Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Referaat: Valgud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Pärnu Koidula Gümnaasium



Elvi Sobolev
10.c klass





VALGUD
Referaat






Pärnu 2008
SISUKORD
1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR 4
1.1. Aminohapped 4
1.1.1. Valkude seotus aminohapetega 5
1.2. Valgu molekulide struktuur 6
2. VALKUDE ÜLESANDED 8
2.1. Ensümaatiline funktsioon 8
2.2. Vitamiinid 8
2.3. Ehituslik funktsioon 8
2.4. Transpordifunktsioon 9
2.5. Retseptorfunktsioon 9
2.6. Regulatoorne funktsioon 9
2.7. Kaitsefunktsioon 9
2.7.1. Antikehad 10
2.8. Liikumisfunktsioon 10
2.9. Energeetiline funktsioon 10
3. VALKUDE VAJALIKKUS 11
3.1. Valgu kogus 12
3.2. Valgu bioväärtus 13
3.3. Täis- ja väheväärtuslikud valgud 13
4. VALKUDE TARBIMINE 15

SISSEJUHATUS
Öeldakse, et oled see, mida sa sööd. Iga päevaga on aina aktuaalsem teema toit ja toitained, mida süüakse. Iga inimene hoolitseb aina rohkem selle eest, et ta tervis oleks korras ja keha heas vormis. Kes ennast ikka hästi tunneb, kui tervis pole korras ja hea pole olla. Minu arvates on korras tervis õnne alus. Minu referaat räägib täpsemalt valkudest, mis on üheks põhiliseks toitaineks.
Töö eesmärgiks on ammendada teadmisi valkude, nende ehituse, koostise, kasutuse jne kohta. Et õpitaks õigesti tundma ja tarbima valke.
Töö koosneb neljast peatükist, mis arutlevad kõigepealt valkude ehituse ja koostise üle ning hiljem nende ülesannete, vajalikkuse ja tarbimise kohta organismis.
Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk . Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Valgud jagunevad kaheks: loomse ja taimse päritoluga valgud. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub ning organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Kuna organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Proteiinind ehituvad umbes 20 aminohappest, mis liituvad üksteisega pepsiitsideme varal (Pepsiitsidemed tekivad kahe amino-ja karboksüülrühma liitumisel ning vee vabanemisel). On väga vähe valgu molekule, mille koostises oleksid kõik 20 aminohapet korraga. Valgud on kõikide rakkude oluline osa. Valgud on kehale äärmiselt vajalikud ained. Kuna keha enamasti ei võimalda neid ise sünteesida, siis tuleb valke hankida väliskeskkonnast ehk toidust. Inimesel on vaja valke normaalseks elutegevuseks. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha.

1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR


Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohappejääkidest. Valkude molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostisse kõik samaaegselt kuuluksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgud on meie organismi ehitusmaterjal.
T.Sarapuu, 2002, „ Biloogia gümnaasiumile I osa
Valgud jagunevad kaheks: loomset päritolu ehk asendamatud, mida keha ise ei suuda sünteesida ja taimset päritolu ehk asendatavad , mida suudab organism erinevatest lähteainetest ise kokku panna.
T.Sarapuu, 2002, „Biloogia gümnaasiumile I osa

1.1. Aminohapped


Aminohappeid saab jaotada asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Kuid on väga vähe valke, kus need 20 aminohapet kõik korraga oleks.
Kõikide valkude koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud osad (tähistatakse R-ga) aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevadki nende mitmesugused keemilised omadused.
Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt tähistatakse aminohappeid kolmetäheliste lühenditega, mis on tuletatud molekulide inglisekeelsetest nimetustest. Viimasel ajal kasutatakse paralleelselt ka ühetähelisi tähiseid.
Katseklaasis aminohapped omavahel üldjuhul ei reageeri ning valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides.
Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse pepsiitsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osa ka kahest või enamast ahelast . Seejuures ei ole valgud mitte lineaarsed ja tasapinnalised molekulid, vaid omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure.
www.healthlife.ee , 2.november 2008

1.1.1. Valkude seotus aminohapetega


Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga . Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga. Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi ehk ainevahetuse jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist.
On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist.
Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine ; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised.
Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat-Valgud #1 Referaat-Valgud #2 Referaat-Valgud #3 Referaat-Valgud #4 Referaat-Valgud #5 Referaat-Valgud #6 Referaat-Valgud #7 Referaat-Valgud #8 Referaat-Valgud #9 Referaat-Valgud #10 Referaat-Valgud #11 Referaat-Valgud #12 Referaat-Valgud #13 Referaat-Valgud #14 Referaat-Valgud #15 Referaat-Valgud #16 Referaat-Valgud #17 Referaat-Valgud #18 Referaat-Valgud #19 Referaat-Valgud #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elvi Sobolev Õppematerjali autor

Lisainfo

Valkudest referaat.
referaat , valgud , valk

Mõisted


Kommentaarid (1)

rivtz profiilipilt
rivtz: enam vähem sai asja
17:55 27-04-2010


Sarnased materjalid

9
docx
Referaat valgud
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
44
doc
Toit
40
docx
Geenitehnoloogia eksam
62
doc
Üldbioloogia materjal
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun