Referaat: Rootsi (0)

1. Riik
1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend
Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp (b) ning lipp(c)
(c)
(b)
(a)
1.3. Haldusjaotus
Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
1.4. Rahvas
Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur- Stockholm – 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). 2006. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 14 736 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 24 000 inimest.
2006. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 492 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv.
82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste , õigeusklike ning moslemite kogukonnad .
2.Poliitika
2.1. Peamised poliitilised parteid
Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.
Neli paremerakonda eesotsas moderaatidega (lisaks kristlik-demokraadid, Rahvapartei -liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise platvormiga " Alliansi Rootsi eest", mida parlamendivalimistel saatis edu. Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm.
Poliitilise maastiku stabiilsust peegeldab muuhulgas ka asjaolu, et kõik eelmises parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud.
2.2.Valitsus
Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister . Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik-demokraatidele kolm.
Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 250 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine . Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud. Selle järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.
Rootsi põhiseaduse üks olulisi sätteid on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jms dokumentidega, kui need ei ole kuulutatud salajasteks. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis on avalikkusele kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid.
3.Majandus
3.1. Peamised majandusnäitajad
Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks hea
oluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine , homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi .
Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele.
1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal - ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine . Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel.
3.2.Majanduskasv
2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka järgnevatel aastatel peaks just eratarbimine olema majanduskasvu peamiseks mootoriks .
3.3.Inflatsioon
Inflatsioonitase on jätkuvalt madal, olles 1.4 % juures madalaim EL-is (aluseks ka eurotsooni inflatsioonikriteeriumi määramisel). 2007. aastaks oodatakse inflatsioonimäära kerkimist 1,8 %-ni. Inflatsioonitaseme hoidmine 2% ringis on riigi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke.
3.4.Tööpuudus
Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2005. aastal jäi tööpuuduse näitaja võrreldes varasema aastaga ligikaudu samaks olles ametlikult 5,9%. Kuigi näitaja on madalam kui Euroopa Liidu keskmine, peab Rootsi seda siiski liiga kõrgeks, kuna mitteametlikult arvestatakse aktiivsest tööturust väljaspool seisvat ligi miljon tööealist rootslast. Eelmine , sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. 2007. aasta riigieelarves nähti ette mitmete uute instrumentide rakendamist, tõhustamaks uute töökohtade loomist. Nii soodustatakse pikaajaliste ning noorte töötute palkamist tööandjate poolt ning lihtsustatakse ja tõhustatakse tööturupoliitilisi programme , mis stimuleeriksid töötuid vastavalt nõudlusele ümber kvalifitseeruma. Samuti nähakse ette töötuskindlustussüsteemi laiendamist kõikidele töövõtjatele, muutes sellesse sissemaksete tegemise kõikidele kohustuslikuks . Valitsuse meetmete tulemusena on tööpuudus hakanud vähenema, ulatudes 2006. a. 5,4%-ni töövõimelisest elanikkonnast. Sama trend jätkus ka 2007.aastal.
3.5. Maksukoormus
Rootsi üldine maksukoormus on 51% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks ), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust 2007. aastal kokku keskmiselt 37 miljardi SEK võrra. Reformi plaanitakse jätkata ka 2008. aastal.
3.6. Erastamine
Uus paremtsentristlik valitsus on võtnud suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes, kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks.
3.7. Rahvusvaluuta
Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668 . aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast).
3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga
Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva püsiva vastuseisu tõttu käesoleval mandaatperioodil ilmselt tõstatada ei kavatse.
3.9.Väliskaubandus
Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2006. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 12% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. Eksport kasvas 2006. aastal rohkem kui eksport, seega Rootsi kaubandusbilanssi ülejääk suurenes veelgi. Eksport EL-i suurenes 14%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja.
Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid , millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit ja paberitooted, mineraalid (raud ja teras), naftatooted. Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (umbes 44%), naftatooted, kemikaalid ja kummitooted, mineraalid ning toidukaubad .
Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%).
Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (14%), Aasia (9%) ning USA (3%).
