Vana-Rooma mõistete ja isikute seletused (0)

MÕISTED
Kuningate aeg – aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias
Puunia sõjad – Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks
Hadrianuse vall – tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud
Kapitooliumi emahunt – müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis
Proletaarid – riigi kõige vaesemad kodanikud
Patriitsid – suursuguste suguvõsade liikmed
Plebeid – ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad
Patroon – kliendi eestkostja
Klient – patroonist sõltuv kaitsealune
Res publica – nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi
Populus romanus – Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased)
Nobiliteet – valitsemises osalev perekond
Magistraadid – igal aastal valitavad riigiametnikud
Konsulid – kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis
Preetorid – järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8)
Tsensorid – endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele.
Diktaator – valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud
Rahvatribuunid – pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10)
Senat – vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu
„Jaga ja valitse“ – kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega
Munitsiipium – linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse
Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi
12 tahvli seadused – Rooma seadusandluse alge
Apelleerimisõigus – Rooma kodanike õigus kohtuasja edasi kaevata kõrgemale seadusandjale
Pretsedent – seaduse loomisel sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele tuginemine
Colosseum – Rooma tuntuim amfiteater
Circus Maximus – kuulsaim hobukaarikute võidusõidu hipodroom
Foorum – linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
Panteon – kõigi jumalate tempel
Cloaca maxima – suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal
Termid – avalikud saunad, mitmekülgsed puhke -ja meelelahutusasutused
Ostia – Rooma sadamalinn
Pompei – linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud
Akvedukt – monumentaalsed veejuhtmed , mis varustasid linna veega
Nuumen – igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud
Laar – tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi
Geenius – igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist
Pontifekside kolleegium – tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium
Pontifex maximus – riigi ülempreester (suurim pontifex)
Augurid – riigi poolt määratud preestrid , kes tegelesid ennustamisega
Sibülliraamatud – kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna
Metseen – rikka kultuurisoosija üldnimetus
Apostel – kristlust levitavad usukuulutajad
Evangeelium – kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest
Vulgata – Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas
Katoliiklus – üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud
Sinod – kirikukogu , mida korraldati aeg-ajalt
Diötsees – piiskopile alluv piirkond
Dogmaatika – õige uskumine , millele pööras tähelepanu ristiusk
Ortodoksne usutunnistus – õige usu tunnistus
Ariaanlus – laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa olla igavene
Kolmainsus – kristlik doktriin , mille järgi jumal kehastab end kolme isikuna
Seitse vaba kunsti – grammatika, dialektika , retoorika, aritmeetika, geomeetira, astronoomia , muusika
Pärispatt – inimesele kaasasündinud rikutus
Corpus juris civilis – Rooma õiguse kogu, õigusteaduslik suurteos
ISIKUD
Romulus – esimene Rooma kuningas, ühtlasi ka Rooma riigi rajaja
Hannibal – Kartaago väepealik
Pompeius – võimas riigimees ja väepealik, kuulus oma vallutuste poolest Väike-Aasias ja Süürias
Caesar –peale Pompeiuse tapmist sai tema Rooma riigi ainuvalitsejaks, kuid tapeti juba mõni aasta hiljem
Antonius – Caesari pooldaja, valitses idapoolsete osade üle, abiellus Kleopatraga
Octavianus – Caesari pooldaja, valitses läänepoolsete alade üle
Traianus – keiser, valitseja aastatel 98-117, Rooma impeerium jõudis oma haripunkti
Cicero – Rooma riigi tuntuim ja kuulsaim kõnemees, ühtlasi ka konsul ja riigimees
Maecenas – Augustuse rikas sõber, kultuurisoosija, tema nimest tuleb mõiste „metseen“
Vergilius – Rooma poeet , kes pani kirja rahvuseepose „Aeneis“
Titus Livius – kuulsaim Rooma ajaloolane , suurteos „Raamatud linna rajamisest alates“
Jeesus – I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija
Pontius Pilatus – Juuda provintsi kuberner
Peetrus – Jeesuse jünger õpetaja eluajal, peale Jeesuse surma, pani Roomas aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks
Paulus – kõige mõjukam kristluse levitaja , kes pöördus ristiusku peale Jeesuse surma
Hieronymus – tõlkis Piibli ladina keelde 4 saj pKr
Diocletianus – keiser, suutis lõpetada segadused ja riigi uuesti jalule seada (284-305)
Constantinus Suur – jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi, legaliseeris ristiusu, impeeriumi uus pealinn Konstantinoopol
Theodosius Suur – viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas
Odoaker – germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult
Justinianus – keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust
Augustinus – hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed „Jumala riigist“, „Pihtimused“
Cassiodorus – kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks