eraldi kohtumäärusega. Kohtukulude jaotuse põhimõtetega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus. Menetluskulude jaotamisel kehtib „kaotaja maksab“ põhimõte. Kohtukulude jäävad hagimenetluse kaotanud poole kanda ning hagita menetluses kannab kohtukulud isik, kelle huvides hagita menetlus algatati. 12. tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend, vaatlus, eksperdi arvamus Tõendite liigitus Allika järgi: isikulised – tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised – asitõend; Vormi järgi: suulised – tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid;
Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud,
) Taotlus tuleb esitada tähtaegselt, s.o 14 päeva jooksul alates päevas, mil takistus ära langes, kuid mitte hiljem kui kuus kuud alates möödalastud tähtaja lõppemisest; Vormi nõude järgimine- kirjalik avaldus TsMS § 334; Koos avaldusega tuleb teha ka menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse; Tasutakse kautsjon summas: hagimenetluses vastab riigilõivule 25% hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot; hagita menetluses vastab 25% hagita asja riigilõivule, kuid mitte vähem kui 25 eurot; Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162
.......................................13 12. Vastuhagi esitamine...............................................................................................14 13. Kohtuistung hagimenetluses.................................................................................. 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine..............................15 15. Lihtsustatud menetlused.........................................................................................15 16. Hagita menetlus......................................................................................................16 17. Maksekäsu kiirmenetlus.........................................................................................16 18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine................................... 17 19. Vastuväide makseettepanekule.............................................................................. 17 20. Vastuväide maksekäsule...........................
menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule
Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla kuuluvaid tsiviilasju, eelkõige hagita menetlus. Kohtulike erimenetluste alla kuuluvad ka kinnistamismenetlus ja registrimenetlus. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja üldised põhimõtted Ülesanne Eraõiguses valitseb Eesti õiguses privaatautonoomia põhimõte, mille tõttu sekkub riik isikute eraelulistesse ja eraõiguslikke suhteid puudutavatesse probleemidesse võimalikult vähesel määral. Isikul on valikuvõimalus käsutada oma vara vastavalt enda äranägemisele, sõlmida
teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. (Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus
dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või 8
käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht. Tehingu heakskiitmine Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kui abikaasa on teinud tehingu teise abikaasa nõutava nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha abikaasale, kelle nõusolekuta tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita
rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: 1.alaealine; 2.piiratud teovõimega isik; 3.isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot (Riigilõivuseadus § 57 lg 3) Riigilõivu tasumisest on vabastatud eestkosteasutus alaealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamisel; Seega soovitan teha koostööd lapse elukohajärgse valla- või linnaosavalitsusega või pöörduda dokumentide vormistamisel abi saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele
abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Eespool välja toodud õigusnorm sisaldab keerulist faktilist koosseisu ja lihtsat õigusliku tagajärge. § 29. Varaga tehingute tegemine (3) Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht. Eespool nimetatud õigusnorm koosneb alternatiivsest faktilisest koosseisust ja lihtsast õiguslikust tagajärjest. 18 8. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PEREKONNASEADUSES Mõistet vastutus kasutatakse mitmes tähenduses. Õigusteaduses käsitletakse aga täpsemalt juriidilist vastutust
10. kohtu koosseis – panel of the court 11. kohtule ütlusi andma – to give statements to the court 12. tõendeid ja küsimusi esitama – to submit evidence and questions 13. seaduses sätestatud korras – provided by law 14. hagist loobuma – to discontinue an action 15. hagi õigeks tunnistama – to admit a claim 16. hagi vaidlustama – to contest a claim 17. seadusega vastuolus olema – contrary to the law 18. hagita asju lahendama – matters on petition 19. isiku surnuks tunnistamine – declaration of a person dead 20. isiku teadmate kadumise fakti tuvastamine – establishment of the fact that a person is missing 21. alaealise piiratud teovõime laiendamine – extension of the restricted active legal capacity of a minor 22. teovõime – active legal capacity 23. õigusvõime – passive legal capacity 24. avaldaja (hagita asjas) - petitioner 25
2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata
omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused. Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal
Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2
10. tõendeid esitama submit evidence 11. kohtuotsuse või määruse peale edasi kaebama appeal against judgment or court ruling 12. seaduses sätestatud korras pursuant to the procedure provided by law 13. nõuet tagasi võtma withdraw a claim 14. hagist loobuma discontinue an action 15. vastuhagi esitama file a counterclaim (against) 16. seadusega vastuolus olema be inconsistent with law 17. hagita asju lahendama resolve matters on petition 18. avaldaja (hagita asjas) petitioner 19. keelduma hagi menetlusse võtmast refuse to accept a statement of claim 20. isiku surnuks tunnistamine declaration of a person dead 21. piiratud teovõime laiendamine extension of the restricted active legal capacity 22. teovõime active legal capacity 23. õigusvõime passive legal capacity 24
kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Hooldusõigus peaks reeglina kuuluma vanematele ühiselt, st omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus (Perekonnaseadus § 117). Perekonnaseaduse § 137 järgi on võimalik ühist hooldusõigust omavatel vanematel, kes elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kummalgi kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta. 2. Hooldusõiguse äravõtmine ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest
notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; − enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise korraldamine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi, konsulteerib registrile esitavate dokumentide osas. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Veel tegeleb notar kohtu juhendamisel ametlike toimingute tegelemisega hagita asjades. Kohtuvolinikuna kaasatakse notareid pärimisasjade lahendamisse. Notari eesmärgiks oleks tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi (Notari Koda). Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustislikke juhendeid.
