Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
Artikkel on loogiliselt ülesehitatud ja Artikkel on korrektselt vormistatud ja Artikkel on kuni 1 A4 lk pikk ja Artikkel on 1,5 lk pikk ja Artikkel on 2 lk pikk ei Artiklile on lisatud illustratsiooni või joonised ja Artikkel on analüüsiv, välja toodud mõju tervisele ja toiduainest ja saadavad toitained Artiklisse on lisatud toiduretsept analüüsitud toiduainest ei Artiklisse on lisatud humoorikaid seiku(reklaame) uuritud ei toiduainest Lisatud on üks kirjandusallikas Lisatud on mitu kirjandusallikat ja Hinne: Ma võiksin esitatud artikli eest saada hindeks (Lähtu hindamiskriteeriumitest esimesel lehel
Artikkel on loogiliselt ülesehitatud JA Artikkel on korrektselt vormistatud JA Artikkel on kuni 1 A4 lk pikk EI Artikkel on 1,5 lk pikk EI Artikkel on 2 lk pikk JA Artiklile on lisatud illustratsiooni või joonised JA Artikkel on analüüsiv, välja toodud mõju tervisele ja toiduainest JA saadavad toitained Artiklisse on lisatud toiduretsept analüüsitud toiduainest JA Artiklisse on lisatud humoorikaid seiku(reklaame) uuritud JA toiduainest Lisatud on üks kirjandusallikas EI Lisatud on mitu kirjandusallikat JA Hinne: Ma võiksin esitatud artikli eest saada hindeks (Lähtu 5
2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem. 7. omas mahlas keetmine
,,Võta pits ja pea aru." Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega
Küpsetamine Merilin Jürine KK11-PE Küpsetamine (Cuisson) Küpsetamine on toiduaine töötlemine ahjus Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest Ahju kuumust või toiduaine sisetemperatuuri kontrollitakse termomeetriga Toiduained võib küpsetada ka fooliumis või küpsetuskottides Looma-ja linnuliha, samuti kalade ja köögiviljade küpsetamiseks kasutatakse äärega küpsetusnõusid, küpsetiste jaoks ahjuplaate Vormiroogi ja-kooke küpsetatakse vormides Praeahi kuumutatakse vajaliku temperatuurini ja toiduaine asetakse ahju Liha küpsetamise ajal kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt
Tarbimine Päritolumaa Hind Kvaliteet Harjumused Tervislikkus ja keskkonnasõbralikkus E-ained Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: 1)ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322) 2)ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300) 3)kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toode Päritolumaa E-ained Kohvikoor Eesti Puuduvad Leiburi Saib Eesti E471,E472,E415,E260,E20 0 Sulatatud juust Eesti E452, E339 maitserohelisega Mentos närimiskumm Venemaa E451,E414,E415,E171;E100,E 133,E322 Piim Eesti Puuduvad Vaarikajogurt Ee...
Kordamisküsimused terviseõpetuses I osa 1. Missugused tervise probleemid võivad kaasneda põhitoitainete väärtarvitamisel (üle- või alatarbimisel). 2. Missugused terviseprobleemid kaasnevad mikroelementide (raud, fluor, jood, kaltsium) puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus
reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ●
peamiselt suhkrust/meest ja mandlijahust, mõnikord on lisatud ka mandliõli. · Selle kasutamine on eriti levinud Inglismaal, suurtes puuviljakookides. · Mõnedes riikides vormitakse traditsioonilistele loomadele uue aasta arve. · Traditsiooniliselt on Rootsi Printsessi tort kaetud helerohelisi martsipaniga. Ajalugu · Pärsia arst Rhazes, keda tuntakse kui martsipaniretsepti autorit ja kes elas aastail 850 kuni 923, kirjutas sellest maiusest kui toiduainest: ,,... kui mandlid koorida ning koos suhkruga nautida, suurendate seljaaju ja peaaju ning toidate oma keha." · Martsipan jõudis Idamaadest Euroopasse samuti 8. sajandil kahel põhjusel. Suure tähtsusega oli kaubandustee, mis ühendas Araabiamaid ja Veneetsiat. Seda mööda veeti suhkrut, mandleid, vürtse, siidi ja klaasi. Mere- ja maateid pidi liikus kaup Põhja- Euroopasse. Martsipanist pajatab Õhtumaades esimesena 14. sajandi algul surnud prantsuse arst
Märgised 1) Traditsiooniline Traditsiooniliselt valmistatud või traditsioonilisest toiduainest valmistatud (sellega erineb samalaadsetest toiduainetest). 2) Euro- leheke Toote valmistamisel või selle kasvatusel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid, toiduvärve. 3) Kaitstud päritolu nimetus Põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust. Tooraine pärineb määratletud piirkonnast , tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
