Soome majandus 19.-20. sajand (0)

Tartu Ülikool
SOOME MAJANDUS 19. – 20. SAJAND
(referaat majandusajaloos)
Martha Jung
Kaisa Hansen
Tanel Kullison
Triin Jusson
Tartu 2010
19.sajand Soomes
Kilde ajaloost
19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igaveseks ajaks Venemaa osaks, kuid veel samal sügisel valiti Soomes uute valitsejate ettepanekul saadikud, kes pääsesid Peterburis tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome kuulutati suurvürstiriigiks ja Aleksander I selle valitsejaks. Autonoomse suurvürstiriigi pealinn oli algselt Turu, rahana hakkas kehtima vene hõberubla. Tsaari Venemaa ametlik sõda Rootsiga lõppes 17.septembril 1809.aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki . Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal.
Samm- sammult arenev majanduselu
Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet . Piir keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd. Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud Soome jääda sõltuvaks oma suure kaubapartneri valuuta kõikumistest ja hakkas taotlema oma raha. See läkski korda 1865.aastal, millal Soome sai rahaühikuks hõbemarga. Soome hõbemarga viimine hõbeda aluselt kulla alusele tähendas otsustavat eraldumist Vene keisririigi majanduselust.
Aeglane, ent tulus majanduslik areng
Nii nagu Soome väliskaubandus nautis Venemaal õigusi, mida Venemaal ei olnud Soomes, nii olid ka soomlased kodanikena paremas seisus kui venelased . Neis õiguslikes raamides avanes Soome tööstusel võimalus ekspansiooniks keisririigi aladele ajal, mil keisririik keskendus suurriiklikele positsioonide tugevdamisele ja imperialistlike pürgimuste lõpuleviimisele. Aeglaselt industrialiseeruva, agraarmajandusega keisririik tarvitas oma jõuvarud selle laienemisele ja suurte alade hoidmiseks vajatava sõjaväelise jõu ülalpidamiseks, mistõttu majanduslik ja ühiskondlik areng kulges aeglaselt. Soome tööstus pääses eeskäepositsioonidele Vene ostuvõimelistel turgudel .Soomel oli võimalik läänemaadest hankida kapitali, tarvitada oma maa tooraineid ja odavat tööjõudu ning alati laienev keisririik, mille osa Soome teatud mõttes oli, oli Soome tööstuse koloonia. Selles turupiirkonnas konkureeris Soome edukalt suurte tööstusmaade Suurbritannia ja Saksamaaga. Neis suurriikides küllalt kaugele arenenud laeva- ja masinaehituse aladel suutis Soome haarata märkismisväärselt häid positsioone. Heaks näiteks on Soome tselluloosi- ja paberitööstus, mis sündis suures osas Vene turgude jaoks.
Soome proovilepanek
Kahjuks kõik ei läinud siiski ainult hästi. Nikolai I reaktsioon andis tunda Soomeski: 1829.aastal asutati tsensuurikomitee ja tsensori amet seati sisse mitmes linnas; sajandi keskel ei lubatud soome keeles enam muud avaldada kui vaid usu- ja majandustekste. Vaatamata suurele rõhumisele algas Soomes kiire rahvuslik tõus. Pärast pikka vaheaega kutsuti 1863.aastal taas kokku Soome parlament , uuendati vananenud kriminaal - ja tsiviilõigust, rakendati tööle kohalikud omavalitsused , kuid mis kõige tähtsam, riigikeeleks sai taas soome keel. 1860ndatest aastatest hakkas Soomes, nagu teisteski Vene impeeriumi osades, arenema kapitalism. Aastail 1860-1870 tühistati rida feodalismiaegseid kitsendusi, mis pidurdasid tööstuse arengut. Riik hakkas toetama ettevõtjaid: neile võimaldati laenu ja anti tasuta maad. Kerkisid uued tehasehooned, ehitati kanaleid ja raudteid . Seda soodustasid Soome rikkalikud metsavarud , Euroopa suurenenud nõudmine metsamaterjali järele, rohked vee-energia varud, sobivate veeteede olemasolu ning loomulikult ka odav tööjõud. Aastail 1885-1990 kasvas tööstustööliste arv 38000-lt 198000-le. 19.sajandi lõpuks arenes Soomes välja rahvuslik kapitalistlik majandus.
Arvamus
Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele peaaegu pideva majandusliku tõusu periood, sellele aitas kaasa rida sotsiaalpoliitilisi momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital.
Fiasko
Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele . Eesmärk oli sellel vaid üks – võtta Soomelt ka need vähesed vabadused , mis talle olid jäetud, ning muuta ta tsaaririigi õigusteta provintsiks.
20.sajand Soomes
Rõhumisaja jätk
20. sajandi alguses jätkus Soomes rõhumisaeg. 1905.aastal võtsid soomlased koos kõigi Venemaa töölistega osa üldstreigist. Soomele tõi revolutsioon hetkelist kasu – Soome sai uue põhiseaduse, see lubas üldist valimisõigust ja ühekojalise Eduskunna moodustamist. Hingetõmbeaeg oli selgi korral lühike – käiku läksid piiramised, keelud, nõudmised ja käsud. 1910 .aasta kaotati Soome autonoomia. Protestimised ja vastuolud kestsid mõne lühikese rahulikuma aasta järel kuni 1917.aastani. Rahvusliku vastupanu põhijõuks oli Soome töölisklass, kes 1899.aastal asutas Töölispartei. Võimsaks liitlaseks ning ustavaks relvavennaks sai talle Venemaa revolutsiooniline töölisklass. Soome töölised toetasid kangelaslikult võitlust tsarismiga. 20.sajandi alguses oli Soome veel põllumajanduslik arenguriik. Kaks kolmandikku elanikkonnast elatus põllumajandusest, tööstuses oli hõivatud pisut rohkem kui kümnendik inimestest.
I maailmasõja mõjutused
Kui sajandeid tagasi oli Soome peamine sõdade tallermaa ja suurriikide läbisõiduhoov, siis I maailmasõja ajal jäi ta nö peateest justkui kõrvale. Võib-olla just sellepärast jäid soomlaste kannatused I maailmasõja päevil väikesteks. Sõja algusaastad olid isegi õnnelik aeg – Soome moodustas teatava neutraalse majanduspiirkonna, kuhu hakkasid voolama rikkalikud sõja-aja tellimused . Need olid ettevõtjaile head ekspordi- ja töölistele head palga-aastad. Üle poole vajaminevast viljast toodi Venemaalt, pankadesse voolas rublasid. Tööpuudus lõppes täielikult, sest lisaks sõjalistele tellimustele ja ettevõtete laiendamistele hakati Soomemaal ehitama kindlustusi. Liigne iseteadvus, mis jõukusega kaasnes, tõi soomlased üsna pea „kahe jalaga maa peale“ tagasi. Ka Soome kannatas sõjaga kaasas käiva inflatsiooniga , mis lõi kaupade hinnad võimatult kõrgeks. Hakkas ilmnema ka toiduainete puudus. Vilja toomine Venemaalt vähenes järsult ning Soomet ähvardas nälg.
Soome pärast II maailmasõda
Kui sõjaeelset Soomet nimetati õigusega „metsatööstuse maaks “, siis pärast sõda on see ühekülgne spetsialisatsioon asendunud mitmekülgse, enam proportsionaalselt arenenud tootmisprofiiliga. Arenes välja laia profiiliga tööstus, mis muutis maa majanduselu iseseisvamaks ja päästis ta lääneriikide lõuast. Joonisel 1 on kirjeldatud Soome tähtsamaid tööstusharusid, joonisest lähtudes on näha, et olulisimad on metallitööstus ja toiduainete tööstus. Tööstusliku tootmise ja rahvusliku tulu kasvutempos edestas Soome paljusid Lääne-Euroopa maid. Juba 1963.aastaks ületas Soome rahvuslik tulu kahekordselt 1938.aasta taseme ning tööstuslik tootmine suurenes sel perioodil 3,5 korda.
1938
1950
1954
1962
Energeetika ja veevarustus
2,3
2,5
6,3
7,4
Mäetööstus
0,5
0,6
1,0
1,0
Metallitööstus
16,7
21,2
20,4
22,2
Puidutööstus
16,5
13,9
11,3
7,8
Paberitööstus
23,5
17,1
15,0
17,1
Toiduainete tööstus
17,2
16,9
22,7
23,6
Joonis 1. Mõned näited Soome tööstuse dünaamikast %
Soome impordis suurenes järsult toorainete ning pooltoodete ning vähenes valmis tööstussaaduste osatähtsus. Ekspordis oli olukord täpselt vastupidine – suurem oli valmistoodangu ning väiksem toorainete osa.
1917.aastal kehtestatud kaheksatunnise tööpäeva seadus kehtis endiselt. Esimesel sõjajärgsel aastal oli üpriski kerge tööd leida, see tulenes taastamistööde suurest mahust. 1948.aastaks oli olukord taas halvenenud, töötuid oli palju ning suur osa neist olid naised ja noored, seda eriti tekstiili- ja jalatsitööstuses, aga ka mujal. Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks.
Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised.
Aasta
Koguprodukti kasv
Tööstus
Ehitus
Põllumajandus
Metsamajandus
1938
100
100
100
100
100
1950
111
113
120
116
81
1958
146
170
166
122
109
1962
186
236
196
133
129
Joonis 2. Kogutoodangu dünaamika
Varjukülgi on rohkem kui päikesepaistet...
Majanduselu aluseks oli kapitalistlik suurtootmine. Suur osa tööstusettevõtteist(90%) kuulus aksiaseltsidele, mille nimede taga peitusid tegelikult väikesed eraomanike grupid. Suurimate aktsiaühingute aastatulu küündis sadade miljonite markadeni. Statistiliste silmarõõmustavate andmete taga peitus raske sotsiaal-majandulik probleem – külluse võimutsemine, ning selle külluse looja, töölise vaesus. Kogu rahvuslikku majandust valitses Soomes 20 perekonda ( näiteks perekond Kivekäs, Virkkunen, Wihuri ). Kõige tähtsamate tööstusharude eesotsas on monopolistlikud koondised – kartellid, kes peavad silmas ainuüksi suurtöösturite huve.(Samal ajal polnud enam kui 300000 Soome kodanikul sissetulekut, mis kindlustaks elatusmiinimumi.) Üheks tuntumaks ja mõjuvõimsamaks oli Puidutööstuse Keskliit . Kaks suurimat kommertspanka – Põhjamaade Ühispank ja Aktsionäride Rahvuspank – valdasid 85% kogu pangakapitalist. Tööstuslikus tootmises ei ületanud riiklik sektor 19%. Soome seadusandlus piiras väliskapitali tungimist maale, väliskapital moodustas kõigest 5% aktsiakapitalist. Välismaiste kapitalimahutuste (Ameerika, Rootsi, Lääne-Saksamaa) üldmaksusmus 1965.aastal oli 300 miljonit marka . Üheks suureks probleemiks oli veel reaalpalga pidev mahajäämus hindade ja maksude tõusust.1955-1963 tõusis elukallidus 58%, reaalpalk tõusis ainult 9%. Iga aastaga kasvasid hinnad, muutus kallimaks teenindus. Suure osa palgast neelavad maksud . Otseste maksude (riigi-, tulu-, varandus -, kommunaal -, kirikumaks)suuruse poolest oli Soome üks esimesi riike maailmas. Soomele oli veel omapärane olukord, kus suuremaid makse tasub see, kes vähem teenib.
Sõjajärgse perioodi kokkuvõtteks
Tol perioodil ilmnes majanduses 2 etappi , mis teineteisest teravalt erinesid . Esimest etappi iseloomustas tootmise „universaalsus“, st kõige mitmekesisemate kaupade tootmine kodumaal, kuna väliskaubandus oli piiratud ning importkaupu ei jätkunud. Teisel etapil väliskaubanduse kitsendused taandusid ning teravnenud rahvusvaheline kapitalistlik konkurents sundis Soome tööstust spetsialiseeruma aladele, mille arendamiseks Soomes valitsevad suhteliselt soodsamad tingimused st.eelkõige tselluloosi- ja paberitoodang, vase- ja kaablitoodang jms. Need muutused näitavad Soome majanduse progressiivset arengut sõjajärgsel perioodil. Peamised soodustavad tegurid olid siseturu ja välisturu laienemine, metsasaaduste soodsad hinnakonjuktuurid maailmaturul ning Soome soov arendada vastastikku kasulikke kaubandussuhteid naaberriikidega. Üheks väga heaks näiteks on kaubavahetus NSV Liiduga. Soome importis NSV Liidust autosid, tööstusmasinaid, kütte- ja tooraineid, teravilja ja jõusööta, Soome ekspordis domineerisid laevad ja mitmesugused masinad . Soomele tagas edu sel ajal ainuüksi neile omane isekus . Soomlane kaitseb küünte ja hammastega isiklikku huvi ja kuna kõik nii teevad on teel püsimine kindel.
Raskused Soome majanduse arenguteel
1964.aasta lõpul avaldas Soome majandusteadlaste kollektiiv ülevaate, milles märgiti, et lähimail aastail tööstustoodangu kasvutempo aeglustub, elanikkonna töötus suureneb, vahendite akumulatsioon majanduses väheneb, kusjuures säilib riigi maksebilansi tunduv defitsiit. Selle vältimiseks võttis Majandusnõukogu päevakavva „ majanduse arengu planeerimine teatud perioodiks , et saavutada võimalikult laialdast ja ühtlast majandustõusu“. Soome majanduse struktuuri on suuresti kujundanud suur punane naaber. Alguses sõjakahjude heastamise tõttu, hiljem suure kaubanduspartnerina.Raskustest hoolimata on Soomel olnud head eeldused mitmekülgse tööstuse edasiseks arenguks: rikkalikud loodusvarad, tööjõu küllus, soodus geograafiline asend.
Soome Nokia
Aastal 1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehas Edela-Soomesse Tamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia kaablitööstuse, mis tootis telegraafide ja telefonide kaableid. Kõik kolm ettevõtet ühendati Nokia korporatsiooniks (Nokia Corporation ) aastal 1967. Nokia korporatsioon oli sellel ajal seotud paljude sektoritega, tootes mingil ajahetkel paberitooteid, jalgrattaid, autorehve, jalatseid, arvuteid, kaableid, televiisoreid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, alumiiniumi ja muid tooteid. 1970ndatel sidus Nokia ennast järjest rohkem telekommunikatsiooni tööstusharuga. Esimene ülemaailmselt menukas toode oli digitaalne telefonikõnede vahendaja Nokia DX200.
1980ndatel tootis Nokia personaalarvuteid (MikroMikko). Arvuteid tootev osakond müüdi hiljem ICL-ile, mis omakorda sai Fujitsu osaks ning suleti aastal 2000.
1980-ndad aastad Soomes
Uus kiire majanduskasvu periood sai alguse 1980. aastatel, kui suurenes kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Järjekordne ja sõjajärgse perioodi raskeim majanduskriis saabus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Lisaks “idakaubanduse” vähenemisele oli oma mõju siin ka maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilistel muutustel. Siiski väljus Soome majandus kriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga.
Teekond lama ni
Viimase paarikümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud mitu majandustsüklit. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis ja Soome SKP langes 9,9%-ni. Soomlaste 1991.-1993. aasta lama kõige süngem tulemus oli masstöötus. 1970-ndail kuulutati välja rahvuslik hädaolukord, kui töötus ähvardas 60 000 inimest. 1990-ndate alguses aga viiekordistus töötus lühikese aja jooksul poole miljonini. Kui sellele veel lisada osaajaga töötajad ja varjatud tööpuudus, siis haaras tööta olek kuni 700 000 inimest. 1980-ndail kogusid soomlased jõukust, ehitasid eramuid, ostsid uusi autosid ja käisid paar korda aastas soojal maal puhkamas. Loodud oli üks maailma ühtlasema sissetulekuga riik. Heaolu tundus igavesena, kuni lama saabudes tundsid soomlased end kõrvuni võlgades ja ebakindlana homse tööpäeva suhtes olevat.
Üht-teist lamast
Helsingi piirkonnas kuivas korruselamu korteri ruutmeetri hind kokku poole peale, börsiindeks pudenes kolmandikuni võrreldes eelmise kümnendi tasemega. Soomlaste lama’le andis hoogu Vene turu äralibisemine.Siis veel börsimull, kinnisvarabuum ja pangakrahh. Moodne oli elada laenuraha eest ostetu sees ja keskel.Turgude vabastamise tõttu voolas sisse ohtralt välisraha, ettevõttedki laenasid tarmukalt. Üks lama süvendanud tegur oligi see, et ka koduturule suunatud ettevõtteil oli palju valuutapõhist laenu, mida marga nõrgenedes oli hirmraske tagasi maksta. Üheks lama süüdlaseks peetakse nüüd devalveerimisotsuse lükkumist: surve devalveerimise suunas oli suur juba 1991. aasta sügisel, kuid mark lasti vabasse vette alles järgmise aasta septembris ja nõrgenes tublisti. Võladeflatsioon on sõna, mille soomlased lama ajal ära õppisid. Sest selle hävitusjõud võrduvat neutronpommi omaga - võlg jääb, aga varanduse väärtus on kadunud. Nii õpetas lama soomlasi kummardama tugevat kassat ja pelgama võlga kui vaenlast . Pigem jäetakse investeerimata, kui sirutatakse käsi laenuraha järele. Majanduskasvu niisugune hirm muidugi ei õhuta. Riik tormas kriisi ajal pangandust päästma. Nüüd on rehkendatud, et see aktsioon läks ühiskonnale maksma 45-48 mld marka. Sellest 4 mld marka jääb keskpanga kanda, ülejäänu rahva peale.Kui Soome võlgnikud ei suutnud enam helduse ajal antud laene lühendada, surusid pangad üha vintskemalt võlgnikke ning keerasid elujõulistelegi laenukraani kinni. Soome ettevõtlus oli end aga rahastanud just pangalaenude abil. Nii hukutati lama ajal ka täiesti hea tervisega ettevõtteid. Soomlased olid kogu sõjajärgse aja harjunud elama pideva majanduskasvu keskel. Kriis viis inimesed niisugusesse kitsikusse, et lama-aastail, 1991-1993, hakati rekordiliselt säästma.
Lamast ülesaamine
Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele , millele järgnes kohe seni suurima kasvuga (6,1%) aasta 1997. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Aastatel 1998-1999 majanduskasv mõnevõrra aeglustus, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Vaatamata sellele, et samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetööstuses ja transpordisektoris. Aastal 1999 kasvas majandus jälle 3,5% seetähendab, et Soome majandus, mille kasv on oluliselt kiirem kui Euroopa keskmine, lõikab kasu nii suurenevast nõudlusest sidetehnoloogia järele kui ka euro kasutuselevõtust, mille positiivsed tegurid ilmnevad paranenud efektiivsuses ja suuremas integreerituses muu Euroopaga. Soome majanduskasvu veduriks on jätkuvalt elektroonikatööstus ning metsatselluloosi ja paberitööstus.
Kokkuvõtteks
Paslik oleks Soome edulugu kokkuvõtta Enn Kreemi sõnadega: „Eks rahvusliku iseloomu väljakujunemist mõjuta mitmesugused tegurid, sealhulgas ka ajalooline saatus ning geograafilised juured. Arvatakse, et soomlased, külmal maal üles kasvanud inimesed, on harjunud igat viisi energiat säästma, sealhulgas ka rääkimiseks kuluvaid kaloreid . Et aga sellises kliimas üldse hinges püsida, pidi olema kõikides asjades ja töödes üliinimlikult järjekindel.“
Soomlaste elupaik on olnud tuuline nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Soomlased on alati pidanud oma elatise hankma rasketes oludes. Karmid loodustingimused, suur energiatarve, pikad vahemaad ja hõre asustus on märkimisväärne lisakoormus, mida pehmema kliima asendiga maades ei tunta.
Suuresti tänu põllumajandusele, metsale, metallitööstusele, tipptehnoloogiale kuuleme Soome majandusest lugusid tihti ülivõrdes. Maailm hindab soomlasi kui tõsiseid, asjalikke ja usaldatavaid töötegijaid, on teada, et soomlased peavad oma sõna.
Kasutatud kirjandus
http://www.estemb.fi/est/ariinfo/aid-211
http://www.postimees.ee/luup/98/24/maja1.ht m
„Soomest seitsme sulega “ (E.Kreem)
„Soome majandus(tootmise profiil ja paiknemine pärast teist maailmasõda“ (M.Vabar)
„Soome – meie põhjanaaber"(I.Rozdoroznoi, V.Fjodorov)
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Nokia