stabiilsuse järele – Volatiilsus on kulukas – Spekulatsioonid “ebaausad ja ebaõiglased” – st vähendavad rahvusvahelist kauplemist – Riskide maandamine kulukas • Eesmärgivahemikud Keskpanga interventsioonid • Definitsioon: keskpank sekkub valuutaturul kauplemisse • Enim fikseeritud vahetuskursi puhul kursi stabiilsuse säilitamiseks • Mõnevõrra juhitava ujuvkursi puhul – aeg- ajalt • Vabalt ujuva kursi puhul üldse mitte Tegutsemiskeskkond • Täiesti liberaliseeritud vahetuskursisüsteemide puhul võivad majandusagendid sooritada kõiki tehingute tüüpe • Positsioonipiirangud/-limiit • Osalejate arv – Suurem number on parem – Väiksem number keskpangale lihtsam Interventsioonide põhimõtted • Üritatakse turuolukorda muuta • Üritatakse turuosaliste käitumist ja ootusi muuta • Keskpank ei peaks olema hinnaseadja • Keskpank peaks tagama konkurentsi turul Interventsiooniinstrumendid
Organisatsioonikultuur Imago muutmine 6.4.2 Imago ei ole tegelikkuse vastand, vaid kujuneb organisatsiooni tegeliku olemuse ja eetilise suhtekorralduse koosmõjus. Enne imago muutmist peab olema selge: milline on olemasolev imago milline on organisatsioon ja milliseks ta muutub milline on soovitav imago ja kas tegelikkus vastab soovidele milline on tegutsemiskeskkond kuidas suhtub avalik arvamus firma tegevusvaldkonda Oluline on välja selgitada, kas pilt, mis organisatsioonil on endast, ning see, millisena ta välistele sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta. Imago muutmine 6.4.2 Imago analüüsimisel on oluline hinnata: Dünaamilisus staatilisus Avatus suletus Rahulolu rahulolematus
· Vaesus ja rahvastiku juurdekasv · Loodusressursside ammendumine · Saastumine 22. Avatud majanduse strateegia väljapoole suunatud, seostatakse rahvusvahelise kaubandusega Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest: arengu algetabpil võib see tähendada primaartoodete, toiduainete, maavarade ja muu tooraine eksporti. · Soodustatakse välisinvesteeringuid: rv ettevõtetele tagatakse stabiilne majanduslik, juriidiline ja poliitiline tegutsemiskeskkond. Kasumite väljavedu sihtriigist ei piirata, maksud hoitakse võimalikult madalal. · Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad: · Liberaalne kaubanduspoliitika · Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime · Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini · Siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut 23. Arengumaade kaubandustingimused
· Poolte vahetuse tehnika üks pool pakub idee ja asub seejärel teise ideid analüüsima Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse Moodsad otsustusalused: · Teoreetiline otsustamine ja otsustusmall · Otsustuspuu · Eksperthinnang · Matkimine · Võrdlemine Delegeerimine delegeerimine lõpetab organisatsiooni kujundamise, delegeerimine tähendab ka volitamist. Delegeerimise eesmärk on luua ettevõttes tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed otstarbeka jõu- ja ajakuluga saavutada häid tulemusi. Delegeerimise olemus: · Kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma? · Missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuste üle? · Kuidas ära hoida alluvate võimuliialdused? · Kuidas saada allpool toimuvast korralik pilt?
