Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskasv, land, sektor, metsamajandus, corp, turism, elektroonika, metsad, paberitööstus, finland, tööandja, rahvastik, oecd, bioenergia, organisatsioonid, tööpuudus, majanduskriis, stora, kesko, kuopio, maavarad, eelduseks, tehnoloogia, leer, finnair, lepingud, talud, nõlv, üldandmed, väliskaubandus, eksport, kõrgtehnoloogia, aasiaPÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000)
Sekundaarnesektor: 1. Kõige tugevam on Soome nendes valdkondades: puidu-, metalli-, inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mängu-, puhastehnoloogia- ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome tööstuses on kõige tähtsamad metallid ja metallitooted, elektroonika, masinad ja teaduslikud instrumendid, laevaehitus, paberimass ja paber, toiduained, kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2. SKT inimese kohta on peaaegu sama kõrge kui Austria ja Hollandi oma ning pisut üle Saksamaa ja Belgia oma. 3. Kaubandus on oluline, kuna eksport moodustas viimastel aastatel SKPst üle kolmandiku. 4
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv
Katedral on suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kiriku siseinterjöörist õhkub venelikkust, seda väljendavad ka kuldsed sibulkuplid. Majandus Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini
aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,5% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega
.............26 9.3. Suurimad metsatöötluskeskused .........................................................................26 9.4. Soome import ja eksport ......................................................................................27 10. TRANSPORT ...........................................................................................................28 10.1. Transpordi iseloomustus ...................................................................................28 11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi
vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata
Soomel oli võimalik läänemaadest hankida kapitali, tarvitada oma maa tooraineid ja odavat tööjõudu ning alati laienev keisririik, mille osa Soome teatud mõttes oli, oli Soome tööstuse koloonia. Selles turupiirkonnas konkureeris Soome edukalt suurte tööstusmaade Suurbritannia ja Saksamaaga. Neis suurriikides küllalt kaugele arenenud laeva- ja masinaehituse aladel suutis Soome haarata märkismisväärselt häid positsioone. Heaks näiteks on Soome tselluloosi- ja paberitööstus, mis sündis suures osas Vene turgude jaoks. Soome proovilepanek Kahjuks kõik ei läinud siiski ainult hästi. Nikolai I reaktsioon andis tunda Soomeski: 1829.aastal asutati tsensuurikomitee ja tsensori amet seati sisse mitmes linnas; sajandi keskel ei lubatud soome keeles enam muud avaldada kui vaid usu- ja majandustekste. Vaatamata suurele rõhumisele algas Soomes kiire rahvuslik tõus. Pärast pikka vaheaega kutsuti 1863
Transpordiseadmed Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Autotööstusel on Rootsi majanduses suur osakaal ning ekspordist langeb sektori arvele 14%
...................................................................... 8 3. Linnastumine...........................................................................................................................9 4. Energia.................................................................................................................................. 10 5. Tööstuse areng...................................................................................................................... 11 6. Turism................................................................................................................................... 12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14
(suhe SKP-sse) 1,3 4,0 6,6 8,9 5,8 1,9 14, 14 5,3 9 7 Kaupade ja teenuste impordi kasv - (suhe SKP-sse) -1,3 3,7 6,8 6.9 8,7 9,4 3,8 15, 17 -2,9 7 2.1 Majanduskasv Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011
2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas.
..................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ................................................................................. 9 9. PÕLLUMAJANDUS ....................................................................................... 11 10. KESKKONNAPROBLEEMID ........................................................................ 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...................................................................................................... 13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM .................................................
Tursa maksast kalamaksaõli eksport, kalakonservitehased 19.sajandi II poolel B)Metsatööstus Norra sisemaal Saeveskite jaoks ideaalne loodus: 18.sajandil palju ja eksport SB´sse , aga taandareng 1800-45. SB vabakaubandusest sai Norra väliskaubanduse ja rahvamajanduse jaoks oluline arengutegur (1849---). Norra majandus suundus SB´sse! Lõuna-Norras suured aurusaekaatrid ja puiduekspordi kahekordistumine 1840-60. 1860. aastatel algas paberitehaste rajamine. 1890.aastatel paberitööstus saetööstuse asemele. Raudteevõrgustik (1854---) ja kanalid ehitati metsatööstuse vajaduste rahuldamiseks. C) Norra laevanduse areng Norra majandus sõltus ekspordist. SB navigatsiooniakti tühistamisele järgnes Norra kaubalaevastiku kasv (1849 =>). Varsti üks maailma juhtivatest kaubalaevastikest (odavad ja väikesed purjelaevad). Laiahaardeline transiitkaubandus (Vene teravilja eksport). 1860. aastatel Norra tähtsaim majandusharu prahivedu (40% eksporttuludest)
Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel. HÜMN. Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844. aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi. Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord Du tysta, Du glädjerika sköna! Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord, /: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/ Du tronar på minnen från fornstora dar, då ärat Ditt namn flög över jorden. Jag vet att Du är och Du blir vad du var. /: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land, din trohet till döden vill jag svära. Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand, /:din fana, högt den bragderika bära.:/ Med Gud skall jag kämpa, för hem och för härd,
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Farmaatsiatööstus. On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist
........................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus..................................................................................................
(riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka
See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas
o rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kultuuriliselt o kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus o kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud
Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine
Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEKi ja töötajaid oli 90 000. Metsatööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid
.............................................................................. 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism................................................................................................
kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009). 2.1. Okaspuupuidu saematerjal Okaspuupuidu tarbimine on SRÜ-riikides oluliselt kasvanud ja seda eriti Venemaal, kus viimaste aastate majanduskasv on tekitanud ulatusliku ehitusbuumi (vt. joonis 2.3). 2008. aastal ületas elamuehitus pindala poolest esimest korda 1990. aasta taseme (vastavalt 63.8 ja 63.1 miljonit m2/aastas). Puitkarkassiga majade ehitus on viimase viie aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud, ulatudes 6,62 miljoni ruutmeetrini aastal 2008 ning moodustades 10,4% kogu elamuehitusest (pindala poolest). Seejuures ületas puitkarkassmajade ehituse juurdekasv selgelt kogu elamuehituse sektori kasvu, mis
Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Metsatööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas
4,3 milj m3-ni ning Euroopa turuosa globaalses OSB tootmises tõusis 14%-ni. Euroopa nõudlus OSB järele jõudis 3,6milj m3-ni, kasvades 6% 2006 aastal. Nõudlus OSB järele oli palju suurem 2007. a esimesel poolel ja langes 2007. a viimasel veerandil nõrgenenud ehitustegevuse ning P-Ameerika OSB-tootjete tigeda konkurentsi tagajärjel. (UNECE 2008) 11 Vineeritootmine kasvas 2007. aastal aeglaselt, kuna sektor seisis silmitsi ägeda konkurentsiga Ameerika tootjate poolt ning kodumaise puidutagavara vähesusega. FEIC on öelnud, et nende liikmete vineeritootmine kasvas 1,5% (3,4 mlj m3), nõudlus kasvas 10%. Euroopa sisene kaubavahetus tihenes, kuigi väline import kasvas 13,8% (4,8 milj m3). Suurimate välismaiste varustajate hulka kuulub Hiina, kellelt imporditava toodangu maht kasvas 38%. Selle tulemusena ületas Hiinast imporditav
kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
..................................................................................... 19 5.3 Spetsialiseerumine.................................................................................................................. 20 5.4 Põllumajandus saaduste eksport...........................................................................................20 5.5 Keskkonna probleemid........................................................................................................... 20 6. METSAMAJANDUS.....................................................................................................21 7. TÖÖSTUSE ARENG ..............................................................................................................................................22 8. TRANSPORT.................................................................................................................23 9. TURISM............................................................................................
Rootsi osalus rahvusvahelistes Rootsist pärit rahvusvahelised organisatsioonides: firmad: AfDB,AsDB,Austraalia Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi Grupp,BIS,CCC,CERN,EAPC,EBRD;EFTAECE,EIB, automargid: EL,EN,ESA,FAO,G6,G7,G10,IADB,IAEA,IBRD,IC Volvo,Saab-SCANIA. AO,ICFTU,ICRM,IDA,IEA,IFAD,IFC,IHO,ILO,IMF, Telefonid ja elektroonika: Ericsson IMO,Interpol,ISO,ITU,LMN,MONUC,NEA,NUB,OS Metall ja tööriistad: Uddeholm CE,PCA,PN,RKK,ROK,UNCANT,UNIDO,UNESCO Rõivafirma Lindex ,UNIKOM,UPUUNITAR,WFTU,WHO,WIPO,WMO ,WtrO,WTO,ÜRO jpt. Peamised majandusnäitajad Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne
o Segamajandus Kaudne kulutamine, eelarvelised kulutused, sotsiaalsed garantiid, riik mõjutab turgu, aga ei valitse selle üle; kui toimub kukkumine, on see pehme ja taastumine kergem Tootmistegurid e ressursid · MAA - looduslikud ressursid, nt kliima, maa ja maavarad o Millised on Eesti looduslikud ressursid? o Geograafiline paiknemine, turism · INIMKAPITAL o tööjõud (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne), ettevõtlikkus o vananev, tervisenäitajad viletsad, kinnipeetavate arv suur · KAPITAL o Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne o Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad Alternatiivkulu · Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest
annaabi.ee 