3.10.Välisinvesteeringud
Rootsi on suhteliselt aktiivne välisinvestor ja ka suhteliselt atraktiivne riik välisinvestorite jaoks. Ajavahemikus 2001 kuni 2005 osteti välisinvestorite poolt 603 Rootsi ettevõtet ning Rootsi ettevõtted omandasid 535 ettevõtet välismaal. Perioodil 2000–2004 oli Rootsi maailmas otseinvesteeringute sihtmaana (65 miljardit USD) 15. kohal. Rootsi otsesed välisisnvesteeringud ulatusid 2006.aasta lõpuks 1760 miljardi Rootsi kroonini.
Otsesed välisinvesteeringud 2006.aastal Rootsi ulatusid 1552 miljardi Rootsi kroonini. Suurimad investeerijad Rootsis olid aastatel 2001–2005 USA, Saksamaa, Soome, Ühendatud Kuningriik, Taani ja Holland . Välismaised otseinvesteeringud on peamiselt suunatud kõrgtehnoloogiasegmentidesse info- ja kommunikatsioonisektoris, farmaatsia-, energia-, töötleva tööstuse sektorisse ja keemiatööstusesse. Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete regionaalsed peakorterid: Unilever (Holland), Sun Microsystems (USA), UPS (USA), GM (USA), Henkel (Saksamaa) jne.
Rootsi külgetõmbejõuks peetakse asukohta juurdepääsuga dünaamilisele Rootsi/Põhja-Euroopa/Läänemere riikide turgudele, kõrgtehnoloogiat ja –tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Välisosalusega ettevõtted moodustavad keskmiselt 45% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest Rootsis.
Olulisemad Rootsi otseinvesteeringute sihtmaad on USA, Soome, Ühendatud Kuningriik ja Holland. Peamised sektorid 2005. aastal olid kemikaalitööstus, finantssektor, tööstus ja hotellimajandus jt.
3.11.Peamised majandusharud
2005. aastal moodustas põllu- ja metsamajandussaaduste eksport Rootsi sisemajanduse koguproduktist ühe protsendi, tööstustoodete ekspordi osakaal SKPst oli 18%, erasektori teenuste osakaal 45%, avaliku sektori osakaal 18% ning maksulaekumistest saadud tulu 13%. Tööhõives on teenindussfääri osakaal veelgi suurem – 46% kogu Rootsi tööealisest elanikkonnast töötab erateenuste ning 31% avalike teenuste sektoris. Tööstuses on hõivatud 16% ning põllumajanduses ja metsanduses 2% töötajaskonnast.
3.12.Tööstus
Rootsi tööstus, nagu majandus tervikuna , on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire ümberstruktureerimise, mille kutsus esile vajadus toime tulla 1990. aastate alguse majanduskriisiga . Tänaseks on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustasid 2003. aastal 4% SKP-st (97 mld SEK), millega Rootsi on R&D investeeringute osas inimese kohta maailmas esikohal. Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust.
3.13.IT- ja telekommunikatsiooniseadmed
Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis, ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT- sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond annab lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ning moodustab 15% Rootsi kaupade ekspordi väärtusest, pakkudes tööd 72 000 inimesele.
3.14.Transpordivahendite tootmine
Antud valdkond on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks tööstusharuks, seda nii ekspordi kui tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid, sõidu- ja veoautosid (Volvo, Saab), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse üks juhtriike Euroopa kosmoseuuringutes. Viimastel aastatel on antud valdkonnas aset leidnud laialdane ümberstruktureerimine, kuna tootjad on võtnud suuna allhankijate hulga vähendamisele. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 74 mld SEK-i ning tööd ligi 100 000-le töötajale.
3.15.Metsatööstus
Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsis domineeriv tööstusharu olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 70 mld SEK-i ning tööd 80 000-le inimesele.
3.16.Masinaehitus
Masinaehituses domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB ( elektrilised - ja automaatikaseadmed), Atlas Copco ( kaevandus - ja ehitusseadmed), Electrolux (kodumasinad) ning Tetra Laval (toidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). Viimastel aastatel on antud sektor arenenud R&D kulutuste ja tootmissüsteemide valmistamise kasvu suunas. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 61 mld SEK-i ning hõivas 95 000 töötajat.
3.17.Metallitööstus
Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB ( SSAB ), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 55 mld SEK-i, kus töötas 106 000 inimest.
