Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus sotsioloogiasse - EKSAM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsioloog, deviantsus, ford, kollektiiv, administratsioon, poliitik, fordi, trad, kunst, anoomia, solidaarsus, deviantsuse, organisatsioon, valgustus, fordism, subkultuur, weber, durkheim, parsons, muutuja, kompetents, karisma, töötaja, institutsioonid, filosoof, identiteet, konsensus, sotsioloogias, feodaal, fookus, paranes, management, kitsasMillised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. • Sotsioloogi 4 rolli (Michael Burawoy 2004) Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID...................................
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/ sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Frederick Taylor teilorism teaduslik juhtimine. Tahtis viia tööprotsessi teaduslikele ratsionaalsetele, alustele. Tööprotsess tuleb jagada etappideks, mõõta etapid ja korraldada ratsionaalselt ümber ja sellest lähtuvalt korraldada kogu tööruum. --> mänedzeride revolutsioon. 20. sajandi alguses Frederick Winslow Taylor esitas oma ettepanekud tehasetöö ratsionaliseerimiseks: # tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, vrd. Fordi tehased 1908 Manchesteris, toodeti ainult ühte autot (Ford T): konveier. # varem koguti autod ükshaaval osadest, mitu töötajat koos. Nüüd keeras üks töötaja ühe kruvi kinni/paigutas aknaklaasi jne. Arenes edasi fordismini (Michiganis esimene monteerimislint) # protsess analüüsiti oma kõige väiksemateks koostisosadeks, nende tegemiseks vajalike liigutuste kestus mõõdeti stopperiga. Oskustöö ,,maagia" hajutamine. # tööd jaotati erinevate töötajate vahel. Puhkepausid.
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune o
pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c
..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................
arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia, pettumus jne). 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: 1. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel 2. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid 3
See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon
rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. 9. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule, indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA
eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 15. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon
mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA
So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. E. Durkheim jagab ühiskonna kaheks ning sellega võtab kasutusele mehaanilise ja orgaanilise solodaarsuse. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia (anomie) olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · konflikti roll ajaloo kujundamisel pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel klassivõitlus. · orgaaniline terviklus arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline
õpinguaastate arv laste kooli minemisel, oodatav eluiga, RKT inimese kohta ostujõudu arvestades. Kultuur- kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, tõekspidamised, õigused, kombed ja muud igasugused võimed ja harjumused, mis on inimese ühiskonna liikmete poolt omandatud. See on sotsiaalne pärand. See on inimese käitumismustrite integreeritud kogum, kuhu kuuluvad tõekspidamised, mõtted, kõne, tegutsemine ja kunst. Kultuur sõltub inimese õppimisvõimest ja võimest anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid,
TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena. . e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .
rollile. Mõnikord satuvad ühe staatusega kaasnevad rollikohustused vastuollu teise poolt nõutavaga selline olukord loobki rollikonflikti. Milles seisneb sotsiaalse situatsiooni määratlemine (W.I. Thomas järgi)? Sotsiaalse situatsiooni määratlemine inimene määratleb ja tõlgendab sotsiaalset konteksti, millest ta asub, et hinnata oma huvisid ja valida kontekstile vastav suhtumine ja käitumine Anoomia mõiste (Durkheim) Emile Durheimi arvates on anoomia normituse seisund ühiskonnas väheneb toimimisega seotud normide järgimin, kaovad üldtunnustatud normid Selgita erinevust: Kogukond (die Gemeinschaft) ja ¸ühiskond (die Gesellschaft) Kogukond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljudepõlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud Ühiskond ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad, sotsiaalsed
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel
ees väiksem kui 20. sajandi alguses. Seda ilmselt sellepärast, et kõrgharidusega inimesi on nii palju, et haridus pole enam mingi edukuse garantii. Hariduse tulemuslikkuse (return to schooling) kasv teised uurijad on jälle leidnud, et hariduse positiivne mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud. Sotsiaalsed normid ja deviantsus Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. Näiteks kuritegevus, geniaalsus, vaimuhaigus. Miks inimesed alluvad normidele? - inimesed kalkuleerivad, milline on normide täitmisest või rikkumisest saadav kasu ja kahju ning valivad sellise tegevuse mis tõotab suuremat kasu. - inimesed on normid internaliseerinud ja alluvad neile seega vabatahtlikult. Miks inimesed rikuvad norme? - inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu.
12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 15
baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas
Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine. Stark
toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid
Inimene peab kohanema väliskeskkonnaga, et muuta oma elu paremaks. Kuidas erinevad tema arvates sotsiaalsed ja bioloogilised organismid? Bioloogilise organismi osad eksisteerivad terviku nimel , samas kui sotsiaalsed organismid tervikuna üksik organismi nimel. Milles seisneb Emile Durkheimi nn sotsiologism? Sotsiaalne reaalsus on terviklik, iga osa täidab oma funtsiooni. Sotsiaalne reaalsus eksisteerib meist eraldi sots. faktid. Mida tähendab anoomia? Tähendab normide puudumist. "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Milles poolest erineb orgaaniline solidaarsust mehaanilisest? Mehaaanilise solidaaruses puhul on inimesed sarnased ning täidavad ühesuguseid ülesandeid. Orgaaniline solidaarsus, peame leidma teatud tasakaalu erinevate osade vahel ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Ütleb et me peame mõistma norme
iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Traditsiooniline ühiskond. Orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral
Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus
annaabi.ee 
