Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaliku sektori kommunikatsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Loeng 3
  • Kommunikatsioon avalikus sektoris

Kommunikatsioon erasektoris
Kohalikud suhted
PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana
Sponsorlus ja heategevus
  • PR programmi ettevalmistus 5.2

PR programmi eesmärk – positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine.
Koosneb neljast etapist:
  • probleemide määratlus, uuring

planeerimine ja programmi koostamine
tegevuste elluviimine
tagasiside ja olukorra hindamine
  • II etapp - planeerimine ja programmi koostamine
    Strateegia ja taktikaline plaan 5.3

Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus , suhelda eriala ajakirjandusega).
Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus , infopäring)
Taktikaline plaan põhineb strateegial – ajaline tegevuskava, kus on toodud strateegiaga sobivad ja toetavad tegevused.
Strateegia põhitõed:
  • Suhtekorraldustegevus peab omama juurdepääsu ja sõnaõigust sihtgruppe puudutavate otsuste tegemisel

Peab arvestama sihtgrupi ootusi ja eelhäälestust
Strateegia on pikaajaline

Suhtekorralduslikud eesmärgid on laiema missiooni (tootmine, müük, teenus) toetajad.
Alaeesmärgid – konkreetsed ja ajaperioodi arvestavad
Hinnata ressursse: inimressursid, eelarve, aeg
Eesmärkide püstitamisel arvestada:
  • olulist ja ebaolulist

realistlikkust
suunatust kvaliteedile
Valida prioriteetne sihtgrupp :
  • Sisemised sihtgrupid – klienditeenindaja , turvatöötaja, turundusosakond, tippjuhtkond

Välised sihtgrupid



  • Tegevuskava 5.3.3/I

Tegevuskava on taktikaline plaan – tegevused, teostajad , tähtajad
Taktikalise tegevuskava ülesanne on reastada strateegiast lähtuvalt suhtekorraldustegevused, mida on eesmärkide saavutamiseks olemasolevate ressursside juures võimalik ellu viia.
Kava peab vastama küsimustele: kellele, mida, kuidas, kes, millal
Etappideks jagamine – sissejuhatav osa, intensiivne tegevus, lõppetapp

  • IV etapp - tagasiside ja olukorra hindamine
    Tegevuste mõõtmine

Mõõtmise vajalikkus – annab võimaluse välja selgitada kulutatud rahaliste vahendite ja tegelikult saadud tulemi suhte.
Lühiajalised ja ühekordsed tulemused (meediakajastuste hulk)
Pikaajalised ja kestva iseloomuga (sihtgrupi teadlikkuse tõstmine, muutused auditooriumi suhtumises ja käitumises)
  • Avaliku sektori kommunikatsioon 6.2

Avaliku sektori imagot mõjutab tavakodanike “omaniku” ja “teenindatava” mentaliteet
Kommunikatsioon peab lähtuma põhimõttest: kodanik, kellega igapäevaselt suhtleme, on klient , kellest sõltub meie kui organisatsiooni edu.
Kommunikatsioonipoliitika osad:
  • kodanike aktiivne teavitamine org-i pakutavatest teenustest

seaduste muutumise aktiivne selgitamine .
infomaterjalide loomine teenuste tutvustamiseks
teenuse osutamise ajal kliendiga peetava kommunikatsiooni eristamine organisatsioonisisesest kommunikatsioonist
  • Avaliku sektori eripärad 6.7.5
  • riik või riigiasutus ei saa minna pankrotti

igal kodanikult on valimistel üks hääl ja seega tuleb arvestada kõikide sihtrühmade võrdsusega, varanduslik seis ei anna eelisõigusi
riigil on kohustus luua avalik ruum (n kool, kultuurimaja), kus toimub võrdne avalik arutelu ja vaidlus kõigi inimeste vahe
maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat
õigusliku keskkonna määrab avaliku teabe seadus
  • Valitsuskommunikatsioon 6.7.1

Eesmärgid:
  • Luua usaldus

Tagada sihtgruppidele võrdne võimalus mõjutada otsuseid
Vajadus valitsuse avalikkussuhete järele:
  • demokraatlik valitsus peab kodanikele andma infot oma tegevust

efektiivne valitsuse juhtimine vajab kodanike aktiivset osalemist ja toetust
  • Kommunikatsioon parlamendis 6.7.2

