Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TLÜ RASI
Sissejuhatus sotsioloogiasse
Mikko Lagerspetz, Sofia Joons , Peeter Vihma



1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG ? 3
2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS 7
3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON 12
4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED 17
5.SOTSIAALSED ROLLID 21
6.SOTSIAALSED RÜHMAD 24
7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID 26
8.JUHTIMINE JA AUTORITEET 29
9.VÕIM 32
10.TÖÖ 37
11. KLASSID JA KIHISTUMINE 43
12.SOTSIAALSED PROBLEEMID 49
13.KULTUUR 52
14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED 57
15. ÜHISKONDLIK MUUTUS 59

Käesolev konspekt on mõeldud kasutamiseks õppetöös. Selle kasutamiseks muudeks otstarveteks tuleb luba küsida konspekti autoritelt.
  • MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG ?


    Mis ühendab Ronald Reaga , ML King , Saul Bellow, Robin Williams’it?
    - Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka.
    * Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena.
    * turuuuringud
    * Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat.
    * Organisatsioonide tõhusat tegutsemist takistavate tegurite välja selgitamine .
    Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja
    -Kujutame ette, et sotsioloogiat ei ole.
    - suurel määral vaadeldav eelmises ühiskonnas, kus riigivõim kontrollis lähedalt kõike, mis lõhnas poliitika järele. Ka filosoofia jne. Samas oli statistikaga harjumine saavutanud sellise ulatuse , et see enam ei saanud olla ühiskonna planeerimise aluseks.
    * Nt. Kui ametlikult on kõigile kodanikele tagatud töökoht, töötuid statistiliselt ei ole, samas on vajalik teada, kui suur osa elanikest tööd teeb, kui suur osa ainult saavad palka ja kui suur osa ei saa.
    # RASI algselt aitas luurata inimeste järele
    - NL ametliku statistika, aga isegi KGB süsteemis oli aga oma sisseehitatud moonutamise süsteem. (Kõik peavad näitama, et on vajalikud ja samas saavad oma ülesannetega hakkama)
    - Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest  sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda „tehniliste” ülesannete jaoks.
    * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hruštševi „sula“ järel
    # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid „ametkondlikuks kasutamiseks“.
    • Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika

    - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks?
    * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele.
    # Ühe põhjusena on olnud püüe saavutada tunnustatud/aktsepteeritud teaduse positsiooni, kusjuures teadus mudelina on olnud loodusteadused , mille „teadlikkus“ ju tavaliselt ei kahelda.
    - selliselt mõeldes on peamine rõhk pantud uurimuse formaalsele täpsusele. Kui aga uurida sotsiaalseid kooslusi mis on suuremad kui indiviid, saab aga olulisemaks see kontekst, millese tulemused paigutatakse.
    * näide: indiviide ükshaaval loendades võib näiteks öelda, et Eestis on ukrainlasi 29,000. Aga kui otsida sotsiaalseid kooslusi, tekib siin küsimus: millisel määral nad „tegelikult“ moodustavad mingi koosluse? (rühma sisene kommunikatsioon, idenditeet, huvid, väärtused & normid jne.)
    => sellisest .sotsioloogilisest. perspektiivist vaadates on arvulised andmed tihtipeale ainult materjaliks , uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist, seadmist laiemasse konteksti.
    -teooriad: seletused , seosed, ennustused : sulatuspott vs salat (multikulturalism).
    - võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust. Näeme asju, mida me tahame näha vs isepäised faktid.
    * muidugi ei saa ka teooria läbi ilma faktideta, aga faktid iseenesest ei ütle mitte midagi. Neid lugeja alati tõlgendab. Ohuks on see, et ta tõlgendab neid sügavalt järele mõtlmata, n-ö. tavatarkusest.
    # Kanepi kasutamine noorte seas
    -> Parem: teadlik suhtumine, faktide tähenduse otsimine läbi selle, et nad seatakse teoreetilisse konteksti.
    * teine probleem: ilma teooriata ei saa sotsioloog ka arendada oma n-ö. uurimusagendat („päevakord“ ~ programm, kava), vaid jääb reageerima tellijate soovidele.
    # samas: tellija pole enamasti eriti pädev seda ütlema, missugust teavet ta tegelikult vajaks. Sotsioloog peab oskama uurimusteemas näha uurimusprobleemi, selle leiabki läbi selle, et teema asetatakse teor. konteksti. (nt. ukrainlased : mis on niisiis rahvus?) Nagu läheks arsti juurde: „mul on siin raha, tehke näiteks kardiogramm.“
    - ei saa aga mööda (või ei peaks saama mööda) ka praegu sellest, et ühiskonda mingil määral planeeritakse (seaduste mõjude kaardistamine, teaduspõhised arengukavad jne) ja vaja on andmeid mida statistikaamet rutiinselt ei kogu. Tahetakse seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvaid muutusi
    * nt. perevägivalla levik; seosed rahvusliku päritolu ja tööhõive vahel; suhtumised teatud poliitikamuudatustesse jne
    * tavaline probleem on, et otsustajad suhtuvad tulemustese „nagu joodik lambiposti”: mitte et näha, vaid et oleks millelegi toetuda
    * Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses „sotsioloogia”. Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt , paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud.
    C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime
    Sotsioloogia kui inimeste aitamine
    - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub „sotsiaaltööga“. Turumajanduse jalgade alla
    jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine.
    - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab „tegeleda inimestega“.
    * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel.
    Inimestega tegelemine“ võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13).
    - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine.
    Sotsioloog kui poliitik
    - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja)
    - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte : tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx : filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov : „ Igaviku lõpp”: psühhomatemaatikud
    * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas ( Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne.
    * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga ( ministeeriumid , sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt („ühiskond laguneb!“)
    - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse sidususe parandamine (mida omakorda paljude uurimuste kohaselt tugevdab majanduslik võrdsus), ei saa öelda, et teadusest endast tuleneks see vaade
    * sama hästi võib ju öelda, et on tähtsamaid eesmärke kui vaesuse vähendamine/sotsiaalse sidususe parandamine jne st. vaadatakse, mida inimesed teevad koos ja mis siis saab = reaalsuse sotsiaalne
    konstrueerimine . „Mis on olemas” sõltub jagatud tähendustest, tõekspidamistest.
    • Teadmiste sotsioloogia - see, mis me teame, on ühiskondlikult konstrueeritud. Seda vormib mõtlejate ajalooline kontekst.

    - rõhk võimalik panna inimesele või ühiskonnale . subjekt /struktuur
    # uuritakse ühiskonda, aga inimeste kaudu. Samas ühiskond on rohkem kui liikmete summa (nt. keel, tavad, institutsioonid , pasunakoor...)
    - def. 1 (Max Weber 1864-1920: Wirtschaft und Gesellschaft): “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.
    => üldine ühiskonnateadus (vrd. politoloogia , majandusteadus)
    => fookuses teadlikult tegutsev inimene
    Mis? Ja Miks? Küsimuste erinevus. Reaalteadused: need on sama. Kui me teame, mis juhtus, teame, miks juhtus.
    -Kuid me uurime vaba tahtega inimest.
    Weber uuris protestantismi ja industriaalse kapitalismi seoseid . Kui ta sai teada, mis juhtus, siis töö alles algas.
    Näide: rongi ootavad inimesed: lehvitamine, palvetamine , võimlemine, närvivalu.
    Ehk - me peame inimest mõistma.
    - def. 2 ( Emile Durkheim 1856 -1918: Les règles de la méthode sociologique): „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
    => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist
    - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
    - kuidas neid kokku viia? kuidas on võimalik, et inimeste subjektiivne tegutseminetoodab maailma, mis on objektiivselt esemeline?
    * NB: Weberi ja Durkheimi definitsioonid sobivad mõlemad kokku varem esitatud Dag Østerbergi arusaamaga (uuritakse otsiaalseid kooslusi). Durkheim: sotsiaalsed faktid pole redutseeritavad indiviidi tasandile; Weber: uuritakse küll inimest, aga tema sotsiaalset tegevust, niisiis mitte indiviidi „omadusi” või tema „.käitumist”.
    * NB: tegemist pole küsimusega mida saaks empiiriliselt lahendada. Küsimus vaatenurga valikust
    # teatud situatsiooni vaagides on meil mõtekam vaadata indiviidi kui teadlikult tegutsevat subjekti, teise puhul jälle struktuuri sundust
    - näide: AIDSi levimine (2001 aastal 1500 juhtumit, kõrgaeg). Seotud 1) süstitavate uimastite kasutamisega; 2) prostitutsiooniga. Ebaproportsionaalselt suur levik Ida-Virumaa venekeelsete noorte hulgas => tekib küsimus, mis tegurid on neid ühendavad ja teistest (nt. Läänemaa noortest ) eristavad.
    * Pilk pöördub regiooni kõrgele tööpuudusele, keskmiselt madalamale elatustasemele, kultuurilisele eristatusele muust Eestist jne = struktuuri, ”makrotasandi” seletused
    * tavaline uurimuse tegemise viis: näidatakse kuidas teatud rühmad (nt. Vanuse, rahvuse, soo, elukoha jne järgi jaotatud) erinevad 11st mingis osas (nt AIDSi levik) ja siis ka veel mingis teises osas (nt tööhõive tase) ja siis saab oletada, et mingi seos (näiteks põhjuseline) nende nähtuste vahel on.
    # püüe seletada, ennustada protsesse
    - näide edasi: aga miks peaks tööpuudus jne panema inimest musta nõelaga heroiini /muud möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest
    * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav žest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav.
    # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!)
    - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt
    * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta.
    Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid (Vikerkaar 4-5/2005) Ratsionaalsuse piirid: kui ratsionalsus peab hakkama kahtlema iseendas järjepidevuse põhimõttest lähtuvalt, siis jõuame ikkagi metafüüsiliste väideteni. Mis on olluline, mis mitte. Ehk eriarvamuste leidmine arutlevas demokraatias (mis oleks justkui ratsionaalne ) on sama oluline kui ( ratsionaalse ) konsensuse leidmine.
    - Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi:
    * Kas inimene on oma põhiolemuse poolest ratsionaalne/irratsionaalne; homo oeconomicus või suunavad teda emotsioonid , arvestamine teiste heakskiiduga, tavad jne?
    * Kas inimene on loomuselt sotsiaalne ( Platon / Aristoteles : Zoon politikon ja kahejalgne karvutu (ja viievarbaline)) või asotsiaalne = ühiskonnaga vastuolus (Freud: Lustprinzip ja Realitätsprinzip)?
    * Kas ühiskond on harmooniline (Parsons ja funktsionalistid) või konfliktne (Marx)?
    * Kas otsustav on subjekt või struktuur, kumba uurima peab? inimesel on vaba tahe /ei ole (miks on kl 16-17 kõik tänavad autosid täis . miks inimesed seda .tahavad.?)
    # eelpool mainiti 2 definitsiooni, see küsimus koondab suurt osa vastuoludest
    * Ja mis siis on teaduse ülesanne (teadmisehuvi)?
    1. ennustamine ja kontroll (palju kaasaegsest sotsiaalteadusest) - töö, 2. mõistmine, hermeneutiline huvi (vrd. Weber, .verstehende. sotsioloogia, fenomenoloogia) - keel, 3. vabanemine ( marksism , feminism jne) - võim, kriitiline teooria?
    - nendest tingitud erinevad traditsioonid nii teooria kui meetodite osas.
    * ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida
    * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine , on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida.
    Avaliku arutelu olulisus - Habermas
    Suhestumine teiste teadustega - interdistsiplinaarsus
  • STRUKTUUR JA FUNKTSIOON


