Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist roll...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
seostub? Vanaaeg algas umbes 10. sajandil eKr. kui kuningas Taavet rajas juudi templimuusika. 3.Kuidas suhtuti muusikasse ja muusikuisse Vanaajal? Muusikat peeti jumaliku algega ja sellele omistati võlujõudu. Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7.Nimeta jumal, kelle auks toimusid Vana-Kreekas pidustused Pidustused toimusid Dionysose auks. 8.Millised kunstiliigid said alguse neilt pidustustelt? Milline oli nende tähendus vanaajal?
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid. Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.)
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
babüloonia-assüüria kultuurist. Lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille kasutasid juba sumerid. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik umbkaudu ette kujutada, mida muusika vanades kõrgkultuurides Assüürias, Babüloonias, Egiptuses, Palestiinas inimestele tähendas täites põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi: Apollonit, keda kujutati tihti lüüra käes ja Amphioni. Samuti oli muusikaga tihedalt seotud veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli aulos kileda tämbriga vilepill. Muusikaga on seotud ka Vana-Kreeka kõige imetlusväärsemad kunstivormid - tragöödia ja komöödia. Varakristlik muusika
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike – kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis
osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis
komöödiate autor oli aga Aristophanes. Muusika Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik. Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima. Eelistatud pillideks oli aulos ja lüüra. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidustusi. Eriti toredad olid Dionysose pidustused, mis toimusid kevadel. Seal olid muusikapidustuste tegelaste rongkäigud ning pillimeeste ja kooride võistlused. Keskaeg Keskaeg kestis XIII sajandist XIV sajandini. Kesksel kohal oli Jumal ja kirikud, kes
VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. 4. saj enne kristust. Muusikal oli tähtis koht. Seda peeti vaimse arendu tipuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatus vahendiks. Kreekas peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks. Apollon ( kunstide jumal ) Dionüsus ( viljakuse, elurõõmu jumal ) Dionüüslastel toimusid teatrietendused, kooride võistlused ning kujunesid välja uued zanrid tragöödia ja komöödia. Tragöödias on liitunud sõnaline kunst, muusika, tants, näitlemine ja arhidektuur. ( Aichylos,