Eesmärk:
Kodanike poliitiliste õiguste elluviimine osaluse võimaldamisega seadusandlikus protsessis ning rahvaesinduse tegevuse läbipaistvuse ja avaliku vastutuse tagamine.
Kommunikatsiooni keerukus :

parlamendi struktuuri mitmetasandilisus
ühiskonna gruppide vastandlikud soovid
avalikkuse kriitiline hoiak riigivõimu toimimise suhtes
  • Kommunikatsioon KOVis 6.7.3

Sihtrühmad:
  • kohalikud elanikud ehk valijad

Valitsusasutused, meedia, ettevõtted, investorid , turistid
Eesmärgid:

analüüsida ja edastada avalikku arvamust
anda infot KOV tegevuse ja plaanide kohta
kujundada ja säilitada positiivne suhtumine omavalitsusasutustesse
teavitada võimalikke investoreid
kujundada töötajate sisesuhtlus
soodustada elanike osalemist otsustamisel
kujundada tagasiside andmise kord elanikele
  • Kommunikatsioon MTÜs 6.7.4

Eesmärgid:
informatsiooni levitamine
finantstoetuse saamine
uute liikmete värbamine
PR põhitüübid:
esmase mulje suhtekorraldus ( Front Door PR)- telefon, ooteruum , veeb
teenindussuhtekorraldus (Maintenance PR) - info ja kaasabi
laienduslik suhtekorraldus (Outreach PR) - uued toetajad ja sidemed
koostööalane suhtekorraldus (Collaborative PR) - teiste gruppide ja org-dega
  • Kohalikud suhted 6.2

Asukohas oluline tööandja – Kehra Paberivabrik, Narvas Kreenholmi Manufaktuur
Oluline asukoha Identiteedile – Tartu Ülikool
Kohalike elanikega
Kohaliku omavalitusega
Ev peab tegelema keskkonna-, kohaliku tööhõive ning regiooni üldisema arengu probleemidega.
Kasulik end teadvustada vastutustundliku ja hooliva “kodanikuna”, kes osaleb kohalikus elus nt sponsorluse ja heategevuse kaudu.
  • Kommunikatsioon erasektoris 6.2

Avalik äriühing – suurimad nõuded börsil noteeritud ettevõtetele
Kinnine äriühing - kommunikatsioon sõltub tegevuse iseloomust, turupositsioonist ning omanike huvidest.
Suunatud kas ainult firma tegevusega seotud sihtgruppidele või ka laiale avalikkusele.
Kohustatud esitama avalikule äriregistrile vaid raamatupidamise aastaaruande.
Rahvusvahelised korporatsioonid - eeldatakse aktiivset ja kohalikest firmadest korrektsemat kommunikatsiooni; sõltub korporatsiooni strateegiast
Turuliider - oodatakse oma turusegmendis spetsialistina käitumist ning ühiskonna huvide arvestamist.
Kohalik suurfirma – peab arvestama kohalike elanike huvi organisatsiooni tegevuse vastu ning tagama seda puudutava piisava informatsioonivoo.
Monopoolse teenuse osutaja/tootja – peab tagama sihtgruppide informeerituse tasemeni, mis välistab firma süüdistamist monopoolse seisundi tahtlikus kuritarvitamises.
Ühiskondlik organisatsioon – isiklik suhtlemine
  • Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2

Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna:
Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega)
Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid)
Reglementeeritud infopoliitika peakorterites
Korporatsiooni võimalused kohaliku ev eelise juures:
Teostada oludele kohandatud komm poliitikat – olulised sõnumid turule
Rääkida kohalikus keeles lingvistilises ja sisulises mõttes
Positsioneerida globaalse lokaalse firmana – rõhutada sidet kohaliku turuga
Hoolida kohalikust kogukonnast – kuulata sihtrühmade seisukohti
Anda panus ühiskonna arengusse toetuste ja sponsorluse kaudu
  • Integreeritud TK eesmärgid 8.2

ITK eesmärk on luua terviklik pilt firmast , kaubamärgist, tootest ja teenusest.
1) TK promotsioonielementide ühtlustamine ja õige suhtestamine
reklaam
promotsioon e müügiedendus
otsemüük
PR
üritusturundus
2) TK mittepromotsioonielementidest ühesuguse sõnumi edastamine
toode
disain
pakend
hind
müügikoht
  • Integreeritud koostöö 8.6

