appliance seade, tööriist hut hütt, osmik apply to poole pöörduma impractical ebapraktiline approve of heaks kiitma, nõustuma in authority võimuesindaja attic pööning, ärklikorrus indigestion seedehäire badly fitting halvasti istuv/sobiv intact puutumatu, vigastamata, terviklik barrack barakk, kasarmu isolated isoleeritud, teistest eraldatud basement kelder keep lossitorn battlements parapett (sakiline landmark kaldaoorientiir, tähis kindlusemüür) leaking lekkiv, läbilaskev become short of puudusesse jääma lodging majutus (in pl. ajutine elukoht,
toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks.
Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa Paharet paha vaim, kurat Jalgsi Barakk vana elamu Erksa Pankrot maksejõuetus Valdkond Kvartett helitöö 4 pillile Vargsi Parkett põrandakate Argsi Operett muusikaline lavateos Nüüdse Kusett lamamisdiivan Doos Annus Saslõkk liha
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit, baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske
hoopis, süütas, kõike, lõikas, jaatama, peatas, koukis, tuupida teatas, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine (h 2) o Üks k, p, t kirjutatakse: 2. Mitmesilbilise sõna lõpus, kui viimane silp pole pearõhuline (k, p, t kirjutamine ei sõltu ainult sõnarõhust, vaid ka tavast): k, p, t kk, pp, tt piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett, kabinet, laatsaret, kalmõkk,šašlõkk, katelok, kompvek, tadžikk, usbekk, piknik, niknäk, liliput, krakovjakk, hopakk, kotlet, pankrot, sigaret, eskalopp, kušett, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata. Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmeke...
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaöko...
3. Madisson 2006. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Lihula: Ohvrikivi 4. S. Bruchfeld ja P.A. Levine 2003. Jutustage sellest oma lastele. Tartu: OÜ Greif 5. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Holokaust Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis (11.09.14) 6. V i k i p e e d i a Vaba entüklopeedia: Klooga koonduslaager http://et.wikipedia.org/wiki/Klooga_koonduslaager (11.09.14) 24 LISAD Meeste barakk koonduslaagris. Eesti juutide mälestusmärk Klooga surmalaagris. 25 26 Tallinna Juudi sünagoog. Vang Taaveti tähega. 27 28 Lapsed getos, Taaveti täht riiete peal. ,,Arbeit macht frei" töö teeb vabaks. Värav Auschwitzi koonduslaagrisse. 29 Taaveti täht, mida pidid kandma juudid. Keskel on kirjas saksa keeles "Jude". Vangid teevad tööd Kiviõli surmalaagris. SS-ohvitser jälgib töökäiku.
püüdma, seeni, marju ja murulauku kuivatama, uudismaad harima, leiba küpsetama ja ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause, mis on poegadele antud õpetusest ehk kõige väärtuslikum: "Il faut savoir faire flech e de tout bois" ehk "Igast puust peab oskama teha noole'' Lennart Meri on meenutanud, et nende esimene peatuspaik oli Malmõz, kus elasid venelased, tatarlased ja marid. Aliee, Lennart ja Hindrek Meri uueks koduks sai barakk. Ebainimlik viletsus üllatas ja kohutas. Kuidas tulijad hakkama saavad, kui kohalikelgi puudusid kõige algelisemad elamistingimused? Pere ei olnud Malmõlis kuigi kaua. Peagi koliti lähedal asuvasse metsatööstuskeskusesse, kus sai paremat palka. Toitu oli vähe ja see maksis kõrget hinda. Meri perekond vahetas kodunt kaasa võetud esemeid turul toidu vastu. Perekonna väärtasjad hakkasid kiiresti lõppema ja peagi olid isa pikad lipsud pere ainus varandus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