3.18.Farmaatsiatööstus
Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil, moodustades 6% koguekspordist. Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer’i tütarettevõte). Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri R&D summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2005. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust 45 mld SEK-i ning tööd 20 000 inimesele.
3.19.Toiduainetetööstus
Rootsi protektsionistlikul toiduaineteturul toimus oluline avanemine pärast Euroopa Liiduga liitumist 1995. aastal, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise kasvu. Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Poole antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud poole kohalikud ühistud. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 35 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i.
3.20.Transport
Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti.
3.21. Meretransport
Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee - ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaž ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.
Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks.
Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006. aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink .
3.22.Õhutransport
Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.
2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS, suvekuudel ka Flynordic.
3.23. Maanteetransport
Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto (0,45 autot ühe elaniku kohta), 461 000 veoautot ja 13 477 bussi . Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid.
3.24.Raudteetransport
Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaž ajalooliselt suurima tasemeni. Rekordiline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse kasvuga Aasia riikides.
4. Loodus
Rootsi looduses on valdav graniitmaastik
4.1. Kliima
Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas –1°C, põjas –16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm
4.2. Saared, jõed, järved
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²)
Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.
Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).
4.3. Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
4.4. Taimestik
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad . Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske , haaba, tamme, pärna, pööki, saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
4.5. Loomastik
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased.
4.6. Keskkonnaohud
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus .
5. Haridussüsteem
5.1. Lastehoolekanne
Rootsi vallad on seadusejärgselt kohustatud osutama hoolekannet lastele, kes seda vajavad kas lastepäevakodudes, pikapäevarühmades või lasteaedades(üle poole 0-6- aastastest lastest käib lasteaias.)
5.2.Põhi- ja keskkool
Rootsi haridussüsteem on hästi paindlik. Kuigi põhisuunised (nt: millised teadmised peavad olema 16-aastasel noorel ) on haridussüsteemile antud valitsuse poolt, on igal omavalitsusüksusel (munitsipaalidel) ning koolil õigus välja töötada oma põhimõtted (lähtuvalt konkreetse paikkonna vajadustest ja olukorrast tööturul), kuidas valitsuse poolt seatud eesmärke saavutada (sellest tulenevalt on õppesüsteemid koolides väga individuaalsed).
Väga toetakse õpilaste koolis käimist mitmesuguste boonuste ja tasudega, aga ka isikliku abiga, peetakse sidet vanematega, vanemad omakorda nõustajatega jne. Nii õpetajate kui nõustajate kasuks töötab ka koolitoetus, mida makstakse kõigile õpilastele vaatamata nende majanduslikule seisundile.
Rootsi haridus on konkreetne, keskkooli osas kindla eriala omandamiseks. Oluline rõhk on praktilisel kogemusel. Kohustuslikeks aineteks kuni ülikoolieani on rootsi, inglise keeled ja matemaatika . Antud ainete edukas läbimine on eeltingimuseks õpingute jätkamiseks gümnaasiumi- astmes . Ülejäänud õppeained on jaotatud mooduliteks, mille vahel on õpilasel võimalik teha valikuid (nt sotsiaal-erialadele orienteeritud programm kätkeb endas geograafiat, religiooniõpetust, ajalugu ning sotsiaalteaduseid).
Rootsis on kõik lapsed vanuses 7-16 kohustatud koolis käima. Vanemate soovil võivad lapsed alustada oma koliteed ka varem (6-aastaselt). Kohalikel omavalitsustel on kohustus võimaldada alla 6-aastastele lastele kohad koolieelikute rühmades. Kohustusliku koolihariduse alla kuuluvad põhikoolid, Sami koolid, erikoolid ning kohustuslikud koolid erivajadustega õpilastele. Haridus on seejuures antud astmetes tasuta. Tavaliselt ei pea õpilased maksma ka õppematerjalide, lõunasöögi, transpordi ning meditsiiniteenuste eest.
Igal omavalitsusel on vastavalt seadusele kohustus võimaldada kõigile õpilastele, kes on lõpetanud põhikooli, pääs keskkooli. Põhimõtteliselt on õpilastel õigus valida ise oma põhiprogramm selles koolis. Analoogset põhikoolile on ka õpingud keskkoolis tasuta. Erinevuseks on siinkohal see, et keskkoolis käimine ei ole kohustuslik.