    - Idee, et ühiskond on tervik, midagi sui generis. Lisaks inimestele on veel midagi, mis püsib, kui inimesed vahetuvad.
    Ühiskond:
  • teatud ala (riik) – aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm
  • teatud elanikud (eestlased, venelased , vanurid, väikeste laste emad)
  • materiaalne keskkond (linnaelanikud, maaelanikud , laevadel elavad inimesed, kodutud )
  • kultuur - käitumisjooned
  • institutsioonid – seadused, normid, pere, rahandus
    3-5 kuuluvad sotsiaalsetesse struktuuridesse. Struere (lad.k.) = ehitada, kokku seada
    Mikrostruktuur ja makrostruktuur : poliitiline partei ja poliitiline süsteem; jaemüük ja majandusüsteem
    => Sotsiaalne süsteem hõlmab endas kõiki sotsiaalseid struktuure.
    * Tihti teeme ise struktuurseid üldistusi: halb müüa või boss: palju tööd -> pigem ressursid
    Inimene või struktuur: erinevatel aegadel erinev rõhk. Peamine on siiski sotsioloogial olnud nende vahekorra nähtavaks tegemine. Struktuuride avastamine 3-st huvist lähtuvalt.
    • Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn
    • Postmodernism - struktuuri ei ole (aga ilmselt ikka on...)

    Organismianaloogia
    19. sajandi bioloogia moes. Organismianaloogia – tervikut saab alati võrrelda organismiga.
    -Funktsioon (fungio lad.k. sooritama ): nähtusel on ülesanne suurema terviku osana.
    *nagu organismi osadel on oma funktsioonid – haakub ideega struktuurist
    -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus . Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri. Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted.
    *Les regles de la methode sociologique 1895 : ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat).
    Keeleteadus ja strukturalistlik pööre
    Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi.
    Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure’i monograafia indoeuroopa keeltest ( 1897 ) kukutas nad jäädavalt.
    Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne).
    Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud).
    Keel sõltub sotsiaalsetest tingimustest. Kõne aktualiseerib kollektiivsel tasandil eksisteerivad keelt, keele reegleid. Nagu male: malereeglid ja partii.
    Keelt tuleb vaadata tervikuna . Osad on omavahel seotud. Saussure’i tähelepanu väikeosadele. Keel on erinevuste süsteem - kuidas foneem muudab tähendust. Ka suuremad osad: teeme vahet ainult sellepärast, et on erinevad. Binaarsed opositsioonid.
    Claude Levi- Strauss (1908-2009) antropoloog , kes peale kohtumist keeleteadlase Roman Jakobsoniga 1940ndate lõpu New Yorgis arendas strukturalismi inimteadustes. „Strukturaalne antropoloogia ” (1958) - ohverdamise ja suguluse süsteemid erinevates ühiskondades.
    Individuaalsed väljendusaktid on võimalikud tänu süsteemile. „Müüt” on üldnimetus konstruktsioonile, mis koosneb üksikosadest, aga mille tähendus ei peitu nendes, vaid tervikus. Müdil on nii diakrooniline (ajas muutuv) kui sünkrooniline (ajas püsiv) telg . Nende kahe telje lõikumisega tuleneb müüdi olulisus.
    Müüt muudab loo osad strukturaalselt maailma korrastavateks printsiipidest. Binaarsed opositsioonid (ülal-all, söödav-mittesöödav, oma-võõras).
    • Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue)