Ja seda kasutatakse ka mõrvarelvana, nagu tegi James Kewon, kes mürgitas oma naise Julie Kewoni anti-fiisiga. · Ohutusnõuded: Tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt, kuna on mürgine. · Ohutuskaart: Riskilaused: R25: Mürgine allaneelamisel, R54: Mürgine taimedele, R55: Mürgine loomadele, R61: Võib kahjustada loodet, Ohutuslaused. S2: Hoida lastele kättesaamatus kohas, S3: Hoida jahedas, S4: Mitte hoida eluruumides, S13: Hoida eemal toiduainest, joogist ja loomasöödast, S25: Vältida silma sattumist, S46: Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatule arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti, S61: Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga, · Kasutatud infoallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Antifriis, http://en.wikipedia.org/wiki/Ethylene_glycol, http://en.wikipedia.org/wiki/Antifreeze#Ethylene_glycol, http://en.wikipedia.org/wiki/Disodium_phosphate,
ka ise allergik. Kuna edasi kandub immuunsüsteemi tüüp, siis võib vabalt juhtuda nii, et vanaemal oli näiteks astma, emal on õietolmu allergia ja lapsel näiteks lehmapiimaallergia. (http://www.tarbija24.ee/071207/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/300206_1.php? allergia-kinnitab-kanda-arenenud-riikides) Tagajärjed Allergikud peavad oma elu ümberkorraldama. Näiteks peavad toiduallergikud loobuma mõnest toiduainest, astmahaiged peavad kasutama inhalaatoreid, õietolmuallergikud ei tohi endale võtta koduloomi ja linde ning ei tohi üksi heinamaal käia jne. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) (http://74.125.77.132/search? q=cache:DJOgv1Lxi_YJ:www.referat.ee/ee/doc/allergia.doc+allergia&hl=en&ct=clnk&cd= 8&lr=lang_et&client=firefox-a) (,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1", ,,Valgus", Tallinn 1985, lk 625) Huvitavad faktid
Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ...
Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju
Rasvu sisaldavad lihad, kalad, munad, piimatooted, pähklid, vähesel määral köögi- ja puuviljad. Rasvad on oluliseks kuumtöötlemiskeskkonnaks, näiteks praadimisel. Kui rasva kuumutatakse, siis esmalt tahked rasvad sulavad, täiendaval kuumutamisel aga hakkavad need lagunema. Kui rasvu liiga kõrgel temperatuuril või pikka aega kuumutada, halveneb nende kvaliteet järsult (need hakkavad suitsema). Emulgeerumine Toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, kus osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98 °C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Praktikas avaldub: · Puljong muutub keetmisel sogaseks, kui selle pinnale kerkinud rasvakihti keetmise vältel ei eemaldata. Lagunemine
kõik need faktorid soodustavad vabade radikaalide teket. Toiduõlide masskasutamisega kaasneb ka rasvumisrisk, sest õlis säilitatud toiduainete söömine rikastab organismi suure hulga kaloritega. · õli suurimad vaenlased on valgus, soojus, hapniku vaba juurdepääs Kuivatamine Kuivatamine on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine. Kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht
normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C. 1.5. Bacillus cereus Bacillus cereus on endeemiline, mullas elav, liikumatu bakter. Mõned tüved on inimesele kahjulikud ja põhjustavad toidumürgitust. 30 °C juures Bacillus cereuse bakterite hulk võib kahekordistuda äärmisel juhul juba 20 minutiga, kuid võib võtta ka 3 tundi, sõltuvalt toiduainest. 1.6. Clostridium botulinum Clostridium botulinum, teise sõnaga botulism, on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine -botuliin. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 20 minuti
omandab meeldiva maitse ja lõhna. 13. Küpsetamine Küpsetamisel säilib rohkem · Ahi Küpsetamise temp. ja · Liha toiduaine mass kui praadimisel · Äärega küpsetuspann kestvus oleneb toiduainest. · Kala näiteks. · Ahjuplaat Ahju kuumust · Puuviljad kontrollitakse · Küpsetus paber, kott · Köögiviljad termomeetriga.