isikuna hagi mõlema poole vastu, § 212 lg 2. tulenevalt on tal hageja õigused ja kohustused. 6. Anna Koskla esitas kohtusse avalduse, milles palus tuvastada fakti, et surnud Ants Parik, kellega ta polnud seaduslikus abielus, tunnistas eluajal end avaldaja lapse isaks ja pidas last ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar. Kas kohus talitas õigesti? Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2. TsMS § 580 tulenevalt peab kohus ära kuulama antud asjas surnud isiku abikaasa,
5 Koondumine eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
· Tsiviilkohtumenetluse korras lahendatakse vaidlusi nagu perekonna-pärimis- asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi. · Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada.
Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab
Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks. Siis toimub eelistung, neid võib olla ka mitu. Hagita menetlus on selline menetlus, kus ei ole konkreetset teist isikut. Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi
avaldus sundlõpetamise taotluseks sellel alusel. Tuleks ära näidata, milliseid alused olid, rikkumise, st pettuse koosseis ja kohus saab otsustada, kas lõpetamine on õigustatud. Kohtul ei ole kohustust ühing sundlõpetada, diskretsiooniotsus. Alternatiiv: B ostaks A välja. Hetkel siin olukord, kus ühingu asutamisel rikuti seadust - tegemist oli pettusega. Seega võib kohaldada juriidilise isiku sundlõpetamist. Juriidiline isik lõpetatakse sellisel juhul kohtumäärusega. TsMS § 629 hagita asi - juriidilise isiku sundlõpetamine: Seega tuleks esitada eraldi hagita menetluse avaldus. Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku, siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada. Kaubamärk-ärinimi? Sõnaline, pildiline nähtus, mida kaubamärgina kaitstakse. Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada.
,,Eravaldus". Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse. Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2
pöördumiseks. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Pädevad kohtud. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.
ohtu ning võimaldab vanematel kiiresti ja mugavalt last kooli viia ja sealt tuua. Järeldus: Raju võib nõuda Helilt ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel, sest kõik vajalikud eeldused on täidetud. KOHTUOTSUS: PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus hagita menetluses nõuda kohtult ühise hooldusõiguse kas osalist või täielikku lõpetamist. Leiame, et nii välja toodud kohtupraktika näited kui ka üleüldine lastekaitse põhimõte toetab vanemat, kes panustab lapsesse ajaliselt rohkem ning näitab üles igakülgset huvi olla olemas lapsele igal võimalikul hetkel. Olles eelnevalt leidnud, et Rajule ainuhooldusõiguse andmine on piisavalt põhjendatud,
Kas Jaak on õigussubjektne? Jah, on küll. 1. Kas ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimeline? Eelduslikult on. (Dispositiivsed suhted ehk pooled võivad igal moel kokku leppida) 2. Mida peaks ette võtma, et nimetatud asju tagasi saada? Kokkuleppe teel. 3. Mida teha, kui Paul pole sellega nõus? Kuhu ta peaks pöörduma? Kristjan peaks pöörduma maakohtusse. Teovõime piiramine kohtu poolt – hagita menetlus. 4. Kas politsei peaks sekkuma? Vara jagamise osas politsei ei pea sekkuma. 5. Kas politseiametnikud täidavad teenistuses olles avalikke ülesandeid? Jah 6. Kas nad täidavad neid ülesandeid ka oma puhkuse ajal? Jah, sest neil on avaliku võimu pädevus 4. Turist tuleb linnas teie juurde ja palub näidata teed lähima kaubanduskeskuse juurde. Käes on tal linna kaart. Kas tegemist on õigusaktiga? Kui on, siis millisega? Põhjenda oma vastust
Seega tuleb vanemate lahuselu korral muuta hooldusõiguse kuuluvust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab. Otsust tehes tuleb arvestada, milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sel juhul otsustab lapsesse puutuvaid küsimusi ainuisikuliselt vanem, kellele hooldusõigus on üle antud. Otsustuste maht oleneb aga sellest, kas talle on üle antud ainuhooldusõigus või teatud otsustusõigused. 9 Hooldusõiguse osalise või täieliku üleandmise puhul säilib aga teise, lahuselava vanema
Kohus võib jätta saneerimiskava kinnitamata näiteks siis, kui on rikutud saneerimisseadust või ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline. Kui kohus 8 kinnitab saneerimiskava kinnitamise avalduse, teeb ta selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kohus rakendab saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TSMS) hagita menetluse kohta sätestatut ja kasutab ka ekspertide abi, saneerimiskavale hinnangu andmiseks nimetab kohus vähemalt kaks eksperti. Ekspert koostab kohtu määratud tähtaja jooksul saneerimiskava kohta kirjaliku, erapooletu ja asjatundliku analüüsi, milles esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude eesmärgipärasuse, võlausaldajate huvide ja õiguste arvetamise ning
