SOTSIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED (1)

1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides.
Mis on empiiria ? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus , kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.)
Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel?
Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/ sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust.
*Eristatakse kahte peamist koolkonda : naiivempiritsism (range empiiria) ja loogiline empiritsism. Esimese järgi tuleneb ainuke teadmine meeletorganite läbi. Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel
2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel?
Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid.
Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe?
Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.
3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi?
Akadeemiline publik
Mitteakadeemiline publik
Instrumentaalne teadmine
Professionaalne (teooriad)
Rakenduslik (pragmaatiline)
Reflektiivne teadmine
Kriitiline (distsipliini arendus)
Avalik (arutelu)
4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad?
Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber : teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene.
5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed?
Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt muutumatu (ajas püsivad reeglid) ning kõne, mis väljendab kogukonna jaoks olulisi asju.
Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi
7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons?
klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents , mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia)
* ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
* ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
*mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus )
Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus
9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi?
Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu.
Merton : kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt.
1. Bioloogiline ja psüholoogiline positivism
2. Sotsiaalne positivism
3.Interaktsioonilised
seletused
4. Strukturaalsed seletused
10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide!
Absoluutsed seletused:
1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia).
Relatiivsed seletused:
3. Interaktsiononilised seletused
a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus.
# Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet , mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna.
b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste väärtuste ja vajaduste vahel pole, ainult reeglid on teised. „Valgekraeline kuritegevus”
4. Strukturaalsed seletused (ka „kriitiline teooria”, nt. C. Wright Mills ): Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele.
11. Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb?“ Me “ – passiivne poolus, inimese arvamus enda kohta.
Mina kujuneb suheldes teiste inimestega. Oluliseks osaks mina kujunemise juures on rollide proovimine ( role taking), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine.
Olulised teised (significant others ) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab , siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb.
Üldistatud teine (generalized other ) – kujuteldav abstraktne kõrvaltvaataja, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab.
13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”.
Referentgrupp ( reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga
Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad , Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt POOLIK VASTUS-puudub “kaheastmeline kommunikatsioon”
14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel?
Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid ja rolliootused. Võivad olla täpsemad või lahtisemad; tihti täpsustuvad aegamööda ( organisatsioon „kivistub”) Produktiivse koostöö korraldamine. Liikmete tegevuse ja teiste panuste korraldamine nii, et nad on eesmärkide saavutamiseks kasulikud. Võimuvahekorrad ja alluvussuhted liikmete vahel kontroll. Tulemuste üleandmine või jaotamine, nende hindamine ja jälgimine; tagasiside
15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi?
Bürokraatia elemendid Weberi järgi:

• Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks.
  
• Spetsialiseerumine. Tööjaotus selge ja formaalne
  
• Käsutamisõigus. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad. Kaebamisõigus oma ülemusele. Sundimisvahendid. Formaalne reeglistik, mis on organisatsiooni tegevuse aluseks
  
• Isikupäratus. Organisatsiooni liikmete ja klientide suhted on iskutest sõltumatud. Kaadri täiendamine oskuste ja ametialaste teadmiste alusel
  
• Ametnikud on täiskohaga tööl ja saavad palka. Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud. Ka füüsiline paiknevus ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad.
  
• Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv
  

Kõikide elementide taga on ratsionaalsus ja ennustatavus. Tehnilise tõhususe maksimaliseerimine ja seaduslikratsionaalne autoriteet.
16. Mis on “uus avalik haldus” (NPM)?Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? “New Public Management ” Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskusioon.Erastamine ja dereguleerimine. Kriitika:
* Rahva esindus ei ole oluline.
*Eelarve tuleb teha pika aja peale ette
*Väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega
*Sotsiaalne vastutustunne
*Tulemusi ei saa mõõta (nagu rahu, stabiilsus jne…)
17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist?

McGregor
x-juhid ja Y-juhid
X juhid
Y juhid
Keskmine inimene olemuslikult põlgab töö ja hoidub sellest kui vähegi võimalik
Vaimse ja füüsilise energia kulutamine on loomulik, seega otsib inimene normaalsetes tingimustes vastutust
Seepärast on vaja enamus inimesi sundida, kontrollida, juhtida või hirmutada, et nad annaks endast piisava panuse
Enamus inimesi juhivad ja kontrollivad ennast, et saavutada oma eesmärgid
Keskmisele inimesele meeldib, kui teda juhitakse, sest hoidub vastutusest, ei oma ambitsioone ja otsib turvalisust
II Tennenbaum ja Schmidt
Loovus ja nutikus on ühiskonnas laialt jaotunud, kuid kaasaegsetes industrialiseerimise tingimustes neid ei rakendata nende täies võimsuses
18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta?
19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused?
Max Weberi kolm autoriteetitüüpi:
1) Seaduslik- ratsionaalne (legal-rational):
# Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed.
# Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu.
# Administratsiooni aluseks on statuut: seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document , mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi riigi loomisel on seadustandev kogu)
2) Traditsiooniline:
# Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. Oluline on staatus. Nt. monarhia . Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiiži teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet
# Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine
# Administratsioon: patrimonaalne (feodaal valitseb ilma administratsioonita (n perekonna abil), isiklike teenete kaudu. Huvide konflikt isiklikud vs teened -> peab bürokratiseerumisele vastu) või patriarhaalne (feodaal valitseb koos administratsiooniga, pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema ), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust.)
3) Karismaatiline :
#Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt). Alluvad usuvad juhi erilistesse isiklikke omadustesse, võime korda saata imesid. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Erakorraline võim - erakorraliste sündmuste ajal suurem võimalus ilmneda. Poliitiline, kunstiline juht. (nt. Jeesus, Muhammed, Nelson Mandela, Gandhi)
# Administratsioon - mite seaduslik vaid isiklik (jüngrid)
# Eelis: uuendav, ainus võimalus murda vana praktikat. Probleem: usku ei saa tõestada
# Pärast üleminek. 1, 2 või rühma lagunemine (“ karisma rutiniseerumine”). Küsimus: kes asendab? Tavaliselt võimukriis (pärast Muhamedi surma 632 taotles võimu väimees Husain ibn Ali, aga valiti kaliifiks ja imaamiks Abu Bakir (Ali võimule alles neljandas kalifaadis 909. Nii sündis šiitide uskkond)
# Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma)
20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik,weberiaanlik või pluralistlik).
Võimuteooria
Weber
Marx
Pluralistid
Võimu alus
Sundus või autoriteet
(Majanduslik)
sundus
Mõju
Võimu kasutaja
Isik
Struktuur
Isik
Võim on...
Poliitilise eliidi käes
Juhtiva klassi käes
Kõigi ühiskonna-liikmete käes
Võimuteooria
Foucault
Võimu alus
Diskursus
Võimu kasutaja
Inimene ise
Võim on...
Inimesest sõltumatu
21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud?
Foucault panus võimu teooriasse: 1) võim on anonüümne, pole subjekti, 2) inimene ise kontrollib ennast , 3) võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada), 4) võim on igal pool (mitte ainult teatud institutsioonides)
Foucault’ teooriat on raske „rakendada”, aga inspiratsiooniks on ta olnud eriti kultuuri uuringutes: pöörab tähelepanu viisidele, kuidas kõne sees on peidus võim seda saab siis analüüsida.
22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele.
Parsons: ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia)
* ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi
*et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
* ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
*mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus)
Marx: Võim on ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu
1) Võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest
2) Võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...)
3) Konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne). Marxi tsitaat "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse"
4) Kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist
Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki.
23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu ?
jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali.
# Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline ( haridus , kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine).
(Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital )
# Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid.
# Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb , aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia
# Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued žanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine.
# Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks “konverteerida”.
# Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine.
24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri?
Kultuur on...
1) ...inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def, uuritakse nt. “võõraid kultuure”)
# nt. ehitised, tööriistad , relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.
# “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger)
2) ...inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg.
# nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon , seadused, oskused, väärtused, keel jne.
3) ...selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.)
# Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt. Mozart on kultuur, mobiiltelefon pole.
# Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte.
25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või
post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel.
Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast.
Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.
Post-subkulutuuriteoora:
1) Uus- hõimud . Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod.
2) Elustiilid . (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid , kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid .
26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele?
Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega:

Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab?

Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st
Ajalooliselt on muutunud mida peetakse SPks
Erinevad probleemid kiidavad heaks või laidavad maha erinevaid asju mis võivad kujuneda SPks (näiteks alkoholi tarbimine, naise koht ühiskonnas etc)
Vaieldav, milline probleem on SP, isiklikud ja sotsiaalsed mured
Selle järgi on SP defineerimise aluseks subjektiivne hinnang ning sellest tulenevalt subjektivistlik vaade sotsiaalsetele probleemidele.
27. Milline on sotsiaalse probleemi arenguloo mudel Spector ja Kitsuse järgi?
—John Kitsuse, Malcolm Spector “Cosntructing Social Problems” (1977)
¡Sotsiaalne probleem kui tegelikkuse kohta esitatud väidete esitamine.
—Sotsiaalse probleemi arengulugu
¡Sotsiaalse probleemi legitimiseerimise faas
÷Kes esitab väiteid?
÷Millist retoorikat, sõnavara kasutab?
¡Mobiliseerumise faas
÷Kes vahendab , toetab?
÷Kuidas defineeritakse ja võetakse poliitikute/otsustajate poolt üle?
¡Ametliku tegevusplaani koostamise faas
÷Milliseid osapooli nähakse?
÷Kas ja kuidas konsulteeritakse?
÷Milliseid lahandusi nähakse?
¡Plaani ellurakendamise faas
÷Millised instutsionaalseid lahendusi luuakse ?
÷Kas ja kuidas mõõdetakse tulemusi?
28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? - 1. 1994 “Conditions of Liberty ”. Alustab definitsiooniga:"Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." 2.Märgib aga kohe, et selline def. On ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik
30. Mis on sotsiaalne kapital Robert Putnami ja mis Pierre Bourdieu järgi?
Putnam: sotsiaalne kapital on „sotsiaalse organiseerumise omadused nagu usaldus, normid ja võrgustikud, mis edendab ühiskonna toimimise efektiivsust ühistegevuse lihtsustamise abil” (Civic traditions in Modern Italy, 1993) • Bürokraatlike reeglite või struktuuride väline tegutsemine • Mitte lihtsalt kontaktide arv, vaid nende soov sind aidata • Lubab, aga samas ka takistab Bourdieu: Sotsiaalne kapital on: „virtuaalsete või tõeliste ressursside summa, mis toob inimesele või inimgrupile kasu läbi püsivate ja vähem või rohkem institutsionaliseerunud vastasikuste tutvuse ja tunnustuse võrgustike” (1992). Esialgu mõte oli millestki „toetavast” teistele kapitalidele. Hiljem rohkem omaette, kuid ikkagi pigem kultuurilise kapitali osa. Kõige tähtsam ikkagi majanduslik kapital. Sotsiaalse kapitaliga peab vaeva nägema. Kingituste tegemine oluline, kuna see on rohkem kui lihtsalt majanduslik kapital.
Mõisted
1. Abstraktne empiritsism- (C.W. Mills 1959 ) andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta, andmed ilma pildita
2. “Grand Theory”- teooria, mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist
3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria
4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel
5. “Verstehen”- Weber. Saksak . Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine.
Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria. Antipositivism seevastu püüab pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi Verstehen (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. - GOOGLE
6. Väärtused- ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele.
7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus- 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ;
2) väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest;
8. Normid- Rolliootus on õigused, kohustused (e. normid), mis on seotud positsiooniga ?
9. Sekundaarne deviantsus- Kui primaarne deviantsus on teiste poolt defineeritud kõrvalekalle normist siis sekundaarne deviantsus on indiviidi aktsepteerimine selle kõrvalekaldega.
*Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel.
10. Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust.
11. Olulised teised: (significant others) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb.
12. Üldistatud teised- (generalized others) on internaliseeritud vaatepilt teistest
13.Peegelpildi-mina: * Ettekujutus , kuidas me paistame teistele
· *Ettekujutus, kuidas teised selle põhjal meid hindavad
· *Ettekujutus endast, mis areneb eelmiste ettekujutuste põhjal
14. Rolliootused- on õigused ja kohustused (e normid), mis on seotud positsiooniga
15. Rollikonflikt- tekib, kui inimese tegelik käitumine (rollikäitumine) ei ole rolliootustega kooskõlas
16. Rollidistants - (role distance) on subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa.
17. Primaarrühmad- Primaarsed rühmad on väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel. Isiklikud kontaktid ( face -to-face) nt perekond. Valitsevad „primaarsed suhted”: terve isik on seotud interaktsiooniga.
Sekundaarrühmad- suuremad, iga liige ei pruugi suhelda iga teise liikmega. Formaalne organisatsioon, valitud juhid. Organisatsioonid , nt. töökollektiiv, ühing, poliitilised parteid.
18. Referentrühm- (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. # Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. (Nt. töölised või noored, kes kiidavad heaks neoliberalistliku poliitika, kuna peavad ettevõtlikkust ja edukust normiks)
# Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga. Relatiivse deprivatsiooni (millestki ilmajäämine) võimalus: kui inimene võrdleb ennast sellise grupiga, mille liikmetel on rohkem edu (Nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega)
19. In-grupp ja out-grupp:
20. “ Oligarhia raudne seadus” Robert Michels oligarhia raudne seadus: valitseva vähemuse vältimatu võim organisatsioonis. Mida suurem ja bürokraatlikum organisatsioon, seda kõrgem on võimu kontsentratsiooni aste, mis kuulub väikesele arvule inimestele organisatsioonilise hierarhia tipus . Eliidi teke.
21. Legitiimsus: Legitiimsus tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Max Weber võttis sõna "legitiimsus" kasutusele, et iseloomustada võimu populaarsust ning usaldusväärsust. Max Weber on võimu legitiimsuse alusel välja toonud kolm erinevat autoriteedi tüüpi ühiskonnas:
1.Traditsiooniline autoriteet. Vastavalt sellele autoriteedi tüübile on võim ühiskonnas seadustatud tavade, kommete ja traditsioonide alusel. Inimesed omandavad võimu tänu sellele, et "nii on see kogu aeg olnud". Selle võimutüübi näiteks on Rooma paavst , kuningad ja keisrid jne. Sageli on taoline autoriteet sünni kaudu päritud õigus. 2.Legaal-ratsionaalne autoriteet. Legaal-ratsionaalse autoriteedi korral on võim legitimiseeritud väliste reeglite ja ratsionaalsete protseduuride kaudu, mis defineerivad antud positsioonil oleva inimese õigused ja kohustused. Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Karismaatilisteks liidriteks on olnud nii Kristus, Napoleon , Caesar, Hitler jt.
22. Konformism - kalduvus mõelda ja käituda mingi gruppi mallide kohaselt
23. Stratifikatsioon- e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiž , vanus, rahvus jne)
24. Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühes ühiskonnakihist teise
25. Gini koefitsient - on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.
26. Hegemoonia- : võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. # hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik ; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia (samal seisukohal ka Poulantzas). Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika).
27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle
28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem
29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes
30. Habitus - Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust”
“Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.”
31. Moraalne paanika:
32. Uus-hõimud
33. Avalikkus- ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused (wiki)
34. Kvaasi-teooriad- pakub lahendust ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud sotsiaalse probleemina