4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid happeid selleks vaja on? 7
2. Mitu korda päevas ja kus sööd? M: Ma söön päevas 4-5 korda, kuid oleneb ka treeningu intensiivsusest ja mahust. Kui päevas on kaks trenni, siis söön tavaliselt rohkem. Toidu valmistan reeglina ise, kuid vahel külastan ka kindlaid meelepäraseid restorane. 3. Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma? Milliseid tohid kõige vähem süüa? Oled loobunud mõnest väga lemmikust toiduainest spordi pärast? M: Eks ma püüan süüa palju süsivesikuid - riisi, täisteratooteid, makarone, viinamarju ja ka loomset valku - liha, muna, kala, kanaliha ja ka taimset valku - spinat. Söön ka palju aed- ja puuvilju. Magusat söön vastavalt isule. Vältida üritan rasvaseid toite (vanus ka selline, et peab vaatama, mida suhu paned). Loobunud pole otseselt millestki, kogused on lihtsalt väiksemad. 4
A-T ja G-C - komplementaarsusprintsiip RNA RNA ülesanne on DNA-s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine üheahelaline koosneb nukleotiidiest T asemel on U(uratsiil) mRNA, tRNA, rRna 8.TERVISLIK TOIT Mineraalainete funktsioonid ja allikad Min Näide ülesandest Näide allikas eraalaine organismis olevast toiduainest Kaal Moodustab organismis Herned, kartulid, ium ioonlahuseid ning reguleerib tomatid, banaanid ATP tootmist Kloo Vajalik maohappe Lauasool r tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks Naa Moodustab organismis Lauasool, spinat, piim trium ioonlahuseid nind reguleerib ATP tootmist
Karotenoididel on kolm nähtavat maksimumi nähtavas valguses, lainepikkud sõltub konjugeeritud kaksiksidemete arvust. Karotenoidid on väga tundlikud õhu ja valguse suhtes. Samas on nad aga toidus väga stabiilsed kõrgetel temperatuuridel. Aroomiühendite prekursoriteks. Karotenoide kasutatakse toidainete töötlemisel: taimeekstaktidena (safran, annatto, oleoresiin) ning üksikute ühenditena (-karoteen, kantaksantiin, -apo-8´-karotenaal) Karotenoidide analüüs: eemaldatakse toiduainest rasv, leeliseline hüdrolüüs, kolonn- kromatograafia, HPLC, TLC Lipiidid toidus 1) lipiididerikka keskonna toidud (või, margariin jne) 2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid)
asendisse, millega hõlbustatakse ahju täitmist ja tühjendamist. Ahjukamber on varustatud halogeenvalgustusega. Kerge hooldada- ligipääs peamistele komponentidele esipaneeli kaudu. SEADME TÖÖPÕHIMÕTE Ette antud tööpõhimõte Antud juhul on seadme tööpõhimõte madalal temperatuuril küpsetamine. Madaltemperatuuril küpsetamine on toiduainete kuumtöötlemine vastavas küpsetusahjus või -seadmes temperatuuril 38162 °C. Küpsetustemperatuur ja -aeg sõltub toiduainest, tükeldusest ja tooraine edasisest kasutamisest. Küpsetamise aeg varieerub 120 tunnini. Madalküpsetamise eelised, võrreldes tavapärase küpsetamisega, on: · väiksemad kaalukaod, · väiksem vitamiinide ja mineraalainete kadu, · toidu loomulik niiskus säilib samasugusena, sest koemahlade kaod on väga väikesed, · mahlakate ja pehmete liharoogade valmistamiseks saab kasutada sidekoerikkamaid jaotustükke (näiteks sea aba, aga ka veise ja lamba osso bucco't jne).
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam...
