Rootsi referaat (2)

Q: Mida Rootsi ostab ja mida müüb ?

Vastus leiad õppematerjalist: Rootsi referaat

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida Rootsi ostab ja mida müüb ?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
MERILIN VALLIMÄE
011MT
REFERAAT RIIGIST:
ROOTSI
TALLINN 10.01.09
SISUKORD :

Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid)

Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart)

Ülevaade looduslikest tingimustest

Ülevaade rahvastikust

Ülevaade majandusest

Riigi erilisus (kultuur, usk jne)

Huvitavad faktid

Kasutatud materjalid
1.Riigi ankeet ( üldandmed )
Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000)
Pindala : 449 964²
Riigi keel : rootsi keel
Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 )
Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km²
Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Kuningas :Carl XVI Gustaf
Peaminister : Fredrik Reinfeldt
Iseseisvus : 6. juuni 1523
Rahaühik : rootsi kroon ( sek )
Sümbolite pildid :
(Rootsi lipp)
(Rootsi vapp)
1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist
Rootsi Kuningriik asub Põhja – Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka
Taani , Saksamaa ja Balti riigid – nad asuvad üle Balti mere .
Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa – alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev
polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise – 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren .
Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised
oravad ja hundid .
(Rootsi riigi kaart)
2 . Ülevaade looduslikest tingimustest
Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda
tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima . Ilm on väga muutlik .
Kliima on erinevates osades väga erinev . Põhjas on kogu aeg lumi , lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas . Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt
väikesed , sest põhjas on päev pikem. Põhja – Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima.
Rootsis on suuremateks saarteks Ojamaa (pindala 2994 km²) ja Öland ( 1347 km²).
Suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre . Pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega ( 720 km) . Jõed on kärestikulised ega ole hästi laevatavad .
Rootsis on kümneid tuhandeid järvi , neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²) ,
Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Rootsit nimetatakse
ka tuhande järve maaks .
Tähtsamateks loodusvaradeks on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda-, ja uraanimaak ning
puit ja hüdroenergia .
Rootsi maastikul domineerib erinev taimestik ; okasmetsad , lõunaosas ka segametsad.
Lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega , nüüdseks
on osaliselt asemele istutatud okaspuid . Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart ,
vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna – ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja
pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,sealhulgas orhideesi .
Rootsi metsades paiknevad paljud loomaliigid , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud .Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus , kuid nüüd nende populatsioon kasvab .
Suureneb ka karude ja ilveste arvukus . Kõikjal Rootsis leidub põtru , metskitsi , rebaseid ja
jäneseid . Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku
kaitse all . Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis , kuid suvel saabub lõunast palju
erinevaid rändline .
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud . Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas
turska ja makrelli , rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem
igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutunud delikatessiks . Jõgedes ja järvedes
elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased .
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning
Põhjamere ja Läänemere reostus .
Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas ,
ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas .
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik . Lõunaosas asub tasane ja viljakas
Skane . Keskosas laub Kesk – Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik .
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim
punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) .
Pikimad jõed :
Muonio – Torne ...... 570 km .
Ume .....460 km
Lule ...... 450 km
Ängermanälven ...... 440 km
Indalsälven ...... 420 km
4. Ülevaade rahvastikust
Rootsi rahvastik on koondunud maa keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale ;
ainult üks rootslane seitsmest elab maal . Rootslased on valdavalt luteri usku germaani rahvas , kes pikka aega teistega ei segunenud . Alles pärast Teist maailmasõda muutus
riik sisserännumaaks . Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina – Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed .
Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi
rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri . 86,7% elanikkonnast on etnilised rootsaled . Suurim
vähemusrahvus on soomlased ( 2%) . Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest
Põhjamaadest , endisest Jugoslaaviast ja Lähis – Idast . Lisaks on tähtis mõju algasukatel
saamidel , kes elavad Põhja – Rootsis .
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või
immigrantide järeltulijad .
77% rootslastest on luteri usku .
Suurimad linnad ( elanike arv )
Stockholm ...... 685 000
Göteborg ...... 434 000
Malmö ...... 237 000
Uppsala ...... 168 000
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa .
Haridus
Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus . Sellele järgnev vabatahtlik
3-klassiline gümnaasium .Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta . Õppurite abistamiseks on
loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem . Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt
tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele , probleemilahendusoskusele , elukestvale
õppele ja sugude võrdõiguslikkusele .
Rootsi osaleb Bologna protsessis , mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse
harmoniseerimine . Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad
intitutsioonid . Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond
eraülikooli , millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool.
Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid , kus on võimalik omandada akadeemiline kraad .
Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool ja Lundi Ülikool .
Keeled
Rootsi keel on põhjagermaani keel , mida kõneldakse Rootsis , Soome , lääne- ja lõunarannikul , Ahvenamaal , samuti siin – seal Ameerika Ühendriikides . Varem elasid
rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis , Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi
riigi muudes osades .
Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele , erinedes neist peamiselt häälduse ja
ortograafia poolest . Rootsil ei ole ametlikku keelt , kuid rootsi keel on da facto sellena
kasutusel . Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda
ametlikuks . Ametlikud vähemuskeeled on soome keel , meä keel , saami keel , mustlaskeel
ja jidiš .
Teadus
Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid . 18 sajandil toimus Rootsis
loodusteaduse revolutsioon . Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning
16 . ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt , Šotimaalt , Hollandist ,
Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene . Aasta
1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia , peetakse rootsi loodusteaduste
sünniaastaks . Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega , kuid alles nüüd
algasid süstemaatilised uuringud . Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused , kes
mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus .
5. Ülevaade majandusest
Rootsi põhilised maavarad on : raud , uraan , vask , plii , tsink ja hõbe . Hoolimata rikkalikust uraanivarust , (umbes 80% Euroopa omast ) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja
needki kaotatakse varsti , sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette , et tuumaenergia
tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks .
Mida Rootsi ostab ja mida müüb ?
IMPORDIB ( veab sisse )

