4 7 5 7 5 6 4 7 2 5 4 6 4 3 Harva 4 6 4 4 5 10 5 8 2 3 Harva 1 3 Harva 1 4 5 5 Harva 5 6 4 7 4 3 4 5 5 5 4 5 5 3 Sugu Rahvus Elukoht Mees Eestlane Küla Mees Eestlane Maaasula Mees Eestlane Tallinn Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Naine Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Naine Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Muu linn Mees Eestlane Tallinn Mees Eestlane Muu linn Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Tallinn
5 4 Kuni 40% 6 5 5 Kuni 20% 4 3 5 Kuni 20% 3 4 4 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 70% 5 3 4 Kuni 30% 5 4 4 Kuni 10% 7 5 4 Kuni 20% 12 5 4 Kuni 30% 6 4 4 Kuni 10% 2.5 5 2 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 10% 7 8. Sugu 9. Rahvus 10. Elukoht 11. Eriala Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Autotehnika Mees Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Hoonete ehitus Mees Muu Muu linn Elektritehnika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Rakendusgeodeesia Naine Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Naine Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus
5 5 Naine 2 10 Naine 5 5 Naine 5 3 Naine Enamasti 2 2 Naine 5 5 Naine 5 2 Naine 3 4 Naine 5 8 Naine 4 3 Naine Enamasti 4 7 Mees Rahvus Elukoht Eriala Eestlane Küla Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Eestlane Muu linn Autotehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Autotehnika Eestlane Suur linn (Tartu, Pärnu, Na Autotehnika Eestlane Muu linn Autotehnika Eestlane Suur linn (Tartu, Pärnu, Na Autotehnika Eestlane Suur linn (Tartu, Pärnu, Na Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Autotehnika Eestlane Muu linn Autotehnika Eestlane Tallinn Autotehnika
Katriin Pähk Coa , . 1. : , . , . 2. : . , , . 3. H . 4. 5. " , ". Pacius , Jannsen. : Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl See suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka Kui sa, mu isamaa! , 20 1992 . 3 . 2010th 1 406 703 . 156,3 ², . , . ( Tarto) , . , , , , 1632 , "". . , , 50 maakonnakeskus Jõhvi. .
VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-Jaani .............................................................................lk. 6 Võhma ...............................
emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк
19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55. Eesti vabariik - 56. toiduained - 57. pirukad - 58. linnapea - 59. president - 60. õppima - 61. pealinn - 62. kalamari - 63. Hüva leili! - C e ! 64. õppeained - 65. linna sümbol - 66. eesti keel - 67. elanikkond - 68. Viljandi järv - 69. küüslauk - 70. Venemaa pealinn - 71. rahvusvärvid - e 72. sööma - 73. kodakondsus - 74. kurgid - 75
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51
Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4
Jõhvi linn Informaatika ja biomeetria esitlus Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele
Remondi- ja Mehaniikatehas. Olmeteenindusega tegeleb Rapla Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega Rapla ning Märjamaa Tarbijate kooperatiiv. RAPLA LINN Rapla linn on Rapla maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Asub Konuvere jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt. ääres, 50 km Tallinnast lõuna pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu, lõunas Libadu, läänes Sulupere ja põhjas Uusküla). AJALUGU
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.
· Riigimõisate talupoegadel jäi kaitse alles, ka ei olnud nekrutikohustust · Säilus kaebeõigus mõisniku peale · Talupojad pagesid tühjadele aladele või Vene, Soome ja Poola alale · "Positiivsed määrused" laiendasid talurahvakaitse ka eramõisatele 16. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks? · Linnaõigused said Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru Magnuse residents; Poola tugipunkt; jäävaba sadam; maakonnakeskus · Linnaõiguse kaotasid Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Valga kuna olid sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule
KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE ÜLIÕPILANE: KOOD: TALLINN 2010 Kodukoha kirjeldus Narva (Kalevi rajoon) Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna Peterburi maantee ja raudtee ääres. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h),
sel aastal sattusid valimisse suhteliselt nõrgemad õpilased. Tabel 2. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused kooli asukoha järgi st. N N (%) AUP keskm ÜUP keskm% min mediaan max hälve Maakonnakeskus 187 18.85 64.85 65.82 66.80 87.76 38 68 75 6.76 Suurlinn 433 43.65 63.39 64.16 64.94 85.55 34 68 75 8.19 Teeninduspiirkonnata 34 3.43 66.49 68.34 70.19 91.12 55 70 74 5.30 koolid Valla- ja 323 32.56 61.98 62.95 63.92 83.94 31 65 75 8.84 väikelinnakoolid Õhtukoolid 15 1.51 55.87 59.50 63.13 79
Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.
Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2. Rahvastik Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Värska valla rahvastiku statistikat
juuni 1783 ukaasiga moodustati Tallinna kubermangu endise nelja maakonna asemel viis maakonda, selleaegse saksa asjaajamiskeele kohaselt kreisi: Tallinna kreis, Paldiski kreis, Haapsalu kreis, Paide kreis, Rakvere kreis. Riia asehaldurkonnas muudeti mitmeid maakondi väiksemaks ja moodustati uusi: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond, Tartu maakonnast Võru maakond ja Cēsise maakonnast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia kreis, Võnnu kreis, Volmari kreis, Valga kreis, Võru kreis, Tartu kreis, Viljandi kreis, Pärnu kreis, Kuressaare kreis. 1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele,
Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla Väätsa valla ja lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, milline paikneb ka valla geograafilises keskmes. Märjamaa vald on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhjalõuna suunaline Tallinn PärnuIkla maantee (Via Baltica) ja idalääne suunaline TartuPaideMärjamaaHaapsalu tee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km. Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa
asula. Tõmbekeskus on tagamaa elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht: suur osa asula enda ja tema lähikonna (kuni 30 minuti autosõidu raadiuses) teiste asulate elanikest käib tõmbekeskuses tööl või koolis ning kasutab tõmbekeskuse avalikke (lasteaiad, kultuuriasutused, sportimisvõimalused, sotsiaal- ja tervishoiuteenused jms) või erateenuseid (kaubandus, teenindus jms). Maakonnakeskus loetakse igal juhul tõmbekeskuseks. Juhul kui kuni 30 minuti autosõidu raadiuses ei ole ühtegi eeltoodud tunnustele vastavat tõmbekeskust, võib tõmbekeskuseks valida ka asula, mis ei vasta kõigile neile tunnustele, kuid millel on suurim potentsiaal selles piirkonnas toimida tõmbekeskusena või kujuneda selleks. Juhul kui mitu tõmbekeskuse tunnustele vastavat asulat asuvad teineteisele 30 minutilisest autoteekonnast
Mõõtkavatud/punktilised märgid: võimalik eristada kujuga, suurusega, orienteeritusega, tooniga, mustriga. Joonelised märgid (laiusega, mustriga, värvusega, tooniga). M/pindalalised märgid ( mustriga, värvusega/tooniga). Kaardikirjad/tekstid: kirjastiiliga, kirjalaadiga, kirja kõrgusega. 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: Pealinn-punane, maakonnakeskus-sinine, muu-must. Linna suurus>50 000 suur, <50 000-väike. 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidakse nähtuste esinemise tihedust, kasutatakse nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, 1 punkt esitab teatud väärtust). Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelisnumbriliste märkidega antakse edasi nähtuste asukoht, omadused).
Ahvenamaa saarestik ja Põhja- Soome metsad. Soome on tuntud ka suusariigina. Seal asub palju suusakeskusi mis on väga populaarsed. (15) Mida teha ja vaadata Soome jarvedeala on Euroopa ulatuslikum järvistu. Llugematud järved teevad piirkonnast vastupandamatu puhkepaiga. Kanuusõitjad, kajakkidel liikujad ning kalapüüdjad naudivad vabalt voolavaid kärestikke. Järvekruiisid kuuluvad suve juurde. Päijänne järve põhjatipus asuv Kesk-Soome maakonnakeskus Jyväskylä on maailmakuulus kongressilinn, Jyväskylä kunstifestivali kodu, samuti Neste Rally, ralli maailmameistrivõistluste Soome osavõistluse, toimumispaik. Üks maailma suurimaid arhitekte Alvar Aalto (1898- 1976), on oluliselt mõjutanud kodulinna Jyväskylä arhitektuuri, piirkonnas leidub hulgaliselt näiteid tema töödest. Soome saunatraditsioone tutvustatakse Muurame saunakülas. Päijänne järvel saab minna laevakruiisile või kanuuretkele piki Wanha Witonen veeteed
Eksamitulemused 2010 koolitüübi järgi Koolitüüp Eksaminandide Keskmine tulemus arv Gümnaasium 5063 61,6 Kutseõppeasutus 64 45,1 Kooli asukoha tüübi järgi võrreldes, suuri erinevusi pole, parimad tulemused on maakonnakeskuste koolides (tabel 3). Tabel 3. Eksamitulemused kooli asukoha järgi Kooli asukoht Eksaminandide arv Keskmine tulemus Maakonnakeskus 962 64,7 Suurlinn 1642 59,6 Teeninduspiirkonnata koolid 1546 57,8 Valla- ja väikelinnakoolid 1794 57,8 Geograafia riigieksami 2011 tulemused osaülesannete kaupa Geograafia eksamitöös oli 29 ülesannet, mis jagunesid 87-ks osaülesandeks. Järgnevalt on esitatud geograafia riigieksamitulemused osaülesannete kaupa
nimi, toode.hind FROM tellimustoode INNER JOIN toode ON tellimustoode.toode_kood = toode.kood ORDER BY 3, 2 FOR XML EXPLICIT Ülesandeid 176. Koosta XML EXPLICIT abil ühe auto andmetele vastav dokument, kus mark on elemendina ning valmistamisaasta atribuudina märgitud 177. Koosta eelnevat näidet arvestades XML EXPLICIT jaoks tabel ning sealtkaudu XML-dokument, kus autode andmed on maakondade kaupa loetelus. Iga maakonna juures on näha ka maakonnakeskus autoregistri asukohana. XML andmetüübi kasutamine XML dokumentide ja XML dokumendi osade hoidmiseks SQL Serveris saab kasutada xml andmetüüpi. Ühele väljale saab panna kuni 2GB XML andmeid. Vajadusel saab xml välja siduda ka schemaga, mille järgi väljale sisestatavat XMLi kontrollitakse. Näiteks loome ühe lihtsa tabeli, mis koosneb võtmeväljast ning XML väljast: CREATE TABLE xmlstuff( kood int IDENTITY(1,1) PRIMARY KEY, xmljutt xml NOT NULL, )
annaabi.ee 
