Ajalugu - Kreeka ja hellenism (1)

5 VÄGA HEA

Ajaloo kontrolltöö – Kreeka ja hellenism

Seleta mõisted: Hellas , hellen , barbar , linnriik , polis , aristokraatia , demokraatia, türannia, akropol , agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas , punasefiguuriline vaas, oraakel , alfabeet , orkestra , skenee, draama , tragöödia, komöödia, dionüüsiad.

Hellas – ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid . Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia lääneranniku.
Hellen – vanaaja kreeklane ; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest( barbarid )
barbar – võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas.
linnriik – riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm .
polis – linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm.
aristokraatia- suursuguste inimeste võim (aristokraadid- parimate võimu pooldaja ;tähendab ka suursugust inimest)
demokraatia – vanaaja riigikord , kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigivalitsemisest osa võtta. Riigiasju otsustati rahvakoosolekul
türannia - autoritaarne vägivalla režiim, hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga. (Türann – ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati türanniks nimetama eeskätt vägivaldset ja halba valitsejat)
akropol – kaljukünkale ehitatud kindles polise keskel
agoraa – koosoleku- ja turuplats
sümpoosion – aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas
gümnaasium – spordiplats koos pesemis -,riietumis-ja puhkeruumidega Vana-Kreekas;järk-järgult kujunesid neist ka vaimuhariduse keskused
hetäär – kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas
mustafiguuriline vaas – Ateenas väljakujunenud stiil, kus figuurid maaliti tumedalt, taust jäeti värvimata
punasefiguuriline vaas – tumedaks taust ja figuuride kontuurid samuti. Figuurid ise jäeti värvimata
oraakel – spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
alfabeet – tähestik, nimetus tuleb kreeka tähestiku kahest esimesest tähest alfa ja beeta
orkestra – ringikujuline plats Vana-Kreeka teatri keskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad
skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris ; asendas sageli lavakujundust
draama – teatrietendus ;draamaetendused jagunesid komöödiateks ja tragöödiateks
tragöödia – ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas.
komöödia – ehk pilke -või naljamäng; lõbusa lõpplahendusega näidend
dionüüsiad – pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas

Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta -Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood . Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused.
Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr:

2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad
kujunes kiri
alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon ,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos
1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene
u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema

Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr

lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud
relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist
suhted naabermaadega nõrgenenud

Arhailine period u 800-500 aastat eKr

elanikkonna arvukus hakkas taas kasvama
hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht
tihenesid sidemed välismaailmaga
776.a eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu-ja spordipidustusi ehk olümpiamänge
sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel
hakkas kujunema linnriiklik korraldus
linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud

Klassikaline period u 500-338 aastat eKr

Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja
Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised . Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus
Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele
Sparta ülemvõim 404-371 eKr : Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnades tekitas see vastuseisu , mis võimaldas Ateenal oma jõu taastada. 371 eKr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee . Sparta ülemvõim lopes
Makedoonia tõus 359-338 eKr: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes elas tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos II tugevdas Makedoonia riiki ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ateena seisis kõige tugevamalt Philippose vastu. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chairneia lahingus lüüa- Kreeka Makedoonia võimu alla.

Hellenismiperiood 338 – 30 aastat eKr

Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A.Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistliku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia , Egiptus ja Makedoonia.

Võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (vt tabel õpimapis).
Sparta
Ateena
Asukoht
Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas
Atika maakond Kesk-Kreekas
Ühiskonnakihid
* 5 efoori
* 2 kuningat
* geruusia (vanemate nõukogu)
* sõjavägi
* spartiaadid (seotud sõjaväekoosolekutega-apelladega)
* perioigid – ümberkaudsed elanikud(sõjaväekohustus sõja korral)
* helioodid (õigusteta maaharijad )
Kodanikkond suur. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Ametnike hulgas olid tähtsaimad väejuhtide strateegid . Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku
Kodanikud
Sparta kodanikkond – spartiaadid. Elasid Sparta keskuses ja selle lähiümbruses
Kodanikud: kõik täiskasvanud meessoost Atika põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekutel
Valitsemisvorm
Riigi eesotsas 2 kuningat kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi
Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokaatia. Solon aga pani aluse 594 eKr Ateena demokraatlikule etapile
Rahvakoosolek
Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekutel
Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad
Ametnikud
Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust
Ametnikud korraldasid koosolekute vahel riigiasju. Ametnike hulgast tähtsamad olid strateegid
Nõukogu
Peale kuningaid juhtis riiki veel üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia
Koosolekut vahel korraldas riigiasju lisaks ametnikele ka 500-liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed määratu liisu teel
Kasvatus
Kasvatussüsteem riigis oli range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada sõjameheomadusi
Poiste kasvatamise eest hoolitses riik,tüdrukuid pidid vanemad kasvatama. Poisid saadeti seitsmeaastaselt kooli. Rikkamates peredes õppisid lapsed kodus pedagoogi käe all.
4.Kaasaegsete ja antiikolümpiamängude erinevused ja sarnasused,
antiikolümpiamängude positiivsed ja negatiivsed küljed (õpimapp).
Antiikolümpiamängud
Sarnasused
Tänapäeva olümpiamängud
*Määriti oliiviõliga jaja liivaga
*naisi ei lubatud vaatama, need kes vaatasid visati kaljult alla
*pidid võistlema paljalt
*valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati – piitsahoobid
*peeti jumalate auks
* kaugushüppe taustaks mängiti flööti
*austati võitjat
* jooksualad
* auhinnad
*iga 4 aasta tagand peetakse
*olümpiatuli
*kõik võivad pealt vaadata
*kõrvaldatakse kui dopingut kasutatakse
*rohkem alasid
*võisteldakse riietes
*rahvusvahelised
5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest.
RIIGIVALITSEMINE
Sokrates
*ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda
*ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema õpilased püüdsid demokraatiat relva jõul kukutada
*399 eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla
*tal oli vankumatu ja vaba hoiak tundus kohtunikele väljakutsuv ja ta mõisteti surma
*hüve ja voorus on midagi püsivat
Platon
*hüve ja voorus on midagi püsivat –sama mis Sokratesel.
* riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
*ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa .
*Töötegemine jäägu vähemvõimekatele.
*Tublimatest kasvatagu sõjamehed
*Võimekad naised väiksid pääseda filosoofide hulka
*Riigis kõik filosoofide range kontrolli all
*valitsejatel ei või olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama
*Ta hindas Spartat
Aristoteles
*inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu
*inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki
*Õnnelikuks oli vaha leida kesktee äärmuste vajel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne.
*Äärmused tekitavad paratamatult tüki
*Ta tahtis et rikaste eesõigusi piirataks(Ateena riigikorda Soloni ajal)
6.Hellenism: mõiste tähendus ja avaldumisvormid.
Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat , Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi
7.Vanaaja 7 maailmaimet: vt oma töölehte

Giza püramiidid – ainuke, mis säilinud tänapäevani

Artemise tempel – ehitati 850 eKr jumalanna Artemise auks, 112 m pikk, põletati maha, 250 eKr taastati ja sai maailmaimeks

Babüloni rippaiad – asus tänapäeva Iraagis , Nebukatnetsar II ehitas oma naisele, aiad ei olnud otseselt rippuvad

Zeusi kuju Olümpias – peajumal , autoriks ainult 1 inimene, 12,5 m pikk

Halikarnassose mausoleum – Mausolos ehitas, Väike-Aasia rannikul, maavärina tõttu lagunes , 353 eKr

Pharose tuletorn Aleksandrias – ehitamiseks kulus 20 a, sai saare järgi nime, Aleksander Suur ehitas(ise ei näinud), valgest marmorist

Rhodose saare Koloss – Rhodose saarel, 292-282 eKr, 37 m kõrge, hävis maavärina tõttu, täpset asukohta ei teata, päikesejumala roll, majaka funktsioon
8.Too näiteid, mis kinnitaksid väidet, et “Kreeka on Euroopa kultuuri häll”.
Kreeka tsivilisatsioon on varaseim.
Kreeklased kujundasid foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt ules märkida.
Kreeka filosoofid
Olümpiamängud
Demokraatia

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cuutiie Õppematerjali autor

Tegemist on kontrolltööks tehtud konspektiga, mis on väga põhjalik ja peaks andma hea ülevaate.

Sarnased õppematerjalid

pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

"Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur

Ajalugu

doc

Vana - Kreeka KT kordamisküsimused

Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

Ajalugu

doc

Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Toimus mingi õnnetus 1450a eKr , kultuur 1100a.eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos.

Ajalugu

doc

Vana Kreeka

Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele

Ajalugu

rtf

Vana-kreeka perioodid

-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka, Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT

Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid