Sissejuhatus sotsioloogiasse - EKSAM (4)

Küsimusi:
1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
- Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik , filosoof . Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis.
2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.
Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu.
„Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
=> fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist
- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
Faktide abil saab rääkida tõenäosusest.
Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine . Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas . “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene.
3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast ? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne).
Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue)
4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid ( Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon , kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast).
# Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel).
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
- Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides
* vrd. saun : kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!).
- süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused.
5. Mis on anoomia ja kuidas ta tekib (2 võimalust)? - Anoomia = olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Durkheim peab anoomiat tavalisekss iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust.
- mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda
* mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes.
# nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus
# kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia
6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus : hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat “Deviance” esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista.
1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed)
2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne , seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel.
- Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse
põhjusi isiku omadustest.
- sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel.
Merton : vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste
- interaktsionism : deviantsus areneb tembeldamise kaudu.
7. Sekundaarse deviantsuse tekkimine- Primaarne, sekundaarne : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet , ja lõpuks ta võtabki selle omaks
8. Rühmade põhiomadused Muzafer Sherifi katsete põhjal (valgustäpikatse ja ”Röövlikoobas”)- #Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus , pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference ).
#Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi).
9. Erinevaid juhtimise viise - Juhtimine = mõju või võimu avaldamine sotsiaalsetes kollektiivides .See, kes teistest rohkem tegeleb normide ja rühma eesmärkide asetamisega, on juht. Kaks lähenemist: sotsioloogiline ja psühholoogiline. Varem arvati, et juhti iseloomustavad teatavad iseloomuomadused. 1950ndatel avastati, et juhtimine erinevate situatsioonides erinev. Uuel ajal - isiksuseomaduste teooria tagasi.
-Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. => Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele.
- Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala
10. Organisatsiooni ülesehitus- Organisatsioon = kollektiivse tegevuse struktuur: eesmärgid, vahendid, kontroll, administratsioon .
1) Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid / rolliootused.
2) Produktiivse koostöö korraldamine. Liikmete tegevuse ja teiste panuste korraldamine nii, et nad on eesmärkide saavutamiseks kasulikud. Võimuvahekorrad/alluvussuhted liikmete vahel.
3) Kontroll: Tulemuste üleandmine või jaotamine, nende hindamine ja jälgimine; tagasiside.
11. Autoriteedi tüübid Max Weberi järgi
1) Seaduslik-ratsionaalne ( legal -rational):
* Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed
* Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu.
* Administratsiooni aluseks on statuut - seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi on seadustandev kogu)
2) Traditsiooniline:
* Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse.
* Oluline on staatus. Nt. monarhia .
* Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiiži teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet
* Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine
* Administratsioon: patrimonaalne - feodaal valitseb ilma administratsioonita (n perekonna abil), isiklike teenete kaudu. Huvide konflikt isiklikud vs teened -> peab bürokratiseerumisele vastu. Patriarhaalne - feodaal valitseb koos administratsiooniga, pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema ), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust. Valitsetakse ediktide kaudu.
3) Karismaatiline:
*Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt)
* Alluvad usuvad juhi erilistesse isiklikke omadustesse, võime korda saata imesid. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse
* Erakorraline - erakorraliste sündmuste ajal suurem võimalus ilmneda. Poliitiline, kunstiline juht. (nt. Jeesus , Muhammed , Nelson Mandela , Gandhi )
* Administratsioon - mite seaduslik vaid isiklik (jüngrid)
* Eelis: uuendav, ainus võimalus murda vana praktikat. Probleem: usku ei saa tõestada
* Pärast üleminek. 1, 2 või rühma lagunemine . (“ karisma rutiniseerumine”). Küsimus: kes asendab? - võimukriis
* Võimu hoidmise tehnikad : fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma)
- NB: tegemist ideaaltüüpidega = mõisted, mille vasteid tegelikkuses ei esine puhtal kujul.
* Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega => kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon.
12. Mis on ja miks arenes ”Human Relations ”-koolkond?
Human Relations .koolkond tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust
- sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32)
* firma Western Electric Co. tellimusel tehti uurimust valgustuse mõjust töötulemustele. Tingimuste parandamine: paused, joogid, kaks pausi, valgustus paranes , töötulemused paranesid. AGA valgustus paranes ka siis, kui valgustust halvendati. Lõpuks töötati üsna hämaras, alles siis kui täiesti kottpime oli, ei paranenud töötulemused enam!
=> paranemise jaoks oluline ei olnudki valgustus vaid hoopis see, et töökollektiiv teadis, et teda jälgitakse ja ta tulemusi võrreldakse teiste gruppidega.
# edasi katsetatigi selliselt , et loodi väikegruppe. Tõstis tõhusust, parandas töössesuhtumist. Aga tekkisid ka mõnes grupis vastupidised, mitteformaalsed normid mis aeglustasid tööd (solidaarsus omavahel, mitte tööandjaga)
=> põhiküsimus: kuidas suunata mitteformaalse rühma tegevus nii, et see soodustab firma eesmärke? => töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel
13. Kuidas on tootmine muutunud tänapäeval võrreldes teadusliku juhtimise (”Sicentific Management”) algusaegadega?
20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks (teilorism = Scientific Management)
* tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine ,
# protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koosttisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga, tööd jaotati erinevate töötajate vahel => suurem efektiivsus.
* muutused tööprotsessi kontrolli osas: iga töödejuhataja valvas üht protsessi osa, koordineerisid omavahel, ka tööjõu valik
# konveier ise kontrollib, sest selle liikumine on ajastatud nii, et töölised peavad täie pingega töötama => puhkepauside lubamine suurendab efektiivsust
# juhtimisest sai eraldiseisev tegevus kontrolli- ja tehniliste funktsioonide täitmiseks => mänedžerite kihi tähtsuse tõus (“mänedžeride revolutsiooni” algus)
* muutused tööliste jaoks vajalike kvalifikatsioonide osas. Taylor: suurem efektiivsus => suurem palk. (Tegelikult mitte alati, sest töötajate jaoks olid vajalikud vähesemad oskused =>üldiselt väiksem tööjõu kulu)
#vrd oskuste kogumine töö käigus käsitöölisel
* muutus tööprotsessis. Kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi, ilma kokkupuudet teistega
- Fordi tehased 1908 Michiganis, toodeti ainult ühte autot ( Ford T). Fordism .
*tootmise standardiseerimine - masstootmine
varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne.
*oskustööliste kaotamine koos kõrgemate palkadega
# Ford sai aru, et keegi peab need autod ka ära ostma. Suurem palk => suurem ostujõud
- fordism võeti kasutusele USA-s enne I ms., Euroopas & N-Liidus veidi hiljem (Taylorismus + Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine.
- praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi.
- kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad.” Robot ” Karel Capeki sõna “Rossum’s Universal Robots” 1921, alguses pidi olema “ labor ”. Tegelikult mõtles välja Josef , Kareli vend.
14. Bourdieu klassiteooria
- Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist : kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass , kes püüab neid jäljendada; alamklass , kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras.
15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone
võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest
2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...)
3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne)
4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist
- Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma ei oleks võimu, samuti mitte riiki.
Mark(x)siste on olnud üsna erinevaid; mõned on pööranud tähelepanu ka poliitika ja mitte-materiaalsete tegurite osale võimu saavutamisel ja kindlustamisel.
Pluralistlik võimuteooria: võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim = positiivne. Def. nt. Talcott Parsons: Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. Analoogiline rahaga : üldine võime.
- võim, mõju ( influence ) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted.
16. Miks on üha raskem otsustada, kelle käes on võim?
}=> üldiselt võib öelda, et selle analüüsimine, kus ja kelle käes võim on, on üha keerulisemaks saanud
* ehk jääbki sellisel juhul ainult üle analüüsida konkreetseid juhtumeid, kus võimu kasutatakse, mitte piirata oma otsinguid kindlate (nt. poliitiliste võimu-) institutsioonidega
# see väljakutse on eriti suur politoloogide jaoks, kes on harjunud uurima valimistulemusi, valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et „tegelik võim” asub kuskil mujal.
17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus?
. Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste „vabastamine”), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile.
* tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur
- kultuur kuulub „pealisehitusse”, mille arengu „lõppkokkuvõttes” otsustab „baas”.
* baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega
* pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised)
sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas „kultuur” muutub koos materjaalsete tingimustega
Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => „kaasaegne/modernne” (=> „ postmodernne ”) ühiskond.
* ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni
18. Mis on "kodanikeühiskond"?
kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes"
19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest
20. Erinevaid kultuuri definitsioone
- kultuur
1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)
* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad , rongid, telefonid ; laulud, raamatud jne.
= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger )
2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam.
* nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne.
Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri mõjudega, aga samamoodi võib rääkida nt. näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast)
3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.)
* Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte.
=> vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik ; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht”
Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur)
Mõisteid:
1. sekundaarne deviantsus- EI LEIA 
2. rollikonflikt - # Üksikute rollide kohta on võib-olla olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevate normide poolt. Tavaline näide: Töödejuhataja: tööandja poolt efektiivsuse nõue, tööliste poolt solidaarsuse nõue => üksteisega vastuolus olevad elemendid
# Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad, nt. õpetaja hariduse käigus omandatud tegutsemise viis võib olla vastuolus vanemate või haridussüsteemi administratsiooni asetatud nõuetega.
# Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli (NB: niimoodi on ikka), nt ema, abikaasa, töötav naine jne, mis sisaldavad erinevaid nõudeid/ootusi.
3. rollidistants - Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik : „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor))
4. fordism ja teilorism- fordism e teilorism e Scientific Management. tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, tootmise standardiseerimine – masstootmine, oskustööliste kaotamine koos kõrgemate palkadega, ). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine.
5. stigmatisatsioon- : inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna.
6. norm- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele
- normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?). Normi välja selgitamine :
1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi;
2) normilausete uurimine . NB: kõigi järgmist ei kontrollita ( suitsetamine keelatud ...);
3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte
piisav tingimus (* Graham Sumner (1906): karistuse järgi “ pingerida ” tavad, moraalinormid ja seadused)
4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud,
et normatiivne nõudmine on õigustatud?
7. sibulamudel ja liivakellamudel- tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägidakse „püramiid-„ „liivakella“ ja „sibulamudelist”. Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga .
8. hegemoonia- võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo
# selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
# esitas, et kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel
9. autoriteet- on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse.
10. stratifikatsioon- ( kihistumine ): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus , võim, prestiiž, vanus, rahvus jne).
11. endogaamia- Kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu.
12. klass- Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel. Klasside erinevusi väljendatakse palkade ja töötingimuste kaudu.
13. ”oligarhia raudne seadus”- Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia, ja mida arenenum on organisatsioon, seda tugevam on oligarhia.
14. referentsrühm- Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast.
15. subkultuur- Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris.
16. ebaefektiivsuse nõiaring bürokraatias- Kolleegide rühmad tahavad maksimeerida oma tegutsemisvabadust => reeglide väline/formaalne heakskiit , eesmärkide ignoreerimine, reeglite mugandumine ametnike omad eesmärkide järgi.
17. tööorientatsioon- Tööl on inimeste jaoks erinevad tähendused: töö eesmärgid on erinevad, inimeste arusaamad tööst on erinevad.
18. konformism- Kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik.
19. ”uus-hõimlus”- ???