Reklaamifirma – korporatiivse brändi kujundamine ( reklaamikampaania , infomaterjalide kujundus, toote välimus)
PR-firma – kommunikatsioon (meediasuhtlus, üritused, uuringud, auditid, fookusgruppide planeerimine, kaubamärgi strat planeerimine)
Meediaagentuur – reklaamikampaania kanalite ja tähtaegade planeerimine (vastavalt spetsiifikale, levikule, sihtgruppile)
Keskmes turundaja – ideede, meetodite sünergia, info
  • Promotsioon 8.7.2

Promotsiooni eesmärgid:
tarbija käitumise suunamine
ostuotsuse soodustamine
kordusostule meelitamine
Promotsiooni liigid:
Tarbijale orienteeritud
(sooduskupongid, tasuta näidised, tarbijamängud, boonussüsteemid, kliendiüritused)
Kaubandusele orienteeritud
(allahindlused suurtelt kogustelt, kaubanduspindande kujundus, osalemine messidel, näitustel, hulgi- ja jaemüüjate koolitused ja üritused)
  • Promotsiooniürituste tüübid 8.9.3
  • Ettevõtte siseüritused

Infopäevad, seminarid ja konverentsid - uus toode, teenus või kaubamärk
Kliendiüritused ja vastuvõtud - kui öelda midagi uut võisoov luua isiklikke kontakte
Messid , müügipäevad, tooteesitlused
Avamis - ja lansseerimisüritused
Sponsorlus- ja heategevusüritused
Reklaamikampaania üritus – loosimine, mängud, lahtiste uste
Vabaõhuüritused – perepäev, spordiüritus

KK on TK osa, suunatud klientide vajaduste rahuldamisele konkurentidest kiiremini ja paremini
KK eesmärgid:
Kujundada lojaalne kliendibaas
Kujundada kaubamärgilojaalsus
Informeerida kliente uutest toodetest/teenustest
Koolitada kliente
Vastata klientide kaebustele
Luua kahepoolsed kontaktid tarbijakaitseorg-dega
Nõustada juhtkoda KK küsimustes
Viia läbi personalitreeningut ja –testimist
  • Kliendiüritused 8.9.3

1. Regulaarsed kliendiüritused
Kliendipäevad (n lahtiste uste päevad)
Regulaarsed presentatsioonid (n toote või teenuse tutvustused)
Traditsioonilised üritused (n kliendilõunad, firma aastapäev)
2. Ühekordsed spetsiifilise eesmärgiga kliendiüritused
Kriisiennetustegevus
Regeeriv tegevus konkreetsele sündmusele (n väär meediakajastus)
Uue toote või teenuse esitlus
Ettevalmistus töötajate hulgas
  • Ürituste planeerimine 8.14.1

Kaardistamine:
ürituse eesmärk
sihtrühm
sõnumid, mida see üritus peaks pakkuma
aeg ja koht
külaliste arv
eelarve
Järgneb tegevuskava ja vastutusalad
  • 10 nõuannet ürituse korraldamiseks
  • Mõtle läbi ürituse eesmärk

Koosta ajaline koondtegevuskava
Sõnasta ürituse korraldamise lähteülesanne kirjalikult
Koosta külaliste nimekiri
Loo üritusele läbiv stiil ja programm
Vali sobiv koht, kuupäev ja kellaaeg
Kaasa kompetentsed allhankepartnerid
Sõlmi seotud osapooltega kirjalik leping
Arvuta kokku ürituse eelarve
Vii läbi topeltkontroll, vajadusel koosta plaan B
  • Sponsorlus ja heategevus

Heategevus – toetab meeldivat või abivajajat isikut, org või tegevust vastutasu eeldamata.
Tehtavatel annetustel ei ole seost ev majandustegevusega.
Tulu on kaudne ning väljendub positiivses avalikus arvamuses.
Eesmärgiks:
toetaja nime teadvustamine (aktiivne heategevus)
nimetuks jäämine (madalaprofiilne heategevus)
Sponsortegevus – majanduslike huvidega seotud toetustegevus kultuurile , spordile, eraisikutele jt nii, et spondeerija nimi oleks nähtav ja teadvustatud kas ev konkreetsele sihtgrupile või laiale avalikkusele. Nõudmised ja kohustused fikseeritakse lepinguga.
  • Sponsorlus 6.6

