Rootsi (0)

Teema: Rootsi
Riigi üldiseloomustus
Pindala: 449 964 km2
Rahvaarv: 9 174 100 (2007)
Pealinn: Stockholm
Pealinna elanike arv:
Keel: Rootsi
Rahaühik: Rootsi kroon (SEK)
Looduslikud tingimused
Loomastik
Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende
populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste
arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid
ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning
paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud
linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast
palju erinevaid rändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud
Looduslikud tingimused
Taimestik
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka
segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart,
vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.
Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib
Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,
sealhulgas orhideesid.
Looduslikud tingimused
Pinnamood
Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu.
Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub
kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks
loodusprovintsideks.
laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik.
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla
merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle
merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek
(2090 m).
Looduslikud tingimused
Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad:
tsingi-
raua-
vase-
plii-
hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
Looduslikud tingimused
Kliima
Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik.
Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel
suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja
sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul
on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on
idarannikul märgatavalt külmem talv.
Looduslikud tingimused
Keskkonnaohud
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid
ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere
reostus.
Riigi arengutase
Tähtsaim aru on tööstus.
Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel.
Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid,
tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast.
Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus.
Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit.
Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud.
Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja
nisu.
Riigi arengutase
Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus.
Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale,
toiduaineid ja tubakat
Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja
terast.
Rootsi müüb välja ka elektrit.
Riigi kuulumine
majandusorganisatsioonidess
e
OSCE
Euroopa kosmoseagentuur
ÜRO
Euroopa Liit
NATO
WTO ja teised
Rahvastik
Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest.
See on suurriik.
Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas
rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri.
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus
võrdlemisi väike.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti
polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad,
Energiamajandus
Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-
energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole
ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad.
Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid
energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse
Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat
38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja
elektritootmiseks.
Metsamajandus ja
metsatööstus
Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju.
Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets,
Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets.
Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood .
Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt
Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab
pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3
mln tonni.
Tööstuse areng
Metallurgia
Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-
70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja
uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt.
Tööstuse areng
Masina- ja keemiatööstus
Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne:
autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid,
seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja
keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks.
Transpordi iseloomustus
Meretransport
Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab
meretransport ligikaudu 4/5, millele
Järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku
suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva
(alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni).
Transpordi iseloomustus
Õhutransport
Riigi poolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on
Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel
lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud
2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit.
Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS
Transpordi iseloomustus
Maanteetransport
Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4
miljoni sõiduauto, 461 000 veoautot ja 13 477 bussi.
Transpordi iseloomustus
Raudteetransport
Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu
seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi
kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni
Turism
Enim külastatakse Rootsis:
Vasa Museum (Vasamuseet)
Hard Rock Cafe
Skansen Open-Air Museum
Hallwyl Museum (Hallwylska Museet)
Gamla Stan
City Hall (Stadshuset)
Royal Palace (Kungliga Slottet)
Junibacken
Goteborg Maritime Center
The Nobel Museum