Durumnisu kõvanisu eriliik, mis sisaldab vähe gluteeni, ei sobi painduva teraga nuga. küpsetisteks. Durumnisust jahvatatakse semolina jahu, millest tehakse pastatooteid. Värvuselt kollakam kui tavaline nisujahu. Durumnisu läbib 4 töötlemisetappi: puhastamine, kuumutamine, jahvatamine ja puhastamine. E Ekstrakt toiduainest pressimise, leotamise või keetmise teel Fursett see on enne ürituse algust serveeritav suupistete ja saadud kontsentreeritud vedelik. Nt puljong või tee-ekstrakt. jookidega laud. Üldjuhul on külmad suupisted, mida on võimalik Emulgaator pindaktiivne aine, mis aitab kahel vedelal süüa kahvliga, võib serveerida ka sooje suupisteid. Lühiajaliseks segunematul ainel seguneda
kanalite kaudu välja ning need happed lõhuvad seda keskkonda, milles bakter on. Mõni sekund pärast hapete väljapumpamist imeb bakter need happejäägid ja lõhutud ained endasse tagasi- nii saab ta süüa. Kui väliskeskkond on keemilise seose osas tugevam bakteri mambraani elastsusjõust, siis välja antud vedelikku bakter enam tagasi ei saa. Sellest momendist alates on bakter näljas. Soola või suhkru lisamisel või vee vähendamisel toiduainest tekitatakse keskkond, kus bakteril enam vett tagasi saada ei õnnestu- seetõttu vastavad toiduained ka säilivad. Bakteril tuuma ei ole, tema elu programm ehk DNA on otse plasmas. Osa temast on keeratud rõngasse ja see antud hetkel ei toimi, teine osa on lahti keeratud ja toimiv. Aktiivses DNA-s on geenid, millega määratakse bakteri toitumisviis, kaitsmine ja paljunemine. Passiivses DNA-s on geenid teist tüüpi toidu tundmise ja kasutamise kohta.
· viljatus N: Downi tõbi - 21. kromosoomi kolmekordsus -47 kromosoomi. Kuidas diagnoosida pärilikke haigusi? · uuritakse suguvõsa sugupuu koostamine · uuritakse rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi. · uuritakse kromosoomide arvu ja struktuuri vere leukotsüütides, naha- ja luuüdirakkudes. · DNA uurimine DNA analüüs Kuidas ravida? · asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. N: suhkruhaiguse puhul insuliin. · Dieetravi loobutakse toiduainest mida organism ei suuda omastada. · Kirurgiline ravi korrigeeritakse pärilikke väärarenguid. · Eriõpetus vaimupuude puhul · Geeniteraapia tuleviku lootus! Vigane geen asendatakse normaalsega. Kuidas haigusi vältida? · mutageenide vältimine · hoidumine sugulusabieludest · sünnieelne diagnostika MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID. GMO -d 1. Pärilikkuse mõjutamine mutageenidega. · UV kiirguse jt abil muudetakse DNA koostist. Vt töölehte. 2
diagnoosida. 12 Eliminatsiooni-ja provoktsioonitestid. Lõpliku vastuse toiduallergia kohta annab see, kui lülitada kahtlusalused toiduained menüüst välja ning proovida neid teatud aja pärast uuesti. Seda tehakse nii positiivse kui negatiivse nahatesti ja veretesti tulemuse korral. TOIDUALLERGIA RAVI Toiduallergiast saab kõige kindlamini üle, kui loobuda täielikult kaebusi tekitavast toiduainest ning asendada puudujäävad toitained. Loomulikult tuleb ravida ka haigusnähte (nahapõletikku, astmat, allergilist nohu) ning luua enda ümber tervislik keskkond (vältida tolmulesti, seeni, baktereid, keemilisi ühendeid). Viimane on eriti tähtis ristreaktsioonide ärahoidmiseks. Kui lapsel on olnud anafülaktsia (kõige kiirem allergiline reaktsioon, mis haarab mitmeid elundeid) , peavad alati käepärast olema esmaabivahendid.
