Klassitsism (2)

KLASSITSISM
Klassitsismi põhijooned:

• Sai alguse Prantsusmaal.
  
• Osaline eeskuju antiikkultuurist.
  
• Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
  
• Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus.
  

• Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted!
  
• Classicus – esmaklassiline, parim lad.k.
  

• Nimetus „klassitsism“ tuleneb kahest aspektist :
  
  • Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks.
    
  • Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile.
    

Valgusideed:

• Valgustus ajastu:
  
  • Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu.
    
  • Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.
    
  • Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine.
    
  • Voltaire , Rousseau , Kant , Goethe , Schiller .
    

18. saj II poole muusikaelu :

• Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully , G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast.
  
• 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat.
  
• Armastati eriti suuri orkestriteoseid ( sümfoonia , kontsert ) ja kammerteoseid ( sonaat , trio, kvartett , kvintett).
  
• Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia .
  
• Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn , Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven .
  

Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused:
Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest.
Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad.
Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele.
Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid:
Orkestri kõla põhineb keelpillidel:

• I viiulid mängivad meloodiat.
  
• II viiulid „peavad dialoogi“ ja aeg-ajalt ühinevad esimestega.
  
• Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet.
  
• Tšellod koos kontrabassidega moodustavad põhja.
  

Uutmoodi kasutati aga puhkpille :

• Puupuhkpillid (flööt, oboe , fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena.
  
• Uue pillina tuli orkestrisse klarnet.
  
• Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet ) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid .
  
• Beethowen lisas orkestrisse tromboonid.
  

Tüüpilised žanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus:

• Uued vormid: sonaadivorm , sonaaditsükkel.
  
• Uued žanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett .
  
• Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio ( klaver , viiul , tšello).
  

Reekviemi olemus:
Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub " Dies irae".
Heliloojad:
Joseph Haydn
1732-1809
Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister , kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Töötas vürst Esterhazy õukonnas. Tema hüüdnimi oli „ Papa Haydn“ Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks.
Ta on kirjutanud:

• 104 sümfooniat, tuntumad neist olid: nr. 45 „Lahkumissümfoonia“(5 osaline) ja nr. 94 „Üllatussümfoonia“.
  
• üle 70 keelpillikvartetti.
  
• 19 instrumentaalkontserti.
  
• 24 ooperit.
  
• oratooriumeid, sealhulgas „ Aastaajad “ ja „Loomine“, „Keisrikvartett“ II osa. (Saksa hümn)
  

Wolfgang Amadeus Mozart
1756-1791
Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana . Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks . Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja. Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima.
Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna.
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.
Ta on kirjutanud:

• ligi 50 sümfooniat.
  

• 27 klaverikontserti.
  
• ooperid „Fiagro pulm“, „Don Giovanni “, „Võluflööt“, „Haaremirööv“.
  

• kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm).
  
• vaimulik muusika, sh „Reekviem“.
  

Ludwig van Beethoven
1770-1827
Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es- duur klaverikontserdi.
Ta on kirjutanud:

• 32 klaverisonaati („Pateetiline“, „Kuupaistesonaat“).
  
• 5 klaverikontserti.
  
• 9 sümfooniat ( 3. sümfoonia „Eroica“, 9. sümfoonia „Ood rõõmule“
  

kaasas 9. sümfooniasse ka koori ja solistid ).

• Vokaalmuusika („ Fidelio “).
  

Mõisted:

• Klassikaline – esmaklassiline, parim.
  
• Klassitsism – selgust ja suursugust taotlev kunstisuund .
  
• Sonaat – žanr, sonaaditsükklil põhinev ¾ osaline teos soolopillile (klaveri saatel)
  
• Sonaadivorm – sonaadivorm e. sonaat - allegro on muusika vorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist.
  
• Sonaaditsükkel – mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis.
  
• Ekspositsioon – tutvustab teoste teemasi . Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii.
  
• Töötlus – vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus .
  
• Repriis – alghelistiku ja teemade naasmine.
  
• Sümfoonia – sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile.
  
• Instrumentaalkontsert – sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile.
  
• Keelpillikvartett – 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tšello )
  
• Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele.
  

Võrdlus barokkajastuga:
ROMANTISM KLASSITSISM______
INSTRUMENDID
Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari , kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik.
Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid rohkem instrumentaalkontserte. Arenes välja ka klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. Pillid täiustusid ja said tänapäevase välimuse.
MUUSIKAŽANRID
Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat . Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert .
Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi žanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper.
MUUSIKA
ÜLDISELOOMUSTUS
Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst.
Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord , mis nõudis alati lahendust . Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll .
HELILOOJAD
A. Vivaldi , J.S. Bach , A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi
Viini klassikud: J. Haydn, W.A. Mozart, L.van Beethoven