Vana-Rooma konspekt kontrolltööks (1)

VANA- ROOMA
1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada,
mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49
eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr.
2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg,
Puunia sõjad, Hadrianuse vall , Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid , plebeid, patroon ,
klient , res publica , populus romanus , nobiliteet , magistraadid , konsulid , preetorid , tsensorid ,
diktaator , rahvatribuunid, senat , „jaga ja valitse“, munitsiipium, leegion , 12 tahvli seadused,
apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum , Circus Maximus , foorum, Panteon , cloaca maxima ,
termid, Ostia , Pompei, akvedukt , nuumen , laar, geenius , pontifekside kolleegium, pontifex
maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen , apostel , evangeelium, Vulgata , katoliiklus, sinod ,
diötsees, dogmaatika , ortodoksne usutunnistus , hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba
kunsti, pärispatt, corpus juris civilis.
3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs
erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle
tulemused).
4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka
võimusuhteid.
6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse
valitsemisajal.
7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele?
8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid.
9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat ? Võrdlus.
10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.
11) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma õigussüsteemist (keda seadus kaitses, kuidas olid
õigused tagatud, kuidas toimus õigusemõistmine, millel baseerus õigussüsteem, seaduste
kogud , mõjud tänapäeval).
12) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma ühiskondlikust struktuurist ( seisused ) ning neid ka
lühidalt iseloomustada.
13) Õpilane oskab võrrelda naiste positsiooni Vana-Ida riikides ( Egiptus , Mesopotaamia ,
Vana-Kreeka, Vana-Rooma).
14) Kuidas veetsid roomlased oma vaba aega?
15) Millised kreeka mõjud esinevad Vana-Rooma religioonis ja kultuuris?
16) Vana-Rooma jumalad.
17) Kuidas olid Vanas-Roomas omavahel seotud riik ja religioon?
18) Anna ülevaade ennustuskunstist Vanas-Roomas.
19) Millele pöörati Vanas-Roomas laste harimisel tähelepanu?
20) Milline oli Jeesuse õpetus?
21) Miks muutus kristlus väga populaarseks?
22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu.
23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga?
24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal?
25) Ristiusukiriku struktuur.
26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon
Roomas muutus, milleni see kõik viis).
27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud:
Romulus , Hannibal , Pompeius , Caesar , Antonius , Octavianus , Traianus , Cicero , Maecenas ,
Vergilius , Titus Livius , Jeesus , Pontius Pilatus , Peetrus, Paulus , Hieronymus, Diocletanius,
Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker , Justinianus , Augustinus , Cassiodorus.
VASTUSED
753 eKr - Romulus rajas Rooma linna
265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all
216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus
146 eKr - Kolmas Puunia sõda – roomlased hävitasid Kartaago
133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele
49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.
44 eKr - Caesari atentaat
30 eKr - Octavianus vallutas Egiptuse, ühendades sellega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla
313 pKr - Constantinus legaliseeris ristiusu. Milano edikt .
395 pKr - Rooma jaguneb 2-ks. Ida – ja Lääne-Rooma teke.
476 pKr - Lääne-Rooma vallutatakse gootide poolt
Kuningate aeg - periood Roomas. 753-509 eKr. Rooma linna rajamine: 753 eKr. Roomlaste ajaarvamise algus. Ostia-sadam. Kokku 7 kuningat. Puunia sõjad - sõjad alustades 264 eKr kuni 146 eKr. Esimene : peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kartaago vs. Rooma. Sundisid lõpuks Kartaago rahu paluma. Teises Puunia sõjas püüdis Kartaago oma positsiooni taastada. Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216. aastal. 202. aastal eKr sai Kartaago Põhja-Aafrikas otsustavalt lüüa ning olid jällegi sunnitud rahu paluma. Kartaago kaotas oma laevastiku, valdused ja sõjalise võimsuse. Kolmandas Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146 eKr aastal. Hadrianuse vall – Traianuse valitsusajal ehitatud pikk müür, mis kaitsis riiki väljapool elavate barbarite vastu. Kõige paremini säilinud eksemplar . Kapitooliumi emahunt – pärimuse järgi olla Remus ja Romulus imetatud emahundi poolt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võttis. Alguses rajasid nad linna 2si hiljem tappis Romulus Remuse ja ehitas ise linna lõpuni. Etruski pronksskulptuur VI saj eKr, laste kujud lisatud renessansiajal. Proletaarid – vaesed kodanikud, õigused piiratud, olid Rooma kodanikud. Patriitsid – suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Plebeid – rahvahulk. Nende hulgas oli samuti rikkaid inimesi, kuid jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neist olid patriitside kliendid. Patroon – eestkostja , isa. Klient – sõltuv kaitsealune . Res Publica - ld keeles „avalik asi“, sest kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakkas res publica aja jooksul tähistama juba vabariiklikku korraldust. Populus romanus – kõik roomlased, nii patriitsid kui plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Nobiliteet – ld keeles „tuntud“, kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki, sinna kuulus nii patriitse kui rikkaid plebeid. Magistraadid – riigiametnikud Vana-Roomas. Nad valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Igasse riigiametisse valiti 2 meest, et vältida võimu koondumist ühe mehe kätte. Konsulid(2) – olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid armeed . Preetorid(8) – järgnesid tähtsuselt konsulitele/ võisid neid asendada . Korraldasid õigusemõistmist. Võisid juhtida ka armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5. aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator – määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai pool aastat valitseda ning talle kuulus piiramatu võim, pärast seda pidi ta oma tegute eest aru andma ja vastutama. Rahvatribuunid – pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega . Senat – e. valitsev riiginõukogu koosned vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Seal olid kogenud riigimehed . Senati otsusel oli seaduse jõud. Kujundas sise – kui ka välipoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutusele ilma senati heakskiiduta. „Jaga ja valitse“ – alistatud riikidega sõlmisid roomlased kokkulepped iga riigiga eraldi. See ei võimaldanud alistatud riikidel roomlaste vastu välja astuda ning roomlastel oli aeg-ajalt võimalik õhutada pingeid ning vastuolusid alluvate vahel. Munitsiipium – staatus mille pälvisid paljud linnad: elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Leegion - väeüksus Vana-Roomas. Koosnes 5000 meest. Ei kasutanud enam faalanksi taktikat. 12 tahvli seadused – 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Apelleerimisõigus – kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi otsus kõrgemale seadusandjale – vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Pretsedent – samalaadselt juhtumilt võetud eeskuju (kohtus). Nt. tänapäeval USAs. Collosseum – amfiteater, mis on tuntuim. Circus Maximus – kuulsaim hipodroom . Foorum – oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon – kõigi jumalate tempel. Cloaca maxima – suur maa-alune kanalisatsioonisüstee, mis juhtis reoveed Tiberisse. Termid – avalikud saunad, kui igaüks võis enda kümmelda. Ostia – kuulus sadamalinn . Pompei – linn, mis mattus 79. aastal vulkaanituha alla ning kus on tänu sellele katastroofile säilinud väga palju asendamatuid arheoloogilisi asju. Akvedukt – monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen – igal asjal oli oma hing, vaim, loomus ehk nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Geenius- igal perel olemasolev maokujuline kaitsevaim. Pontifekside kolleegium – 16st pontifeksist ehk preestrist koosnev rühmitus, mida juhtis pontifex maximus. Pontifex maximus – kõrgeim ülempreester riigis. Augurid – riigi poolt määratud preestrid . Sibülliraamatud – kriitilistel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatu poole. See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen – rikka kultuurisoosija üldnimetus. Apostlid – esimesed kristlikud usukuulutajad pärsat Jeesuse Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium – lood Jeesuse elust ja õpetusest. Vulgata – ladinakeelne piibel Katoliiklus – kirik mis hõlmas kogu kristlaskonda – seda nimetigi katoliiklikuks kirikuks. Sinod – kirikukogu sai aeg-ajalt kokku ning arutas tähtsamaid küsimusi. Diötsees – piiskopile alluv ala. Dogmaatika – õige uskumine . Ortodoksne usutunnistus – õige usk, õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Hereesia – väärõpetus, mis ei järginud dogmaatikat. Ariaanlus – piiskop Ariuse õpetus,mis ütleb et Jeesus on inimliku päritoluga, mitte jumaliku . Kolmainsus- on kristlik doktriin , mille järgi Jumal on olend , kes eksisteerib korraga ja igavesti kolmes isikus : Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Püha-Vaim. Seitse vaba kunsti- Grammatika, Dialektika, Retoorika , Aritmeetika, Geomeetria , Astronoomia , Muusika . Pärispatt- on kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus.Corpus juris civilis – mitme tuhande leheküljeline suurteos õiguse kohta. (Rooma õiguse kogu) 3) Patriitsid pärit suursugustest suguvõsadest. Ainult nemad pääsesid ligi preestri- ja riigiametitesse ning senatisse. Riigiametisse ning senatisse plebeid ei pääsenud. Abielu omavahel oli keelatud. Omvahelised suhted olid teravad . Plebeid nõudsid omale rohkem maad,võlaorjuse kaotamist ning poliitilisi õigusi. Patriitsid polnud sellega aga nõus. Pinged muutusid nii mõni kord relvastatud kokkupõrgeteks. Varsti olid patriitsid sunnitud järelandmisi tegema ning plebeid saavutasid patriitsidega samaväärsed õigused. 4) Vaesed andsid end eestkostja eestkoste ja kaitse alla. Nad tõotasid vastastikku üksteist toetada/aidata. Patroon andis kliendile maad ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedes ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Rahvakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon seda soovis. Patrooni ja kliendi omavaheline suhe oli väga tähtis – sageli olid patroonid võimsad just tänu oma arvukatele klientidele. 5) Enamik Rooma elanikest olid talupojad. Ülemkihi rikkus põhineski peamiselt suurtel maavaldustel. Patriitsid ja plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik . Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud – magistraadid – ja vanemate nõukogu – senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga – kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia ), Mesopotaamia . Vahemere ümbritevad maad. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge: Belgia, Prantsusmaa,Šveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria . 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur , kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud. 10) Idaprovintsid olid Rooma tulekul juba väga kõrgelt arenenud ning jõukad maad. Idaprovintsid eksportisid erinevaid luksuskaupe Lääne-provintsidesse kui ka Itaaliasse. Kõneldi peamiselt kreeka keelt. Vähe ladina keelt. Lääneprovintsid olid Rooma väe tulekul alles riigi ja tsivilisatsiooni koidul . Erandiks oli Kartaago. Vähe linnu. Rooma keel. Põllumajanduslik üldilme. 11) Keda kaitses seadus ? Kõiki. Kuidas olid õigused tagatud ? Õigused olid tagatud kirjapandud seadustega, millest esimene oli 12 tahvli seadus . Kuidas toimus õigusemõistmine ? Kohtuprotsess . Arvestati pretsedenti. Väga rangeid karistusi ei määratud. Õigussüsteem baseerus juurdlusel, pretsedentidel, seadustel, õiguskorraldusel ning ühiskonna turvalisusel. Tuntuim seaduskogu 12 tahvli seaduskogu. Paljud Rooma õiguse printsiibid kehtivad tänapäevani ning paljuid seadusi kasutati veel kesk- ja uusajal. 12) Rooma ühiskond oli seisuslik . Keiser- kõige tähtsam mees, kohtumõistja, sõjaväe juhtija . Senaatoriseisus- ülikud, nobiliteet. Suurmaavaldajad, kuid elasid linnas. Määrati leegionite ülemaid ning provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad roomlased. Suurmaavaldajad. Tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli ka kohtunikud . Vabad mehed- põlluharijad, käsitöölised. Vabakslastud ja orjad . 13) Vana-Rooma : naised poliitiliste õigusteta, kohtus pidi neid esindama eestkostja. Oli ka neid naisi kes olid mehe eestkostest vabanenud ning käsutasid oma vara ise ja sõlmisid oma soovi kohaselt abielu. Mõned naised said ühiskonnas ka kuulsaks . Vana-Kreeka :pole õigusi. Avalikus elus osalesid väga vähe.
Vana-Egiptus : üsna kõrge. Võisid oma vara hallata ning mehest sõltumatult oma asju ajada. Naised said ka vaaraodeks. Mesopotaamia : samuti üsna madal. 14) Gladiaatori võitlused, termid, teatrietendused , hobuste võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus , Mars e. Ares , Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus , Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter – viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone – kevadejumalanna, Minerva e Athena – tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon –luule ja muusikajumal, Diana e Artemis – jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes – teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite – ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos – lõikusejumal, Vesta e Hestia – kolderahujumalanna.
17) Lahutamatu , sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm. Kriitilisematel hetkedel pöörduti Sibülli poole. 19) Alguses pöörati tähelepanu just füüsilisele ning sõjalisele suunitlusele, kuid hiljem, Kreeka eeskujul hakati õpetama ka erinevaid teadusi. Suursugustel peredel oli eesmärk saada oma poeg avaliku elu silmapaistvamaks tegelaseks – seetõttu kestis õpetamine kaua. Õpiti nt Kreeka kultuuri ja ajalugu, tihti mindi sinna isegi õppima. 20) Juudi soost puusepa poeg (Jeesus) rändas maal ringi ning kuulutas jumalariigi peatset saabumist. Selle õpetuse pandi alles pool sajandit pärast tema surma kirja.
