflikti.
* Makedoonia vastane liit eesotsas ateena ja Teebaga. Ateena valitseja ja kõnemees Demosthenes kuulutas kaaslinnlasi kaitsma vabadust.
338eKr sai kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa.
Kreeka Ühiskonna struktuur
* Talupojad- kuulusid kodanike hulka, moodustasid valdava osa sõjaväest, jõukamad tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid.
* Linnaelanikkond
* Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse. Sageli jäid nad hoopis nad ilma kodanikeõigustest
* Aristokraadid - suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Korraldasid omavajaduslikke kaubaretki.
* Orjad- sõjavangid kui ka barberitelt ostetud võlaorjusesse sattunud kodanikud
Ateena ja Sparta
Ateena- hõlmas Atika maakonda
o Võim kuulus algul aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule. Kuid al 5 saj eKr kujunes Ateenast demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
o Kodanikkonna moodustasid kõik atika täiskasvanud meessoost põliselanikud . Kodanikke alla ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased.
o Orjastamine oli Soloni ajast al seadusega keelatud
o Õigus osaleda kõigil rahvakoosolekutel. Iga 10 p tagant
o Riigielu korraldasid 500-liikmelinenõukogu + riigiametnikud ( tähtsaimad 10strateegi e väejuhti).
o 6000 kohtuikku
o Kõik määrati koosseisu liisu teel, kanditaatide seest kes valiti rahva poolt
Sparta- hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda
o Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad
o Ainus polis , mis hõlmas 2 maakonda
o Sparta kodanikkond- spartaadid
o Riigi eesotsas- kaks päritava võimuga kuningat. Neile allusid sõjavägi. Nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid.
o Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu- geruusia ( vähemalt 60a) ja kodanike seast valitavad riigiametnikud-5 efoori.
o Riigi koosseisus spartaate väga vähe, ülejäänud rahva moodustasid perioigid( isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad).
o Range kodanike kasvatamise süsteem- al 7ea elavad poised kodust eemal eakaaslaste rühma ja tegelevad sõjaliste harjutustega. 20 a täieõiguslikud kodanikud. Nad olid elukutselised sõjamehed. Seega Kreeka võimsaim relvajõud .
Kreeka jumalad:
Zeus- peajumal , taeva ja tuulte valitseja
Hera - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja
Poseidon- Zeusi vend, vete valitseja
Hades- Zeusi vend, allmaailma jumal, surnute valitseja
Demeter- maa ja viljakusjumalanna
Apollon-kunstide ja muusade kaitsja
Artemis- jahijumalanna , Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar
Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar.
Aphrodite . ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, sündis merevahust Küprose lähedal
Ares - sõjajumal, Zeusi ja hera poeg
Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa
Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg
Dionysos- veini ja viljakusjumal
Hestia - kodukolde jumalanna.
Jumalatega suhtlemine
> Suhelda võisid kõik
> Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid
> Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu
Suhtlemis kohad
-templid, alaritele toodi ohvreid
-oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia
Suhtlemis viisid
-usupidustused- dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud . Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust.
-müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu
Rooma Ühiskonnakorraldus
> Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga
> Ratsanikud - rikkad ja mõjukad inimesed.
> Käsitöölised-
> Talupojad-
> Rentnikud-
> Orjad- sõjavangid
> Naistel puudusid riigis õigused
> Perekonda valitses isa
Rooma Eluolu
Elamud :
> Ristküliku kujuline Kivist maja, mille keskel asus aatrium ja seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilisemal ajal loodi ka külalistele vastuvõtmiseks eraldi ruum.
Rõivastus:
> Igapäevane alus rõivastus tuunika. Külma ilma puhul kanti mitut tuunikat või siis oli meestel pealisrõivastuses valge tooga. Mingi ametikoha taotlejad kandsid valget rüüd, mida nim ladina k candidate. Jalanõuna olid tuntud sandaalid.
Toit:
> Vaesemad sõid enamast leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg ajalt ka kala, juur – ja puuvilju.
> Jõukamad sõid 3 korda päevas. Nende toidulaual oli ka liha. Hommikueine oli kergem, lõunaks söödi eelmise õhtu jääke ja õhtusöök oli rikkalik. Koostes eelroast, praest ja magustoidust. Kõrvale joodi lahjendatud veini
Armee Rooma armee peamise osa moodustas raskelt - relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Sõjavägi koosnes mitmest leegionust (rügemendist). Igas leegionis oli peale raskelt- relvastatud jalaväelaste veel teatud arv kergelt- relvastatud jalaväelasi ja ratsanikke.
Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt- relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees. Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja lahingusse astus esimene rivijoon. Eelkõige heitsid sõdurid vastase pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbi alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega.
Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine, ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Sõdurid allusid rangelt sõjalisele distsipliinile.
Leegiones teenisid ainult Rooma kodanikud. Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid.
Religioon
* Usuti, et jumalate heasoovlikusest sõltub riigi edu ja hüve
* Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus - riigi ülempreester . Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel.
* Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest.
* Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega
Keskaeg
476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser
Varakeskaeg
1. (5saj-9.saj)
* Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks
* Tekib feodaalkord
* Frangi riik sünnib
2. (9. saj-11.saj)
* Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis
* Karolingide impeerium laguneb
* Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda
Vahekeskaeg (11.saj-14.saj)
* Õitsenguperiood
Kõrgkeskaeg
* Uuskriis ja üleminekuajastu algus
* Kliima halvenemine
* Saja-aastane sõda
* Reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine
Hiliskeskaja teekond varauusaega.
Feodaalsuhete kujunemine
* Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus , mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale.
* kujunes välja Frangi riigis
* valitseja Karl Martell viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke.
* senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet
* feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik
* kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem.
* Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav.
* Läänisuhe oli lepinguline . See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes.
* Läänisuhe oli hierarhiline . See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil.
* Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“ ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid , kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele.
* Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata.
Religioon
* Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik .
* Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr.
* Ristiusku lubati tunnistada keiser Constantinus Suure Milano ediktiga 313. a . Rooma riigiusuks kuulutati Ristiusk 381 aastal.
* Kiriklik hierarhia - range, territoriaalse korraldusega institutsioon , mille põhimõtetest võtsid ka eeskuju ilmalikud valitsejad . Kirik oli ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
* Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, maapiirkonnad olid ristiusustamata. Järk-järgult ristiusku astuma ka roomlastega kokku puutuvad barbarid. 5. saj lõpul toimus frankide ristimine. Muidu toimus ristiusu levik sageli vallutustega või misjonäride abiga. Ainsana läks rahumeelselt ristiusule üle Iirimaa 5 saj. ( piiskop Patrick ). Viimastena ristiti leedulased a 1386.
* Hierarhia lähtus piiskoppidest, koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust.
* Kateeder - jumalakoda, kus asus piiskoppide jutuajamis tool . Sellest tulnud ka piiskopkiriku nim katedraal .
* Preestri ül
- preestrite ametissepühitsemine
-ristitute leeritamine
- kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine
-altarite pühitsemine
-kirikute ja kabelite sissõnnistamine
-verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine
* Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
* Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö)
-õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente
-pidada jutlust
* Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis
Kloostrid
* Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst , piiskopid, preerstrid, mungad , nunnad
* Munklus sai alguse idamaadest
* Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster
* Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj
* Kloostrit juhtis abt või prior
* Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused
* Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium
* Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis
* Söödi enamasti koos refektooriumis
Mungad
* 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias.
* Munkade elu jagatud töö ja palve vahel
* Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande.
* Klooster pidi olema varustatud kõigega
Ordud
* Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit , elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu
* Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele , et kaitsta uusi valdusi. Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa Ordu.
Ristisõjad
* 8 tükki vist
* Lääne Euroopale ebaõnnestumine
UUSAEG
Algas 1492 mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika
Lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918).
Muutused vaimumaailmas
14-15. saj kõigepealt Itaalias ning see järel mujal Euroopas tekkisid uued maailmavaated „ humanism “ ja „ renessanss “ .
* Renessanss oli antiikkultuuri taassünd, kuid see oli vastu kiriklikule skolastilisele teadusele. Tänu sellele tehti edusamme loodusteaduste vallas.
* Humanism sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalike teadusi. Selle maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte jumal. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust .
Majandus
* Saksamaa majandus oli kiires arengus kapitalistlikud suhted 15 saj lõp. Ja 16. saj algul.
* Inglismaa areng majanduses oli kiire 16.saj. Sellele aitas kaasa laevaehitus ja meresõit . Tootmisel tulid kasuks manufaktuurtööstused, mis haarasid uusi valdkondi.
Lisaks mõjutas Inglismaa majandust kalevitööstuse areng. Millest tulenevalt kasvas ka lambakasvatus . Kuid lambakasvatusega kaasnes riigis tarastamine, mille tõttu jäid paljud talupojad tööta.
* Madalmaade põhjaprovintsides ( Holland ja Zeeland) olid arenenud oma kaubanduse poolest. Kaubeldi kala, vilja, või , juustu, laevaehitusmaterjalide ja laeva ehitusvarustusega. Tugev ida ja lääne vaheline transiit kaubandus. Uudne ostu-müügi koht oli kaubabörs , kus sõlmiti tehingud näidiste põhjal. Krediidisüsteem , mis tähendas et kauba eest ei pidanud maksma kohe, vaid lepiti kokku tähtaeg.
* Lõuna madalmaid iseloomustas arenenud manufaktuurtööstus. ( Flandria ja Babant). Domineeris kalevitootmine, metallurgia . Edukad olid seebi-, õlle- jt manufaktuurid.
Põllumajanduses mindi üle piimakarjapidamisele ja hobusekasvatusele. Hakati tööstusetarbeks kasvatama lina, humalat ja värvitaimi. Olulisel kohal olid ka majanduses trükikojad.
Tööstuses muutused
* Tootmise hulk kasvas, kuna tehnika arenes, mis võimaldas toota rohkem vähema ajaga .
* Tekkisid suurmanufaktuurid, kus oli palju töölisi koos.