Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, ostes Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuuluvad odavad hinnad, piiratud kaubasortiment ja tagasihoidlik teeninduslaad. Hiljem hakkas Kesko rajama ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks suuremaid ehituskaupluste kette (K-Rauta). Rajatud on ka teisi nii välis- kui sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi. Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks on Stockmanni Kaubamaja. 2004
ehituskaubamaja Eestis. Meie kaubavaliku ja teenuste eesmärk on pakkuda klientidele kõik vajalik (tooted, teenused) kodu ehitamiseks ning remontimiseks mugavalt ja kiirelt ühest kohast. Rautakesko eesmärk on olla juhtiv ehitusmaterjale ja kodukaupu pakkuv ettevõte Põhjamaades ning Baltikumis. Rautakesko OY tegutseb Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Rautakesko kuulub Soome kaubanduskontserni Kesko koosseisu, kuhu kuuluvad veel ka nt. Konekesko, Anttila, Asko jt. Rautakesko lühiajalugu 1991.aastal alustas Eesti ehituskaupade jae- ja hulgimüügiturul Ehitusmaailma kaubamärgi all tegevust AS Fanaal. 1993.aastal avati lisaks Tallinna kesklinnas tegutsenud ehitusmaterjalide kauplustele 20 000 ruutmeetri suurusel territooriumil kauplus-ladudest koosnev Tähetorni müügikompleks. 1995.aastal avati Ehitusmaailma kauplus-ladu Tartus. 1996.aastal alustas AS Fanaal tegevust Riias
Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA
(näiteks Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver) ja Eestimaa Tarbijate Keskühistu (ETK; Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett. Eesti ühe suurima kauplemiskoha Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, rajades kümnetest kaubahallidest koosneva Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuulusid odavad hinnad, piiratud kaubanimistu ja tagasihoidlik teeninduskeskkond. Hiljem rajas Kesko ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks suuremaid ehituskaupluste kette K-Rauta. Rajatud on ka teisi nii välis- kui ka sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi, pealinnas on traditsiooniliselt prestiižse Tallinna
või suurem efektiivsus. Sellist tüüpi integratsiooni kasutab näiteks juustu hulgimüüjana alustanud Estover, mis on praeguseks omandanud ka juustutootmise. Ettepoole on aga mõistlik liikuda siis, kui on olemas kontroll turustamise üle ning kui ettevõtte toote sisend ehk tooraine on olulise tähtsusega ja omab suurt kasumimarginaali. Siinkohal tooks näiteks esialgu Eestis peamiselt hulgikaubandusega tegelenud Soome kaubanduskontserni Kesko, kes omandas Säästumarketi keti ja sai sellega endale väljundi jaekaubanduses. Muidugi on vertikaalsel integratsioonil ka omad puudused, millega tuleb arvestada. Nimelt võib vertikaalne integratsioon vähendada ettevõtte paindlikkust ja suurendada riski keskkonna halvenemisel. Sellise laienemise puhul ollakse samuti sõltuvuses oma siseressurssidest, samal ajal kui teiste ressursid võivad osutuda odavamateks. Ettevõtete tegutsemisulatuse muutumine ei pruugi olla ühesuunaline.
MAXIMA loosung -- ,,kõik on läbi mõeldud". Need sõnad on mõeldud mõtestamaks nende tegevussfääri ja kinnistama nende pidevat püüdlust muuta MAXIMA oma klientidele veelgi mugavamaks. 3.1. Maxima ajalugu Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001. aastal. Lõunanaabrite juures saavutati turuliidri positsioon juba paari aastaga. Hetkel on Maximal Lätis ligi 130 kauplust. Pärast jaekettide Kesko ja Rimi ühinemist ollakse turul 21-protsendilise turuosaga teisel kohal. 3.2. Juriidiline aadress Maxima Eesti OÜ Peterburi tee 47 11415 TALLINN E-posti aadressil [email protected] 4. AS COMARKET Comarket usub et nende äriks on klientidele parima hinna ja kvaliteedi suhtega värksete ning vajalike toidu- ja esmatarbekaupade pakkumine. Samu kaupu võivad kliendid osta ka
IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NC, NEA, NIB, NSG, OAS, OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PFP, Schengen Convention, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. (3) Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real
kasumi suurendamine. Juustu hulgimüüjana alustanud Estover on hiljem omandanud ka juustutootmise INTEGRATSIOON NII ETTE- KUI KA TAHAPOOLE: rakvere lihakombinaat omab nii Eesti suurimat sealihatootjat AS ekseko, kui ka hulgimüügiettevõtet Leedus. Esimene neist omandati, teine rajati. Läti lihakombinaadi Rigas Miesnieks omandamine on samas nt geograafilisest laienemisest INTEGRATSIOON ETTEPOOLE: esialgu Eestis peamiselt hulgikaubandusega tegelenud Soome kaubanduskontsern Kesko omandas 2001 a Säästumarketi keti ja sai sellega endale väljundi jaekaubandusse. Kui leitakse et minek vertikaalse integratsiooni teed oli viga, siis vea parandamiseks tõmbutakse osadest tegvustest välja ning ostetakse vajalikud tooted või tegevused sisse- ehk tehakse desintegratsiooni Desintegratsioon võib olla põhjendatud kui: Valised spetsialistid teevad midagi paremini või odavamalt Konkreetne tegevus pole oluline konkurentsieelise savutamise ja tuumkompetentside ning
1) Cargotec, kargoteenused, 2) DNA, telekommunikatsioon 3) Eckerö Line, laevandus, 4) Elcoteq, elektroonika 5) Elektrobit, elektroonika, 6) Elisa, telekommunikatsioon ja sidevahendid 7) F-Secure, arvuti tarkvara , 8) Fazer, toit ja restoranid 9) Finnair, lennundus, 10) Finnlines, laevandus 11) Fiskars, köögi-, aia- ja välitarvikud, 12) Hesburger, kiirsöögirestoran 13) Huhtamäki, toidupakendamine, 14) Kemira, kemikaalid 15) Kesko, taaskasutus, 16) Lemminkäinen Group, asfalt 17) M-real, paber, 18) Neste Oil, kütus 19) Nokia, telekommunikatsioon, telefonid, 20) Nokian Jalkineet (Nokian Footwear), saapad 21) Nokian Renkaat (Nokian Tyres), rehvid, 22) Nordea, finants 23) Raisio Group, toit, 24) Rovio Mobile, videomängud 25) Sampo Bank, finants, 26) Sampo Group, kindlustus 27) Sanoma, raamatud ja ajakirjandus , 28) Silja Line, laevandus (Tallinnki poolt omatud) 29) Stockmann, jaemüük, 30) YLE, uudised 4. RAHVASTIK 4
Garanteerime müüdavate toodete turvalisuse ja kõrge kvaliteedi Toetame tervislikke eluviise Suhtume vastutustundega ümbritsevasse keskkonda 6 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 1.2 AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG ICA ja Kesko lõid Rimi Baltic'u ühisettevõttena jaanuaris 2005. Aastast 2006 on Rimi Baltic ICA AB tütarettevõte. Rimi Baltic'ut esindab Balti riikides kolm ettevõtet: Rimi Eesti Food, Rimi Latvia ja Rimi Lietuva. Kokku on Rimi Baltic AB-l Eestis 81 kauplust (10 hüpermarketit, 12 supermarketit ja 59 odavmüügikauplust). Rimi odavmüügikauplused kannavad Eestis nime nime Säästumarket, Lätis ja Leedus Supernetto.Rimi Eesti Foodis töötab 2700 inimest.
- aastate lõpul,kuid hõivati turuliidri positsioon Leedus.Eesmärgiks oli avada kauplus kõikjal,kus tarnijate arv küünib 10 000 inimeseni.Praeguseks kuulub Maxima kauplusketile Leedus üle 230 kaupluse nind keti turuosa küünib 36 protsendini. Lätis ja Eestis avas Maxima oma esimesed kauplused T-Marketi kaubamärgi all 2001.aastal.Lõunanaabrite juures saavutati turuliidri positsioon juba paari aastaga.hetkel on Maximal Lätis ligi 130 kauplust.Pärast jaekettide kesko ja Rimi ühinemist pllakse turul 21-protsendilise turuosaga teisel kohal. Eestis hakkas Maxima kaupluskett kiiresti leienema 2004.aastal.Tänaseks on Maximal Eestil üle 50 kaupluse ja keti turuosa on kiiresti kasvanud üle 12 protsendi,millega jagatakse koos Selveri ketiga 3.kohta turul. Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias üle 430 kaupluse,kontserni aastakäive ulatub tänavu ligi 45 miljardi kroonini ja töötajaid on üle 250 000.Igal päeval
Kuna Eestis on koostöö hankijatega juba 18 välja kujunenud ning levinud on elektrooniline andmevahetus, loodetakse sarnasele kiirele organiseeritusele ka Lätis. (Saar 2007) 2.1.2. Konkurendid Viimastel aastatel on Läti jaekaubandusturg märkimisväärselt arenenud. Mitmed ettevõtted kes tegutsevad ka Eestis on laienenud Läti jaekaubandusturule. Nende hulgas on Soome kapitalil põhinev Kesko Foods oma Rimi ja Supernetto kauplustega ja Leedu kapitalil põhinev VP market, oma Maxima kauplustega. Toidu ja esmatarbekaupade turg Lätis on oma ülesehituselt sarnane Eestiga. Järjest enam on kasvanud super ja hüpermarketite ning säästukaupluste osakaal ning juhivad 4-5 suuremat ettevõtet. Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse (BICEPS) läbi viidud uuringu kohaselt on Läti toidukaubanduse turul Baltimaade võrdluses madalaim küllastus ning tugevaim konkurents
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