· Transpordi roll: vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin transpordib hapnikku ja CO2-te jne. · Energeetiline, 1g toiduvalke annab 4,1 kcal energiat. 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? Umbes 25% kogu energiast 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? · Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik või, juust, lihatooted, pekk, täispiim ja -jogurt (1/3) · Monoküllastamata (rasvhappe osas üks kaksikside) ei sünteesita organismi poolt seemned, pähklid, rapsiseemned (1/3) · Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3)
Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis
puuduvad. Kõige enam esines gümnasistide seas väljaväänamisi ja rebestusi. See tuleneb peamiselt sellest, et pole tehtud korralikult või piisavalt või üldse venitusharjutusi enne kui ka pärast jooksmist. Venitusharjutused ennetavad vigastuste teket. Suureks ohuks vigastuse tekkimisel on ka ülekoormus. 2.5.Teadlikkus toitumisest Küsitluses uurisin, et kui palju teatakse jooksjale soovituslikest toiduainetest. Koostasin kümnest toiduainest nimekirja, kus oli sees kuus tervislikku või soovituslikku toiduainet ning neli mitte soovituslikku toiduainet [Lisa 1]. Jooksjale soovituslikeks toiduaineteks küsitluses olid: täisteraleib, müsli, lillkapsas, kiivi, banaan ja riis. Mitte soovituslikuks oleksid järgmised toiduained: pannkoogid, sealiha, hernes ja kurgisalat. Viimased loetletud toiduained pole soovituslikud regulaarselt sportivatele enne jooksmist ja enne võistlusi. Seda sellepärast, et herned ja
Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse
Endiselt toetab emapiim ka lapse immuunsüsteemi. Võrdlevad uuringud viitavad sellele, et kauem rinda saanud lastel on suurema tõenäosusega parem tervis veel teismeliseeas. Pikem imetamine on kasulik ka ema tervisele vähendades emaka- ja munasarjavähi, rinnavähi ning osteoporoosi ohtu. Üksikud lapsed vajavad lisatoiduga alustamist veidi varem, 4-5 kuuselt, enamus lapsi aga alles poole aasta vanuses. Üldised soovitused lisatoiduga alustamiseks: 1. Alusta alati ühest toiduainest korraga ja anna lapsele umbes kaks nädalat aega sellega harjuda, enne kui võtad järgmise. Edaspidi võid kõiki neid toiduaineid, millega laps on harjunud, kasutada retseptides ka segamini. 2. Kogused algavad iga uue toiduaine puhul poolest kuni ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi umbes veerandi kuni poole klaasitäieni vastavalt lapse isule. On lapsi, kes 2-3 kuud järjest ei söö rohkem, kui mõned lusikatäied korraga. Ära
Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsemalt läheb protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Toiduainete keetmisel nendes sisalduvad rasvad sulavad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, seal osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida rasvarikkam on toiduaine, seda vähem läheb sellest rasva puljongisse. Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib selle pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuutepind kuuma veega ja tekivad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad
selliseid töötlemisviise, mis pikendavad nende säilimis aega. Konsenveerimine kahjustab kõige vähem loomulikke omadusi või isegi parandab neid. Erinevateks konsenveerimise viisideks on sterilisserimine, pastöriseerimine, külmutamine, hapendamine ja marineerimine, soolamine, kuivatamine, suitsutamine. Kuivatamine - on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine - kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht (ultraviolettkiirgus lagundab vitamiine ja kutsub esile rasvade
Algselt levis toiduainete kuivatamine just kuuma kliimaga maades, kus muud toidu säilitamise viisid olid pideva kõrge temperatuuri tõttu sobimatud. Kuivatamist kasutasid toiduainete säilitamiseks ka vanad eestlased, kes veel sügavkülmast ega hoidiste tegemiseks vajaminevatest suhkrukogustest unistadagi ei osanud. 36 Vee kõrvaldamine toiduainest (tavaliselt kuni 1020% veesisalduseni) pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Kuivatatud toiduainete kvaliteet on seda kõrgem, mida madalamal temperatuuril ja mida kiiremini kuivatamisprotsess toimub. Kuivatamiseks on kodustes tingimustes hästi sobivad õunad, erinevad marjad, seemned, maitse- ja ravimtaimed, tomatid ja seened. Kuivatamiseks minevaid enamikke saadusi ei tohiks eelnevalt pesta, et vältida vee imendumist neisse. Ise
Ärge KUNAGI tehke vastupidi. Ka polkovnik Bredford toonitab järjestikulise toitumise olulisust. Sellist tüüpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava üht liiki toiduaine tarbimisega ühel toidukorral. Loomadel ja primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole seedeprotsess mingit moodi raskendatud. Alljärgnevalt on toodud järjestikulise toitumise lihtsad reeglid: 1. Alustage einestamist suurema veesisaldusega toiduainest ja lõpetage väikseima veesisaldusega toiduainega. 2. Enamus jooke lahjendavad ja uhuvad maost välja seedefermendid, mis raskendab toidu omastamise protsessi. Ärge jooge toidukorra ajal midagi. 3. Köögi- ja puuviljad sobivad omavahel hästi, kui neid süüa õiges järjekorras. Köögiviljasalat (lisamata toiduõli) sööge enne puuvilju, et omandada paremini mineraalained. 4
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal. Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli.
3. Friipraadimine- enama jaolt toimub see fritüüris, rohkes rasvas. 4. Grilimine- grillseadmetes, sütekohal, ahjus restil või vardas. 200-300 kraadi juures. 5. Küpsetamine- toimub ahjus 6. Hautamine- toiduainet praetakse koorik pruunix, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 7. Töötlemine mikrolaineahjus- kiiresti pehmeneb. 8. Kuidas toiduaineid küpsetatakse? Toimub ahjus, küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest. 9. Kuidas toiduaineid hautatakse? Praed kooriku pruunuks ja hautad väheses vees pehmeks. 2. TOIDUAINETE MUUTUMINE KULINAARSELT TÖÖTLEMISEL. 1. Miks toiduained muutuvad töötlemisel? See on tingitud nendes sisalduvate toitainete muutumisest mehhaanilise ja termilise töötlemise tulemusena. 2. Millised protsessid toimuvad toiduainete kuumtöötlemisel valkudega? · Valgud kaotavad tunduva osa paisumisevõimest · Valgud lagunevad kergemini
eraldatud. Toiduained, mille pakendil ei nõuta säilimisaja näitamist, on värske aedvili, äädikas, suhkur, keedusool. NB! Teisi tähtsamaid märgistusi (ökomärgistus, kvaliteedimärgistus jne) vaata ,,Kaubandusalasest toidukaupade õpikust" või internetist. 6. Toidukaupade soolamine, kuivatamine erinevad meetodid, sublimatsioonkuivatus ja sellest tulenev kaupade säilimine. Soolamine vt. punkt 20 Kuivatamine - põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist, võib toimuda eri temperatuuridel. Erinevad meetodid lahja kala kuivatamisel : · Külmkuivatus - looduslikes tingimustes temperatuuril 35 oC. · Kuumkuivatus - spetsiaalsetes kuivatusahjudes algul temperatuuril 200 ºC, hiljem aga temperatuuril 90 100 ºC. Protsessi kestab 34,5 t. · Sublimatsioonkuivatus - toimub kahes osas: kalade külmutamine (temperatuuril 10 kuni 15 kraadi) ja
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
põiekasvaja. Tsüklamaat keelustati. Kuna aga veelkordne uuring näitas, et ka sahhariin võib põhjustada põievähki, keelustati 1977. aastal Kanadas ja USA-s ka sahhariin. Sellele järgnes tarbijate äge negatiivne reageering. Edasised epidemioloogilised uuringud andsid vasturääkivaid tulemusi. Nii USA-s kui ka El-s on sahhariini kasutamine toidu lisaainena lubatud, kuid tema sisaldusele on Euroopas omistatud piirnorm, mis sõltuvalt toiduainest on 100-320 mg/kg. USA-s peab sahhariini sisaldavatel toodetel olema võimalike tervisekahjustuste märge. Kokku on sahhariin kasutusel enam kui 90 riigis, sealhulgas Eestis. Ka tsüklamaat on osaliselt rehabiliteeritud, teda on mõnede toodete puhul lubatud kasutada. Siiski peetakse mõlemaid magustajaid ebasoovitavaks naistele raseduse ning rinnaga toitmisel. Sünteetiline peptiidne magusaine aspartaam annab metabolismi tulemusena kahjulikke ühendeid (nt
Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete kombinatsioon, mis kindlustab organismile samad toitained. Teatud toiduvalgud võivad põhjustada ka püsihaigusi. Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