Variant b: Tiidu ja Kristiina abielu lahutatakse. Kas nende nõuded teineteise vastu on muutunud? - korter on Kristiina oma ja seda temalt nõuda ei saa kuna see on lahusvara PKS § 27 lg 2 p 2 - tulenevalt PKS § 69 tuleb asjad mis on ühisomandis ära jagada - lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte - PKS § 137 – kui vanemad elevad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud
420. Code of Civil Procedure tsiviilkohtumenetluse seadustik 421. adjudication of civil matter tsiviilasja lahendamine 422. proceeding of action hagimenetlus 423. plaintiff/defendant hageja/kostja 424. claim is settled nõuet rahuldama 425. claim is denied nõuet rahuldamata jätma 426. participate in person 427. be represented by a representative 428. contractual representative lepinguline esindaja 429. proceedings on petition hagita menetlus 430. adversarial procedure võistlev menetlus 431. expedited procedure in matters of payment order maksekäsu kiirmenetlus 432. apartement ownership korteromand 433. common ownersip kaasomand 434. curatorship hooldusõigus 435. appointment of a guardian eestkostja määramine 436. closed institution kinnine asutus 437. compulsory dissolution of a legal entity juriidilise isiku sundlõpetamine 438. bankruptcy proceedings pankrotimenetlus 439
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
Mehe eelnev nõusolek mehe isadus Nõusoleku puudumine isadus siis, kui isaduse omaksvõtt Heteroloogiline inseminatsioon: Doonor isa kindlaks tegemata Isaduse tuvastamine kohtus Loetakse, et lapse on eostanud mees: Kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3) Hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 95). Mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (PKS § 95;TsMS § 579-583). Nõudeõigus on isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema emal/eestkostjal või kohalikul omavalitsusel Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist (PKS § 84 lg 2).
pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tahteavaldus; lapsendamisavaldus on esitatud enne 8 nädala möödumist lapse sünnist. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse saab esitada isik, kelle avalduseta/nõusolekuta laps lapsendati. Alla 14-aastase lapse eest esitab avalduse tema seaduslik esindaja. Avalduse esitamise tähtaeg on 1 aasta teadasaamisest, kuid mitte rohkem kui 3 aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest. Asi lahendatakse hagita menetluses. Kaalukatel juhtudel võib kohus algatada lapsendamise kehtetuks tunnistamist. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel lõpeb lapse ja tema järeltulijate lapsendamisest tulenev sugulussuhe, taastub sugulus lihaste sugulastega, taastatakse lihaste vanemate hooldusõigus, kui see pole lapse huvidega vastuolus. Vajadusel määratakse lapsele eestkostja. Eestkoste Alaealise puhul määratakse eestkostja, kui lapsel ei ole esindusõigust omavat vanemat või lapse päritolu ei ole teada
b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) juriidiliseks isikuks olevad b) Mittejuriidilised isikud Ühendused lähtuvalt struktuurist a) Korporatsioonid (laiemas tähenduses), rajanevad liikmelisusel. Siia alla kuuluvad:
Kas esineb täitemenetlust välistavaid asjaolusid? Millised küsimused tuleb lahendada, mida arvesse võtta ja millised sooritused teha täitedokumendi täitmiseks esitamisel? jm Täitedokumentide loetelu, mida täidetakse TMS alusel sätestab TMS § 2 lg 1. Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel, sest hagita menetluse lahend (maksekäsk) on TMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist. Maksekäsu saab esitada täitmiseks kohtutäiturile, sest kooskõlas TMS § 3 lg 1 sätetega
selles tähenduses et peaks konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve
Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei võeta siis raha tagasi ei saa. Kohtunike kohustused: (üldiselt) 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest. 19 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud
vastu võtnud; pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; esinevad muud seaduses sätestatud alused. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja TsMS-s sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine (nt kohtulik hüpoteek, vara arestimine). Eesmärk on tagada pärandvara säilimine ja selle eesmärgipärane valitsemine kohtu järelvalve all. Pärandvara hoiumeetmeid rakendab kohus hagita menetluse korras. Võib rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt. Kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Vaidluse korral, kes on pärija, võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise
heaks kiita (ei kohaldu TsÜS § 111-113). · Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. 1. Esindus vanemlike õiguste alusel (alaealise suhtes) 2. Esindus eestkoste alusel (iga piiratud teovõimega isik). Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PerekS § 120 lg 1). Vanematel ühine esindusõigus. Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks võib uue PerekS alusel olla lisaks füüsilisele isikule ka juriidiline isik ning valla- või linnavalitsus. Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid. Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1
kaitse puudub. Nime kaitse · Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele, mis on kantud registrisse. Kaitse omandab esimesena äriregistrisse kantud ärinimi. · Nime kasutamine isiku poolt, kellel selleks õigus puudub, on käsitletav nime omaniku isiklike õiguste rikkumisena ja on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Nõuda võib: ... nime õigusvastase kasutamise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1) ... Kahju hüvitamist ... Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks puudub isikul õigus, samuti rikkujat trahvida (ÄS § 71). Kui isik kohtu määrust ei täida, võib kohus isikut trahvida kuni 3200 euro ulatuses (TsMS § 46). ... Nime kaitse lõpeb registrist kustutamisega. ETTEVÕTJA JA ETTEVÕTE Ettevõtja ja ettevõte mõiste eristamine
konsulaarametniku kinnitatud avaldusega üksnes isa avaldusega Isadus kohtuotsusega · laps põlvneb mehest, kelle isadus on tuvastatud kohtuotsusega: hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 42) · nõudeõigus lapse emal, eestkostjal, eestkosteasutusel või isikul, kes peab end lapse isaks · täisealiseks saades üksnes isikul endal hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (TsMS § 579-583) · nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema eestkostjal või kohalikul omavalitsusel · kohus tuvastab mehe isaduse, kui esitatud asjaolude alusel võimalik teda lapse isaks pidada · kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega:
kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 RT III 2002, 11, 108). (1) Menetlusosalised on: 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; KS § 64. Ettevalmistusteenistusest vabastamine 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. ja teenistusaja lühendamine (2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku (1) Kohtunikueksamikomisjon võib põhistatud otsusega vabastada isiku huvi kaitsma õigustatud asutus. ettevalmistusteenistusest või lühendada ettevalmistusteenistuse
Menetlusosalised olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 – RT (1) Menetlusosalised on: III 2002, 11, 108). 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. KS § 64. Ettevalmistusteenistusest vabastamine (2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku ja teenistusaja lühendamine huvi kaitsma õigustatud asutus. (1) Kohtunikueksamikomisjon võib põhistatud otsusega vabastada isiku
Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. · kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. Teie ärinimel on seaduse kaitse ning teil on õigus kohtu kaudu lihtsas hagita menetluses keelata oma ärinime kasutamine teise isiku poolt (näiteks siis, kui konkurent kasutab seda oma kaupluse vm ettevõtte tähistamiseks). Teil on õigus kanda registrisse oma prokurist (ärivolinik). Lisaks saate oma majandustegevusega seotud vallasvarale seada laenutagatisena kommertspandi. Sarnaselt äriühingutega saate endale registreerida .ee-lõpulise domeeninime (tavaline eraisik saab vaid teise taseme domeeni: .pri.ee -lõpulise).
Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega
esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta. Riigikohtusse pöördumine: riigikohus ei võta kõiki kaebusi vastu; 3 liiget vaatavad kohtuasja läbi, nendest oleneb, kas võetakse riigikohtusse arutamiseks. Riigikohtusse pöördudes pole vaja riigilõivu maksta, vaid kautsjon. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, hagita asjad: lapsendamise otsused, eeskosteprobleemid, pärandi hoiu asjad kassatsioon 50 eur. Kohtunikuks nimetamine: vastav magistrikraad, sobilikud omadused, politseist järelpärimine, 2 aastane kohtuniku ... teenistus. Eksam riigikohtus. 68. eluaastani võib olla kohtunik ametis, pension 75x palgast. I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande. Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult,
konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve
annaabi.ee 