21) Kuna Jeesus väitis, et jumalariiki pääsevad hõlpsasti need, kes pole rikkad ning kes on maisetest „hüvedest“ võõrdunud, siis leidis see alamkihtides väga palju poolehoidu. Ka see , et ta ütles, et varsti tuleb õnneajastu, pani paljud inimesed mõtlema, et äkki see tõesti ongi nii ning õpetust järgiti hoolega. Ka soodustas selle levikut apostlite töö, kes rändasid mööda maad ringi ning kuulutasid kõigile seda. 22) Oodati maailmalõppu, kuid see ei tulnud, siis hakati pärimus kirjalikult talletama. Kuna Jeesus oli välja kasvanud juutide usust, siis oli tema õpetus mõistetav vaid messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetuste taustal. Nii kirjutasidki kristlikud autorid I saj. mitu lugu Jeesuse elust ja tema õpetusest – evangeeliume. Neist neljast: Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist said hiljem pühakirja osad. Kokku nimetati neid Uueks Testamendiks. Vana ja Uut Testamenti nim. piibliks. 23) Nad olid rangelt monoteistlikud. Nad ei austanud Rooma jumalaid ning ei viinud läbi ohverdusi. Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist oldi valmis uskuma kõike halba. Seepärast oli Roomas kristlus keelatud. 24) Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad . Senatil polnud enam kaasarääkimisõigust riigiasjade otsustamisel . Keiser toetus nüüd senati asemel keeruliselt liigendatud ametnikkonnale. Loodi tugev reservvägi. Omavalitsused allutati keskvõimu kontrollile . 25) Kristlaste organisatsioon e kirik. Kuna kirik hõlmas tervet kritlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Peamine struktuuriüksis oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Talle allus mingi kindel piirkond e diötsees, kus eesotsas seisid metropoliidid ehk peapiiskopid, kellel oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Tähtsamaid küsimusi arutati korraldavatel kirikukogudel ehk sinoditel. 26) Germaani rahvad : gootid , hunnid . Musta mere põhjarannikul(gootid) .Võeti palju germaanlasi Rooma sõjaväkke, kuna arenenud linnade elanikud püüdsid sellest kohustusest eemale hiilida. Rahvasterändamise ajal tungisid germaanlaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele . Germaanlaste osatähtsus tõusis veelgi ja pärast 476. aastat , kui Lääne-Rooma keiser vallutati , oli kogu Rooma riigi lääneosa läinud germaani väepealike võimu alla. 27) Romulus – rajas 753. eKr Rooma linna. Hannibal – Kartaago väepealik, kes purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216 aastal eKr. Pompeius – üks võimsamaid riigimehi koos Caesariga omal ajal. Sai poolehoidu Väike-Aasias ning Süürias. Nende vahel puhkes kodusõda. Pompeius kaotas ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Caesar – Tõusis ainuvalitsejaks Roomas pärast kodusõda Pompeiusega. Suur osa aristokraatiast polnud selle türanniaga nõus ning ta mõrvati 44 aastal eKr. Antonius – Üks Caesari pooldajatest, kes tõusid pärast tema surma võimule. (Octavianus teine) . Valitses Rooma riigi idapoolsete valduste üle. Abiellus Kleopatraga ning sai Egiptuses materiaalset tuge. Nende vahel puhkes kodusõda. Octavianus võitis. Antonius pages Egiptusesse , kus nad Kleopatraga koos suitsiidi sooritasid. Octavianus – Teine Caesari pooldaja , kes pärast tema surma võimule sai. Valitses Rooma läänepoolsete valduste üle. Võitis kodusõja ning 30 aastal eKr vallutas Egiptuse ning seega allutades kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma Vabariigi lõpp. Traianus – Rooma saavutas tema valitsusajal oma võimsuse haripunkti. Vallutas riike, mis on toodud ära küsimuses 6 vastuses. Cicero – antiikõpetlane, edukas riigimees ning väga mõjuvõimas oraator ja retoorik. Maecenas – Augustuse rikas sõber, kes toetas teda kultuurielu suurendamises. Vergilius – kirjutas Roomale eepose „ Aeneis “. Titus Livius – tuntud ajaloolane , kirjutas Augustuse innustusel suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“ Jeesus – puusepa poeg, kes rändas mööda maad ning tõotas kõigile, et varsti saabub jumalariik. Postuumselt mõisteti teda pühaks. Pontius Pilatus – Rooma prokuraator, kes mõistis Jeesuse surma.
Peetrus ja Paulus – 2 tuntumat apostlit , kes Jeesuse usku levitasid. Peetrus oli Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal. Paulus pöördus ristiusku aga pärast Jeesuse surma. Hieronymus - Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog , tõlkija, tõlkis piibli ladina keelde. Diocletanius – Vana-Rooma keiser, kes kärpis senati õigusi, suurendas kodanike vabadusi ja korraldas põhjalikult ümber riigi valitsemist ja sisekorraldust. Constantinus Suur – rajas Konstantinoopoli ning legaliseeris ristiusu. Theodosius Suur – oli viimane keiser, kes mõlemad pooled lühikeseks ajaks enda võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395 aastal jagunes riik lõplikult Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus – Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalide ja idagootide riikidele. Augustinus – kuulsaim kristlik kirjanik ning õpetlane. Kirjutas teose „Jumala riigist“. Cassiodorus – kristlikku haridust käsitlev õpetlane. Koostas munkade harimiseks õpiku. Kogu õpetuse jagas ta seitsmeks vabaks kunstiks.