Kontrollimine on juhi tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus kavandatule ning hoitakse org eesmärkide saavutamiseks tõhusalt talitlevas olukorras. 12. Planeerimise olemus 8 Planeerimine on juhtimisel esimene põhitegevus, mis paneb aluse kõigile hilisematele tegevustele ja toimingutele. Planeerimise vajadus tuleneb asjaolust, et maailm muutub. Kui tegutsemiskeskkond oleks homme samasugune kui eile ja täna langeks kavandamise ja plaanimise vajadus ära. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisastiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Mida ? millal ? kuidas ? Põhimõte : prognoosimine, modelleerimine, programmeerimine, direktiivsus, tasakaalustatus. Planeerimine määrab ettevõtte arengusuunad; vähendab välis- ja
3. See on alalises vastastikuses seoses keskkonnaga 4. On pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja ise neid mõjutades 5. Määrab ise oma eesmärgid 6. Suunab kogu oma tegevuse turuvajaduste rahuldamisele Vastavalt Äriseadustikule: - ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (aktsiaselts, osaühing jne) - ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Ettevõtte tegutsemiskeskkond Tegutsemist mõjutavad 1. Sisekeskkond (omanikud, juhid, töötajad) ja sisemised tegurid (juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisund jt) 2. Väliskeskkond - mikrokeskkond (tarbijad, hankijad, vahendajad, konkurendid) - makrokeskkond (majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline, tehnoloogiline, looduslik) SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus
Otsustamisõiguse hajutamine. Töö korraldamine inimestevaheliste mitteametlike seoste ja mõjuvõimu abil. Hästi kasutatav väikestes ettevõtetes. Tegevused korraldatakse ja kohustused täidetakse mitmekesi ja pühendumise najal. Valitsevad koostöö- ja eestvedamisoskused. Toetutakse abivalmidusele, õiglusele, avalikkusele ja usaldatavusele. Kujuneb välja suhtlemismuster. Inimesed jaotatakse: kaasosalised, toetajad, eestvedajad. See ei ole sobiv tegutsemiskeskkond inimesele, kes vajab kindlat ülemust, suunamist ja juhendamist. Risk - suhete muutumine. Multidivisjoniline struktuur - tekib mitme eelpool nimetatud struktuuri kombineerimisel. (Alas, 2004) Vajadus selle järele on eelkõige suurtel korporatsioonidel. Iga divisjon toimib iseseisva majandusüksusena, millel on oma arvestus-, müügi- ja personaliosakond ning ta võib valida sellise struktuuri, mida ta õigeks peab.
Kõige rohkem esineb kauplustekette supermarketite, riidekaupluste, apteekide ja jalanõude kaupluste puhul. (Kotler jt 2004, 437, 440) Käesoleva uurimustöö keskmes on kauplusteketid. 1.2. Jaekaubanduskeskkond Iga jaekaubandusettevõte peab olema teadlik tõsiasjast, et tema olelustingimused ja eduvõimalused määratakse ära väljaspool tema kontrolli. Jaekaubandust tervikuna, selle iga haru ja üksikut ettevõtet mõjutavad tegutsemiskeskkond ja selle muutused (Tonndorf 1995, 11-12). Muutuseid omakorda on nimetatud jaekaubanduse ainukeseks püsivaks näitajaks, mis ettevõtte tegutsemisele mõju avaldavad. (Gilbert 2003,1) Jaekauban- duskeskkonna moodustavad riigi üldine majanduslik areng ja majanduspoliitika; elanikkond, sealhulgas kliendid ning nendega seotud demograafilised ja kultuurilised näitajad; lisaks, konkurendid, tehnoloogia ja kulud. Majanduslik areng ja rahvamajanduse kogutoodangus toimuvad muutused on
· protseduuride lihtsustamine, rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 29. Käskude ahel juhtimises, vastutuse ja kohustuste siirdamine Nii kohustused, õigused kui vastutus on ulatuslikumad ja suuremad organisatsiooni tipus. Kitsenevad ja konkretiseeruvad liikumisel organisatsiooni alumistele astmetele. Siirmine (delegeerimine) on tegevus, millega alluvaile määratakse tööalased kohustused ja vastutus ning antakse üle õigused. Siirmise eesmärk on luua ettevõttes või asutuses tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed saavutada häid tulemusi. Põhiküsimuseks on: kui palju asetab juht alluvale kohustusi ning kui palju annab juht alluvale otsustamisvabadust. Selle järgi kujuneb alluva suhtlemine ning tema tegevuse ulatus, iseloom ja mõju. Tuleks juhinduda järgmistest asjaoludest: -ettevõtte,asutuse suurus : mida suurem see on, seda suurem on siirdamise vajadus
Organisatsiooni tüüp määrab, milline on suhtekorralduse roll ettevõttes. Organisatsiooni koondatus, formaalsuse aste, kihistumine ja keerukus mõjutavad suhtekorraldust. Nii on vähem formaalne organisatsioon (ingl flat organisation) paindlikum ja väiksem kihistumine aitab sõnumeid kiiremini levitada. 10 Ettevõtte suhtekorraldust mõjutab ka väliskeskkond. Tegutsemiskeskkond ehk sihtrühmad, kultuuriline ja geograafiline keskkond, majandus- ja sotsiaalne keskkond, ei allu tihti organisatsiooni kontrollile, kuid mõjutavad organisatsiooni palju. Suhtekorraldus aitab sõnastada organisatsiooni eesmärke ja väärtusi. Suhtekorraldus organisatsioonis saab eksisteerida kolmel tasandil: · strateegiline tasand tippjuhtkond seab strateegilised eesmärgid, mis vastavad aktsionäride ootustele
annaabi.ee 
