Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SUHTEKORRALDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komm, organisatsioon, suhtekorraldus, imago, turundus, tööandja, töötaja, sihtrühm, sihtgrupp, sihtrühma, reklaam, avalikkus, auditoorium, sihtrühmad, sisekommunikatsioon, agentuur, rate, reputatsioon, käsiraamat, sõnumid, agentuuri, sihtgrupidrnet, relations, agentuurid, partnerid, spetsialistid, vastuvõtja, kanal, imagot, orgi, versusAvalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse
Strateegia on pikaajaline · Eesmärgid ja sihtgrupid 5.3 Suhtekorralduslikud eesmärgid on laiema missiooni (tootmine, müük, teenus) toetajad. Alaeesmärgid konkreetsed ja ajaperioodi arvestavad Hinnata ressursse: inimressursid, eelarve, aeg Eesmärkide püstitamisel arvestada: · olulist ja ebaolulist realistlikkust suunatust kvaliteedile Valida prioriteetne sihtgrupp: · Sisemised sihtgrupid klienditeenindaja, turvatöötaja, turundusosakond, tippjuhtkond Välised sihtgrupid · 1 · · Tegevuskava 5.3.3/I Tegevuskava on taktikaline plaan tegevused, teostajad, tähtajad Taktikalise tegevuskava ülesanne on reastada strateegiast lähtuvalt suhtekorraldustegevused, mida on eesmärkide saavutamiseks olemasolevate ressursside juures võimalik ellu viia.
retoorika on väga oluline suhtekorraldajatele(esimesena pani kirja mingi retoorikavärgi aristoteles). retoorika üks oluline osa on kirjutada kõnesid propaganda suhtekorralduse algus: algu kasutasid inimesed reklaame.. kuid inimesed ei võtnud väga vedu. seejärel palgati ajakirjanikke kes nt hakkasid kirjutama et kui hea see seep on kuid ka sellest nähti läbi. uus meetod: avalikud suhted 19 saj lõpus ilmusid pressiteated esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal Moodne suhtekorraldus Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat
Kui asutusesisene infovahetus on toimiv, luuakse sellega koos ka hea sisekliima. 2.2. Ettevõtte maine kujundamine Kõigepealt tuleb välja uurida, millisena nähakse ettevõtet. Kasuta selleks uurimismeetodeid nagu küsimustikud ja töö sihtgruppidega. Otsi tahtmatult saadetud sõnumeid. Tähelepanu pööra kõigele, mis võib ettevõtte kohta sõnumit kanda (hooned, klienditeenindus). Hea imago loomiseks võib kuluda aastaid, ent maine hävitamiseks piisab sekunditest. Maine säilitamise eest tuleb hoolt kanda, selleks hinda ja hoia personaliga vahetuid suhteid. Vähemotiveeritud töötajad ja puudulik infovahetus organisatsiooni sees, kahjustab ettevõtte imagot. Klienditeeninduse tase tuleb viia nii professionaalsele tasemele, et inimestel poleks mingit vajadust kaevata. Kaebuste tekkel tuleb need lahendada kiiresti ja viisakalt.
Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust Lai auditoorium Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale Kindel ajaperiood Massimeedia Muud kanalid täiendavad Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt) Lobby: Kuluaaripoliitika, lobitöö Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides Riiklik tasand Kohalik tasand Organisatsiooni tasand Poliitiline turundus: *Valijate poole pöördumine teatud poliitika toetuseks, võita hääli vmt *Reklaam Poliitreklaamid : Usas (presidendid: Kennedy,Reagan), Eestis Poliitika reklaamid: IRL;Keskerakond,Reformierakond. ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON Organisatsioon •Grupp, mis süstemaatiliselt tegutseb kindlate eesmärkide saavutamise nimel ning kasutab selleks kättesaadavaid ressursse •Eesmärkide saavutamise nimel on jagatud tööülesanded, võim ning loodud struktuur
sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.
Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud Firmasisese kommunikatsioonistrateegia loomine ja elluviimine Firmakultuuri (tegutsemistava) sõnastamine Töötajate lojaalsuse suurendamine Organisatsiooni sisene suhtekorraldus 11.1 Eesmärgid: · Suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust · Vähendada info abil töötajate ebakindlust
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
4.Need,kesarvavad,et suudavad organisatsiooni käitumist muuta ja seda ka üritavad. Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi: · kõigest huvitujad · parasjagu "kuumadest" teemadest huvitujad · üksikutest probleemidest huvitujad · apaatsed SISESUHTED Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega. Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: · usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine · info levik kõigis suundades · iga töötaja rahulolu oma staatusega · pidev töö ilma tülideta · tervistsäästev keskkond · ettevõtte edukus · optimism tuleviku suhtes Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst. Töötaja edukuse tingimused on järgmised: · tulemused · keskendumine võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele
Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
olul telefonikõned, vahetud meelelahutused ine kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1. Kus asutakse ja millist äri aetakse? 2. Mida müüakse ja kes on kliendid? 3. Mis on organisatsiooni kutsumuseks? 4. Millist ühiskondlikku vajadust rahuldatakse ja kuidas vastutatakse ühiskonna ees? Visioon ambitsioonikas tulevikusoov, kuid mitte ainult unistus! Visioon on inimesi
edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt
See on kindel, planeeritud pidev jõupingutus rajada ja säilitada head kui juhtimisprobl täites nende ootusi. tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................10
TURUNDUSE EKSAM Peatükk 6 ,, Toode" Toode pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks ja tähelepanu äratamiseks. Võib olla nii toode, teenus, inimene, organisatsioon, kogemused või idee. TARBEKAUBAD Mugavustooted · Tarbija ostab tihti ja kohe, kulutades minimaalselt aega ja energiat ostu sooritamiseks. · Toote teisi alternatiive ei kaaluta · Madala hinnaga ja neid on saadaval igal pool nt seep, ajalehed ja muud majapidamistarbed · Esmatarbetooted tarbitakse tihti, rutiinselt ja igas leibkonnas · Impulsstooted ostetakse kiiresti ja planeerimata impulsi ajel. Kui toode pole hetkel
sidusrühmadele suunatud kommunikatsiooni ning ei piirdu ainult müügiga seotud sõnumitega, kuna müüki mõjutavad ettevõtte kõik sõnumid (integrated marketing communications, IMC). On erinevaid meetodeid ehk turunduskommunikatsiooni tööriistu (vahel nimetatud ka promotsiooni elementideks) mille abil ettevõte oma sõnumid sihtgrupini viib. Nendeks on reklaam, interaktiivne kommunikatsioon (internet), otseturundus, müügiedendus, personaalne müük, sponsorlus, suhtekorraldus ning toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened). Mida rohkem rakendatakse koordineeritud planeerimist ja teostust erinevate turunduskommunikatsiooni meetodite ja ettevõtte ülejäänud kommunikatsiooni elluviimisel, seda integreeritum on ettevõtte kommunikatsioon. Kasutatud materjalid 1) R. Arvola- Turunduskommunikatsioon lk 7-13 2) Yastrow, Steve. (1999-2000). "Fully Integrated Marketing". Journal of Integrated Communications 1999-2000
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
Kohtumine ja toote esitlemine Vastuväidete käsitlemine 3. Tehing Tehingu sõlmimine müügiprotsessi eesmärk. Kui klient on ostuvalmis, sõlmitakse tehing ja ostja saab toote omanikuks. Järelkontroll müüja peab täitma lubadused, mis puudutavad toote kättesaamist, töökindlust, sooritama soovitud teenused jmt. ● Suhtekorraldus, avalike suhete juhtimine (public relations) Avalikkuse (üldsuse) moodustavad firmale tema: tarbijad töötajad tarnijad aktsionärid investeerijad konkurendid valitsusametnikud jt. Avaliku arvamuse kujundamine on pikaajaline ja sisaldab firma, tema tegevuse ning toodete kuvandi loomist ja elluviimist ning tutvustamist levivahendites, avalike suhete korraldamist ja teabevahetust
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
töötavate inimeste eelistuste baasil aidates paljudel org'i liikmetel mõista toimuvat (võimaldab väljendada emotsioone, tõlgendada nähtusi või olukordi kõnelejate jaoks sobivasse tähenduste süsteemi. Grapewine!!! Hindamisintervjuu ehk arenguvestlus- toimub enamasti kord aastas ning selle vestluse eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Viimased ei tohi väljuda töökontekstist. Selle intervjuu käigus saadakse ja antakse tagasisidet. Kriteeriumid: 1. Töötaja suhtumine oma töösse (ettevõtte edu sõltub tema töö tulemustest ja iga töötaja panus on oluline). 2. Probleemide lahendamine (millal ja kuidas peab pöörduma teiste inimeste pool ja abi paluma) 3. Tulemuste saavutamine (mis kasu saab ettevõte mu tööst) 4. Kohusetundlikkus/hoolsus (õigeaegne ja hästi tehtud töö) 5. Meeskonnatöö (annab meelsasti infot, aitab lahendada probleeme 6. Enesearendamine (pürgib uute teadmiste ja oskuste saamise poole).
12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus MÕISTED 1. Selgita mis on 4P? TOODE(product), HIND(price), JAOTUS(place), PROMOTSIOON(promotion) 2. Selgita mis on 7P? 4P mudelile on lisatud inimesed (personnel), protsess (process) ja tõendus (physical evidence) 3. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Juhtimisfilosoofia , mis aitab firmal leida õigeid kliente, õppida tundma klientide vajadusi ja leida õigeid vahendeid klientideni jõudmiseks. 4. Kirjelda tarbija ostuprotsessi. Eelarve planeerimine Toote valimine Kaupluse valimine Brändi ja stiili valimine Makseviisi valimine
programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid. Sisemine imago on grupi meiepilt, mis mõjutab liikmete lojaalsust ja töötamise motivatsiooni ning on osa organisatsiooni liikmete enesehinnangust. Selle positiivsena hoidmisele ning kujundamisele aitab kaasa töötajatele loodud motivatsiooni pakett. See koosneb ,,oma töötajatele" mõeldud soodustustest toodete ja teenuste tarbimisel
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
• Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid. • Turunduskommunikatsioon - protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks.
4) Reklaami kultuuriline roll · Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa Reklaam kui kommunikatsioon Sõnumi formuleerimine (saatja) --> Sõnumi vormistamine (s) --> Sõnumi edastamine (meedia) --> sõnumi vastuvõtt (vastuvõtja) --> sõnumi tõlgendamine (v) --> vastuvõetud sõnumi vormistamine (tagasiside) --> vastuvõetud sõnumi tõlgendamine (t) Turunduskommunikatsioon • Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon – informatsioon) Turunduskommunikatsioon- protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks;
... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted: · identifitseeritud firma, organisatsioon, isik, tellija; · kaubad, teenused, ideed; · tasuline, kinni makstud; · informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada; · mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia; · mingi, väljavalitud auditoorium. Reklaamiobjektidena tulevad kõne alla: 5
seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine.
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
2003, 7-8). Viimane osa Philip Kotleri turunduse definitsioonist viitab just siseturundusele, mis võib öelda, et on kogu ettevõtte süda, mis hästi toimides paneb kogu organisatsiooni endaga ühes rütmis hingama. Sten Argos, Soov Kirjastuse juht on öelnud: ,, Hea siseturundus aitab luua firmas positiivse sisekliima, mis annab firmale konkurentsieelise üksköik millises ärivaldkonnas. Alles siis, kui töötaja näeb hoolivust tööandja poolt, suudab ta seda ka ettevõtte klientidele siiralt välja näidata" (Äripäev, 12.12.2006). Järgnevalt kirjeldan ettevõttesisese turunduse valdkonda kuuluvaid kolme põhilist teemat, mis on omavahel tihedalt seotud ja täiendavad üksteist. Personal, kui ettevõtja ideede realiseerija Hästi korraldatud siseturundus mõjutatab töötajate hoiakuid ja motivatsiooni ning seetõttu paranevad töötulemused mõjutavad omakorda müüki ja kliendirahulolu (Äripäev, 31.05.2004).
annaabi.ee 