Sponsorluse eesmärk on mõjutada sihtrühmi ja tekitada positiivseid emotsioone.
Korporatiivse sponsorluse eesmärk on eelkõige suurendada ettevõtte tuntust ja näidata organisatsiooni hooliva ning ühiskonnateadlikuna.
Turundusliku sponsorluse eesmärk on tekitada tarbijas soov omandada toode ning suurendada tarbija lojaalsust.
Sponsorluse tunnusjooned:
Laad (raha, tooted, teenused, oskusteave)
Arv (peasponsor, mitu osalist)
Geograafiline ulatus (kohalik, rahvusvaheline)
Ajaline ulatus (ühekordne, pikemaajaline, hooajaline)
Iseloom (isik, meeskond , üritus jm)
  • Sponsorluse korporatiivsed eesmärgid 6.6.1

  • Tutvustada ettevõtet

Suurendada ettevõtte nime tuntust
Suurendada margiteadlikkust
Tutvustada ja tugevdada ettevõtte identiteeti
Kujundada organisatsiooni mainet
Luua ja säilitada suhteid kohalike elanikega
Tugevdada töötajate kollektiivsustunnet
Mõjutada aktsionäre
Parandada ettevõtte mainet
Suurendada meedia tähelepanu
Luua tähelepanuväärse äripartneri imago
  • Sponsorluse valdkonnad

Kultuur - kontsert , kunstinäitus, etendus, film , tele- ja raadiosaade
Haridus
Võimalus leida ja koolitada professionaalset tööjõudu
Luua suhteid ühiskonna liidritega
Stipendium , auhind, uurimisprojekt , haridusasutuste olme
Raamatud, trükised
Erialased auhinnad
Konverents, seminar , mess
Kohalikud üritused
Ekspeditsioonid
Televisioon
  • Sponsorluse planeerimine

Toetub turu-uuringutele, sihtrühmadele, missioonile ja eesmärkidele
Vale planeering – rahaline kahju/ ev maine ja kaubamärgi kahju
Leping – aeg, õigused, kohustused, lõpetamise tingimused
Spondeeritava kohustused:
kaubamärgi või logo eksponeerimine
kaubamärgi reklaam
org või kaubamärgi nime mainimine
toodangu kasutamine ja selle eksponeerimine
sponsori või toote viitamine meedias
tegevuse jätkamise sponsorluse ajal
Allkirjastamine - meediasündmus
  • Heategevus 6.6.5

Sponsorlus põhineb äritehingul, heategevus altruistlikul tegevusel
Toetus vastutasu ootamata. Kasu võib olla positiivse mõju kaudu mainele, avalikule arvamusele.
Seotud korporatiivse sotsiaalse vastutusega selgemini kui sponsorlus
9
Vasakule Paremale
Avaliku sektori kommunikatsioon #1 Avaliku sektori kommunikatsioon #2 Avaliku sektori kommunikatsioon #3 Avaliku sektori kommunikatsioon #4 Avaliku sektori kommunikatsioon #5 Avaliku sektori kommunikatsioon #6 Avaliku sektori kommunikatsioon #7 Avaliku sektori kommunikatsioon #8 Avaliku sektori kommunikatsioon #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aasacoxy Õppematerjali autor
suhtekorralduse konspekt

Sarnased õppematerjalid

Integreeritud turunduskommunikatsioon
28
docx

Integreeritud turunduskommunikatsioon

Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d  Product  Price  Place  Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja  sõnum meedia  vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus

Ettevõtlusorientatsioon
SUHTEKORRALDUS
14
doc

SUHTEKORRALDUS

Loeng 1 ­ Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7

Suhtekorraldus
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

imago puhul ettevalmistava analüüsi ülesanne selgitada välja potentsiaalsed ohud ning toimuda võivad muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid. Eelanalüüs on suhtekorralduse mõistes pidev süstemaatiline info kogumine erinevate situatsioonide kirjeldamiseks ja mõistmiseks ning sihtgruppe puudutavate eelduste kontrollimiseks eesmärgiga võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis.