1. kuni 8. klassini ei ole õpilastel eksameid. Klassi lõppedes tuleb õpilastel teha nn tasemetöö, mille põhjal saab ta edasi järgmisesse klaasi. Lisaks kirjutab õpetaja iga õpilase kohta iseloomustuse . 9. klassi lõppedes (reeglina 16-aastaselt) tuleb õpilastel sooritada lõpueksamid, mis annavad neile edukate tulemuste korral võimaluse jätkata õpinguid gümnaasiumis. Seejuures tuleb avaldused gümnaasiumidesse saata ära enne, kui lõplikud tulemused lõpueksamitest on selgunud.
5.3.Ülikool
Erinevalt põhi- ning keskkoolist on ülikooli õpingud tasulised. Tudengil tuleb maksta nii oma õppematerjalide kui ka elamiskulude eest (mis on umbkaudu 75 000 SEK aastas). Juhul, kui õppuril või tema vanematel puudub õpingute finantseerimiseks piisav sissetulek, on võimalik võtta õppelaenu (vanusepiiranguks on seatud 50, sellest vanematel inimestel ei ole võimalik õppelaenu võtta).
6.Kokkuvõte:
Pindala:449 964 km²
Rahvaarv:9 174 100 (2007)
Riigikeel (ed):rootsi
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Riigihümn: Du gamla, Du fria
Pealinn:Stockholm(59°21′N, 18°4′E)
Kuningas: Carl XVI Gustaf
Peaminister : Fredrik Reinfeldt
Ajavöönd:Kesk-Euroopa aeg
Rahaühik: rootsi kroon (SEK)
EL liige: alates 1.jaanuar 1995
Rahvastiku tihedus:22 in/km²
Linnastumine :84%
Sündimus:12‰
Suremus :11‰
Keskmine eluiga:79 aastat.
SKT : 285,1 miljardit USD (2006)
elaniku kohta 31 600 USD
Põllumaj. % SKP-st3
Tööstuse % SKP- st26
Teeninduse % SKP- st71
SKP $/in.20 700
Eksportkaubad:masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter
Tippdomeen: .se
ROK-i kood: SWE
Telefonikood : 46
Sisukord:
1.Riik
1.1.Rootsi Kuningriik - geograafiline asend
1.2.Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega, vapp ning lipp
1.3.Haldusjaotus
1.4.Rahvas
2.Poliitika
2.1.Peamised poliitilised parteid
2.2.Valitsus
3.Majandus
3.1.Peamised majandusnäitajad
3.2.Majanduskasv
3.3.Inflatsioon
3.4.Tööpuudus
3.5.Maksukoormus
3.6.Erastamine
3.7.Rahvusvaluuta
3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga
3.9.Väliskaubandus
3.10.Välisinvesteeringud
3.11.Peamised majandusharud
3.12.Tööstus
3.12.1.IT- ja telekommunikatsiooniseadmed
3.12.2.Transpordivahendite tootmine
3.12.3.Metsatööstus
3.12.4.Masinaehitus
3.12.5.Metallitööstus
3.12.6.Farmaatsiatööstus
3.12.7.Toiduainetetööstus
3.20.Transport
3.20.1.Meretransport
3.20.2.Õhutransport
3.20.3.Raudteetransport
4.Loodus
4.1.Kliima
4.2.Saared, jõed, järved
4.3.Loodusvarad
4.4.Taimestik
4.5.Loomastik
4.6.Keskkonnaohud
5.Haridussüsteem
5.1.Lastehoolekanne
5.2.Põhi- ja keskkool
5.3.Ülikool
6.Kokkuvõte
7.Kasutatud allikad
7.1.Internetileheküljed
7.2.Kirjandus
7.Kasutatud allikad:
7.1.Internetileheküljed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et.ht m
http://www.sweden.se/templates/cs/Frontpage.aspx?id=1898
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Sweden
http://www.vm.ee/est/kat_209/1236.html
http://www.theodora.com/wfbcurrent/sweden/sweden_economy.html
7.2.Kirjandus:
Sverige Atlas (2006)