peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad" (2008) Tõlkinud: ·· Andrea Zanzotto ,,Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga) ·· Giacomo Leopardi ,,Mõtted" (2008) ·· Giorgio Agamben ,,Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu" (2009) Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008
sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada subkultuuri
# Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? Kultuur on... 1) ...inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def, uuritakse nt. “võõraid kultuure”) # nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. # “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) ...inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. # nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. 3) ...selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.) # Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt
indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. • Kolm viisi kultuuri tõlgendamiseks : 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev.
Notstandsgesetze in Deutschland entwickelt sich ein Bewusstsein und auch die Mögichkeit für die Wirkungen der Theatersprache und Bühnenrealität. ******* 60er JAHRE Als was betrachtet Rolf Hochhuth die ,,Schaubühne"? Welche Traditionen befolgt er? Rolf Hochhuth hat die ,,Schaubühne als moralische Anstalt", in Schillers Tradition, wieder zum Leben erweckt. Warum spricht man ,,1968" vom Tod der Literatur? Hans Magnus Enzensberger sprach beispielsweise 1968 in ,,Gemeinplätze, die neueste Literatur betreffend" vom Sterbeglöckchen für die Literatur. Worum ging es ihm (und den beiden anderen genannten Autoren) eigentlich? Die bürgerliche Literatur sei tot, verkündete Hans Magnus Enzensberger 1968 ebenso dramatisch wie apodiktisch, man könne keinesfalls so weiterschreiben wie zuvor. · Ein Jahr des politisch kulturellen Umbruch in der Bundesrepublik. · Neue, subkulturelle Verkehrsformel
# vrd. keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada
sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure")* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada
# vrd. keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka “subkultuuridest/ allkultuuridest”, mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on tihti püütud seletada
osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. 13. KULTUUR - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest", mis on iseloomulikud teatud sots. rühmadele ja sots. kontekstidele. NB: mitte halvustav! Suurt tähelepanu on küll pööratud deviantsetele subkultuuridele, ja dev. käitumist on
annaabi.ee 