Veondusseadmeid
Masinaid
Mineraalkütuseid
Keemiatooteid
Tekstiilitooteid ja jalatseid

EKSPORDIB ( veab välja )

Masinaid
Veondusseadmeid
Puitu
Keemiatooteid
Rauda ja terast
Autosid

6.Riigi erilisus
Kultuur
Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke , sh August Strindberg ja Astrid Lindgren
ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson . Kokku on
rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maailmakunstnikud on
Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel . Rahvusvaheliselt
tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman , Greta Garbo , Ingrid Bergman
ja Max von Sydow . Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika , sealhulgas ABBA.
Nobeli Preemia
Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika-, keemia-, meditsiini füsioloogia-, kirjandus-, rahu- ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna , kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani.
Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku.
MERESÕDALASED :
Aastail 800-1050 võimutsesid Euuroopa meredel Skandinaavia meresõitjad – viikingid .
Mereteed olid selle sõdalasrahva kontrolli all . Oma suurte puitlaevadega ( drakkar'itega ),
jõudsid nad Vahemerele , araabia maadesse ja isegi tänapäeva Kanada rannikule .
Viikingid asutasid Islandi ja Gröönimaa ning rajasid oma võimsad riigid Venemaal , Normandias , ( Põhja – Prantsusmaal ) , Sitsiilias ja kaugemateski paikades . Metsikute rüüsteretkede ja mereröövlitega ajalukku läinud viikingid andsid aga ka tõuke kaubanduse arengule kogu Euroopas .
7.Huvitavad faktid
Viikingite maa : Põhjala ehk Skandinaavia maade keskmes asuv Rootsi kuulub
maailma kõrgeima elukvaliteedi ja majandusarenguga riikide hulka .
Tänapäeva rootsi on territoriaalse võimuihata rahuarmastav riik , ent 17. sajandil valitses ta
kogu Läänemere piirkonda – isegi mõningaid Saksamaa ja Venemaa alasid .
Rootsi kaunis peallinn Stockholm asub neljateistkümnel saarel , mis on ühendatud enam kui neljakümne sillaga .
1988. aastal suri seostusest tingitud viirushaigusesse 65% Läänemere ja Põhjamere hüljestest
8. Kasutatud Kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
www.miksike.ee
,, Maailma teatme atlas ,, Dorling Kindersley
http://www.google.ee/search?hl=et&q=Rootsi&lr=&aq=f&oq =

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 158 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

158 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merrrka123 Õppematerjali autor

referaat rootsist

rootsi referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Presentatsioon rootsi

Katrin Karro 9.A klass Sikupilli keskkool Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik

Geograafia

doc

Rootsi Kuningriik

Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim

Geograafia

doc

Rootsi

Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil,

Eesti keel

doc

Rootsi

..........................................8 Kultuur........................................................................................................................................ 8 Rahvastik.....................................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin Rootsi kuna see on Eestile põhimõtteliselt nagu naaber riik. Rootsi on suur ja iseseisev. Võtsin sellepärast ka, et saada rohkem teada sellest riigist. Praegu tean ainult mõnda asja näiteks : kus ta enam vähem asub, mis on pealinn ja kuidas nimetatakse seal raha. Rootsi Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta

Geograafia

pdf

ROOTSI

Kliima  15% territooriumist asub polaarjoonest põhja pool.  Kliima vöötmed: Põhjas – lähisarktiline, ülejäänud aladel – parasvööde.  Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima. Nt. Lõunaosas suvel 18C, talvel 0C piires.  Sademeid 500-800 mm. Skandinaavia mäestikus kohati üle 2000 mm. Siseveed  Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Suuremad on VÄNERN, VÄTTERN, MÄLERN, HJÄLMAREN.  Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Pikimaks jõeks loetakse KLARA jõge koos GÖTA jõega (700 km). Pikkuselt teine on DALA jõgi.  Jõed on suhteliselt kärestikulised. Taimkate  Rootsi paikneb valdavalt okasmetsavööndis. Lõunaosa jääb segametsavööndisse ning SKÅNE madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse.

Geograafia

ppt

Rootsi

Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes

Geograafia

odt

Rootsi

Sissejuhatus Referaadi koostamisel pöörasin tähelepanu loodusgeograafilistele askpetidele. Näitasin ära lühifaktid Roosti kohta, tõin välja pinna ja kliima iseloomustuse ning järeldasin pinnamoe mõju majandusele ja õhusaastumisega seotud probleemid. Looduslikuks objektiks valisin Lapimaa, sest see on üks vähestest looduslikest vaatamisväärsustest Rootsis. 3 Rootsi üldandmed Täisnimi: Rootsi Kuningriik Kohalik nimi: Konungariket Sverige Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km² Haldusjaotus: 24 provintsi Koordinaadid: 62° põhjalaiust, 15° idapikkust Riigikeel: rootsi Iseseisvus: 6. juuni 1523 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro

Geograafia

ppt

Rootsi Esitlus

ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m) KLIIMA Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C,

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

Rohkem sarnaseid