    Metsik mõtlemine” - ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti loetamatu traktaat , mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud.
    Nukker troopika” - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest.
    Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja )?
    Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus).
    Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast ...)
    }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
    - Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. N: strukturalism kirjandusteoorias („ West Side Story” ja „ Romeo ja Julia ”) filmianalüüsis („500 days of summer ” ja „ Forgetting Sarah Marshall”)
    Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi- Strauss toob ära neli olulist punkti:
  • Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel ehk hetkes püsivatena.
  • Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses.
  • Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid.
  • Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm , mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul.
    Kriitika strukturalismile
    1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika
    2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla.
    --> poststrukturalism : rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault , Deluze, Lyotard ). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus
    Funktsionalism
    - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon
    # võib olla ilmne või latentne (varjatud) – armee : riigikaitse või kultuuriline
    ühtlustamine; kooliskäimise kontrolli kaudu kontrollitakse inimeste jõudmist tööturule
    # düsfunktsioon: asi enam pole funktsionaalmne, vaid vastupidi.
    - Näide: Elina Haavio-Mannila: Külakaklused. Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus
    - Näiteid: Bronislaw Malinowski (1884-1942). Coral Gardens and Their Magic 1935: Trobriandi saartel käisid elanikud kalas. Kui kalastati avamerel, eelnesid maagilised riitused, mitte siis kui kalastati laguunis. Seletus 1: avamerel rohkem ohtusid => koostöö vajalik => riitused täitsid koostööd lisavat funktsiooni. Seletus 2: avamerel rohkem ohtusid => ängistus => riitused aitasid ängistusest jagu saada.
    * Malinowski: tuleb esitada ka kausaalne (siin psühholoogilöine) seletus, mitte ainult funktsiooni. Kõik kultuuri elemendid ja sots nähtused vastavad inimeste psühh ja orgaanilistele vajadustele.
    - Antropoloogid vaatlesid väikseid kogukondi tervikuna, sobisid sellise analüüsi jaoks.
    Talcott Parsons ( 1902 -1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid ( Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon , kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast).
    # Perekonna funktsionaalsus – mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel).
    - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
    - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides
    * vrd. saun : kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!).
    - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused.
    Kõigepealt:
    Adaptation = kohanemine muutuva keskkonnaga; see tingib järgmise...
    Goal -Attainment = eesmärgi saavutamine
    Integration = integratsioon , ühtsus
    Latency e. Pattern Maintenance = mustri säilitamine (latents)
    PIKAAJALISED ÜLESANDED
    LÜHIAJALISED ÜLESANDED
    VÄLISED PROBLEEMID
    A
    G
    SISEMISED PROBLEEMID
    L
    I
    - Ühiskonnas erinevad institutsioonid tegelevad nendega erineval määral: nt. A majandus; G pol. süsteem; I religioon, massiteabevahendid , ühingud; L perekond, haridus , kultuuripärand
    - samas on iga institutsioon ka ise vaadeldav süsteemina. Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega – uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon . See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoška – nukud : nuku sees on alati väiksem samasugune !
    - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta:
    • süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised . 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust.
    • struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus , võimalused, vabadus, hetkelised nähtused.
    • struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, žestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav.
    • näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised
    • on “hiigelteooria” ( Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida.

    # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda
    # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte.
  • SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED


    - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme.
    * vana teor küsimus: „kuidas on ühiskond võimalik?” => mis paneb inimesi tegutsema ühel moel. Kindlasti pole tegu lihtsalt sundusega.
    * lahendus: inimestel on (mingis osas) kujunenud ühine arusaam maailmast, ühine
    tõlgendus tegelikkusele.
    *Katsed konformsuse kohta (Asch 1956): erineva pikkusega kriipsud: moonutatakse taju, et sobida gruppi; grupi surve isiklikele hinnangutele; teadlik eksimine.
    # laias mõistes kuulub kultuuri valkonda
    # omandatakse sotsialiseerumise käigus: inimene võtab omaks need arusaamad, mis tema keskkonnas valitsevad. Alustatakse lapsepõlves, kodus (primaarne s.), siis koolis ( sekundaarne s.) ja lõpuks täiskasvanuea erinevates rollides ( tertsiaarne s.). Pidevalt omandatakse uusi arusaami, primaarse sotsialisatsiooni jooksul omandatud aga on kõige püsivamad ja seotud emotsioonidega . õpitakse “oluliste teiste” (significant others) käest.
    - Nendest arusaamadest osa puudutavad seda, mis on “hea” või “halb”, mis on
    “keelatud”, mis on “lubatud”
    => väärtused: ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad
    standardid inimeste tegevusele.
    * neid tegevusi ei saa seletada lihtsalt inimese ratsionaalsuse või omakasupüüdlikkusega. Weber: “ratsionaalne”, “väärtusratsionaalne” “affektiivne” „traditsiooniline tegevus”. Väärtusratsionaalne: kuigi vahendid valitakse üldiselt ratsionaalselt, asetavad kõigest muust kõrgemal seisvad väärtused nendele oma piirid
    => vaadeldav ka kui kõrvalekalle ratsionaalsusest.
    }=> meil on erinevad ratsionaliseeringud. Ratsionaalsuse piirid (Lagerspetz, Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid, Vikerkaar 2005, 4/5)
    * NB: teadupoolest on ühiskondades ka vastuolusid erinevate väärtuste vahel -> täielik üksmeel ei valitse kunagi, ka sundust kasutatakse
    => normid: nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele
    - normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?)
    - normi välja selgitamine:
    1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi;
    2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita ( suitsetamine keelatud ...);
    3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte
    piisav tingimus (* Graham Sumner (1906): karistuse järgi “ pingerida ” tavad, moraalinormid ja seadused)
    4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud,
    et normatiivne nõudmine on õigustatud?
    - Ükski norm ei tööta üksinda. Tihti on võistlevaid norme, mis eeldavad erinevat käitumist => ennustamiseks on vaja tunda terveid normide süsteeme.
    - Normide kirjeldamiseks võib mõelda näiteks:
    * mille kohta teatud norm käib?
    * mis olukorras norm kehtib? ( vaikselt istuda loengus . sünnipäeval)
    * keda norm puudutab? (õppejõud, üliõpilane, laps...)
    * kas on tegemist käsu, keelu, loa (või ideaaliga . mitte norm)?
    * kes on normi läte/välja ütleja? (nt. normeandev kollektiiv) (tihti anonüümne)?
    * kes kontrollib?
    * millised on saktsioonid?
    - Varem sai mainitud E. Durkheimi mõiste .sotsiaalne fakt.. Nähtus on sots. fakt, kuna see on indiviidi väline; avaldab talle sundivat jõudu; on objektiivselt olemas ses mõttes, et selle olemasolu näevad ka teised.
    * normid oli see sotsiaalsete faktide liik, mida Durkheim kõige rohkem mõtles. [NB: kuna on sanktsioon, see .sundiv jõud. on väga selge]
    * Oma kahes töös (De la division du travail social 1893 ja eriti Le suicide 1897) toob ta välja anoomia (anomie) mõiste.
    - anoomia = olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu.
    * kr. k. a + nomos (seadus)
    - Durkheim peab anoomiat tavaliseks iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust.
    - mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda
    * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes.
    # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus
    # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia
    - NB: võib vaadata kui ühiskonna/kollektiivi omadust, aga võib mõelda ka indiviid peale, kes näiteks ühest kultuurikeskkonnast teise siirdudes tunnetab end olevat anoomilises olukorras => subjektiivne kindlusetus
    - Raamatus enesetapust püüab D. näidata seda, kuidas ka selline näiliselt äärmuslikult isiklik tegu nagu enesetapp on analüüsitav ühiskonna tasandi nähtusena.
    * ta võrdleb enesetappude suhtelist arvu erinevates rahvastikurühmades, regioonides ja erinevatel aegadel. Pol. ja maj. muudatuste ajal tõuseb; katoliiklastel vähem kui protestantidel, lahutatutel rohkem kui leskedel või abieluinimestel.
    * Seostab ebakindlusega, prot.:de puhul normide väiksema kindluse ing normeandva kollektiivi suhtelise nõrkusega.
    - Teeb jaotuse nelja erineva enesetapu liigi vahel. Mõjutab ühiskonna reguleeritus ja integreeritus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #11 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #12 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #13 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #14 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #15 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #16 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #17 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #18 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #19 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #20 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #21 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #22 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #23 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #24 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #25 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #26 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #27 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #28 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #29 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #30 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #31 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #32 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #33 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #34 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #35 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #36 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #37 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #38 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #39 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #40 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #41 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #42 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #43 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #44 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #45 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #46 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #47 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #48 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #49 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #50 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #51 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #52 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #53 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #54 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #55 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #56
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kertu R. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    wyoming profiilipilt
    wyoming: väga korralik kokkuvõte
    17:48 20-10-2014


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - EKSAM
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    53
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    22
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    25
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    46
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    15
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse-Eksami kordamisküsimused ja mõisted-2014
    13
    pdf
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun