Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine
Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest
COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film). Usus võeti palju üle Kreekalt. Tähtsal kohal olid PREESTRID, kes valiti kogu eluks. Tähtis oli PONTIFEKSIDE kolleegium, keda juhtis PONTIFEX MAXIMUS. Ennustamisega tegelesid AUGURID, kes valiti riigi poolt. AUGUSTUSE ajal kultuur õitses, kirjutati palju raamatuid. Poeetide seast tõusis enim esile VERGILIUS. 20-date aastate keskel hakkas Juuda provintsides ringi liikuma jutlustaja JEESUS, kelle õpetused köitsid kiirelt tähelepanu. Tema õpetuse järgi saabub varsti suur lõpukohus, Jumal hävitab Maa ja loob uue riigi. Ta väitis, et
kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli tsivilisatsiooni tekkel, põllumajanduslik tootmine, kõneleti ladina keelt, religioon austati vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad kaitsevaimud(laarid),igal perekonnal oli maokujuline kaitsevaim(geenius), riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid., kristlus kujunes välja juutide usust (võeti üle), kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused, aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks.
Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima
Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all · preestrid jagunesid kolleegiumiteks- tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, seda juhtis ülempreester · pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused).
Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid; Teater
Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia
Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid.
Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi. Pidev võitlus patriitside ja plebeide vahel teravdas äärmuseni võitlust õiguste eest. Siit kasvas välja seaduse eriline roll ühiskondlikus elus. Mõlemad pooled kasutasid oma huvides ka religiooni, mis algselt oli seadusele väga lähedane, ning tõlgendasid seda samuti oma vajadust mööda: jumalikud ettekuulutused, usu õiguslikud normid patriitside ja nende seast valitud pontifekside käes, sakraalsed seadused kaitsmaks tribuunide puutumatust, patroonide pühad kohustused oma klientide suhtes jne. Religiooni tihe side seaduse ja poliitilise võitlusega suurendas ühelt poolt selle osa ühiskondlikus elus, teiselt poolt aga soodustas sekke formaliseerimist. Perekond. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis
hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri
nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon-
Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Riik ja religioon Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigis väga oluline. Preestrid olid ka riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest, neid valiti ametisse eluks ajaks. Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline
nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon-
sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist
Lääne-Rooma keisririik lagunes 476pKr, kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser. Viimane keiser oli Romulus Augustus, kelle kukutas Odoaker, kes oli rugide hõimust pärit. Põhjus oli selles, et ühel hetkel kui germaani palgasõduritele palka ei makstud tõsteti mässu, Odoaker asus siis nö omade poolele. Rooma ajalooallikad Kirjalikud allikad Rooma ajaloo kirjutamise algus sai alguse kalendri kirja panemisega. See sai alguse pontifeksidega (pontifeks = sillaehitaja), pontifekside esimees pontifeks maximus saigi endale kalendri kirjutamise ülesande. Kalendri kirja panemine sai alguse religioossete pühade kindlaksmääramisega, Roomlastel oli uskumus, et on teatud päevad mil võib pidada rahvakoosolekuid ja mõista kohut ning on ka päevad, kui teatud tegemised on keelatud. Kalendrisse hakati aegamööda kirja panema ka erilisi sündmusi mis ei olnud religioossed: nt sõjaretked, teiste rahvaste sissetungid jmt
alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku. Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest valiti nemad eluks ajaks. Ülesannete järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Ennustamine oli lubatud riigile ja riiklikele huvidele, seega tegelesid sellega peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna
esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus- poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone-prosepina,athena- minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite- venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-
täpsemalt ei peatu. Neist aga olid just pontifeksid need, kes tegelesid religiooni, eraõiguse ja õigusmõistmisega (teiste õigusküsimuste jaoks olid nt augurid vms). Õigus oli seotud rangete rituaalide ja vorminõuetega. Hagid (legis actiones) pidi vastama täpselt seaduse sõnastusele, muidu kaldusid nad kõrvale seaduses (lex) sätestatud õigusrahu korrast (ius). Kõik, ka magistraadid olid seotud seaduse sõnastusega. Kuueliikmelise pontifekside kolleegiumi üks liige pidi kodanikke nõustama eraõiguses responsum’eid jagades. Need olid tasuta ning ühtlasi arendati sel viisil õigust edasi. Pontifeks-juristide algatatud traditsiooni kujundada õigust peamiselt just vastuste andmisega üksikjuhtumite lahendamiseks jätkati hiljem veel sajandeid. Kogu religioosse õiguse perioodi oli õigus pontifekside käes ning nende tõlgendada. 2) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Kuni 3. saj
Augustusele meeldis, sest pidas end vabariigi taastajaks Jupiter kreeklaste Zeus, taeva-, pikse- ja tormijumal, tema pühamu Kapitooliumil, seal austati ka Junot ja Minervat Juno kreeka Hera Neptunus Poseidon Venus Aphrodite Mars Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak muistne rahvakoosolekuplats Pontifex maximus riigi ülempreester, pontifekside eesotsas; pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle; keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale, Augustusest alates hakati keisrit jumalustama, algul kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes jumala pojaks 21.Mis on keskaeg? Giovanni Andrea võttis 1469.a. kasutusele mõiste "keskaeg", paavst Paulus II raamatukoguhoidja; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi
Pilet 17 ??? 1.Religioon ja kultuur Roomas Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius- tagas pere püsimise Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine Augurid- tegelesid roomas ennustamisega Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustaja, kes kuulutas Itaalias Kyme linnas. Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine
annaabi.ee 