Suhtekorraldus
Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk
13
docx

Turukommunikatsiooni olemus ja eesmärk

säästa raha ning vähendada organisatsiooni eesmärkidele vastutöötavaid sõnumeid. Nagu termingi ütleb, saavutatakse nimetatud eelised turunduskommunikatsiooni integreerimisega, mis tähendab, et organisatsioonis peab kõigile, tippjuhtidest kuni front-line töötajateni, selge olema kuidas sihtrühmadega suhelda ja millist sõnumit edastada ning sõnumikandjad visiitkaartidest reklaamideni peavad edastama samu arusaadavaid ja ühtseid sõnumeid. Kokkuvõttes peab kogu organisatsiooni kommunikatsioon täitma ühtseid eesmärke ja kaasa aitama organisatsiooni edukusel Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy.

Majandus
Avalike suhete põhjalik konspekt
33
docx

Avalike suhete põhjalik konspekt

Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas teooria selle kohta, et suhtekorraldus on kahesuunaline kommunikatsioon. · Ühiskondlikus perspektiivis on suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärk on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve ( Harrison,1995) · Suhtekorraldus kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine esmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate

Avalikud suhted
Suhtekorralduse konspekt
14
doc

Suhtekorralduse konspekt

tema tegevust mõjutavate institutsioonide või gruppidega ­ hankijatega, üldsusega, silmapaistvate üksikisikutega. Avaliku suhted toimivad kahel tasandil: · avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust) · isiklikel kogemustel põhinev arvamus Suhtekorralduses tuleb sageli tegelda probleemide lahendamise (ka vältimisega). Probleemide lahendamise kujutamisel on levinud neljaastmeline mudel: · probleemi defineerimine · plaanimine · tegevus ja kommunikatsioon · soovitu ja tegelikkuse võrdlemine Probleemi defineerimisel võib kasutada järgmisi lisaküsimusi: Mis on andnud põhjust ebakindluseks? Kus on see probleemiks? Millal on see probleemiks? Keda see puudutab? Miks annab see organisatsioonile või sihtgruppidele põhjust muretsemiseks? Plaanimine ja tegevuskava koostamine koosneb: 1. rollide ja missiooni defineerimine 2. põhitegevuste kindlaksmääramine 3. efektiivsuse kriteeriumide kindlaksmääramine 4

Suhtluskorraldus
Organisatsiooni sisene suhtekorraldus
11
doc

Organisatsiooni sisene suhtekorraldus

vajalikku teavet kaasata töötajad praktiliselt ja emotsionaalselt organisatsiooni eesmärkide täitmisse aidata töötajal mõista tema rolli ettevõttes aidata kaasa ettevõttesisesele infovahetusele ja koostööle tagada ettevõttesisese kommunikatsiooni avatus ja kliendivajaduste täitmine luua ning suurendada kuuluvustunnet aidata selgitada ettevõtte rolli ühiskonnas Ebaefektiivne kommunikatsioon 11.1 Tagajärjed: · halb maine organisatsioonis ja väliste sihtrühmade seas vähese informeerituse tõttu ebaefektiivne tegutsemine võõrandumine kolleegidest, juhtkonnast, teistest osakondadest tööjõu suur voolavus uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni vale arusaam ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, plaanidest usaldamatus juhtkonna vastu, vastuseis muudatustele

Suhtekorraldus
Turunduse alused kordamisküsimused
22
docx

Turunduse alused kordamisküsimused

 Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks; kasutamise situatsioon – kas koju või sõpradega grillpeoks  Psühholoogiline seisund – nälg ja janu, uni ja tuju 23. Isiklik müük - müügipersonali poolt läbiviidud toote tutvustus, eesmärgiga luua kliendisuhe ja müük. Toimub müügisalongides, kliendikohtumistel, telefoni teel. Plussid  Interaktiivne kommunikatsioon  Võimaldab luua pikaajalisi suhteid.  Isikliku müügi puhul sõnumi saaja saab anda tagasisidet, ka see on tagasiside kui ta ütleb, et toode ei paku talle huvi.  Isiklik müük on väga mõjus. Miinused  Ühe kontakti kallis maksumus.  Piiratud ulatus ja sagedus Ettevõttel puudub otseselt kontroll müügiinimeste tegevuse üle. 24. Otseturundus - turunduse liik

Turunduse alused




Kommentaarid (1)

kazku profiilipilt
Katri Kikas: Tegelikult on 8 lk.
20:20 22-11-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun