Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjalik referaat valkude kohta (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on meie valguvajadus?
  • Milline on meie valguvajadus?

Lõik failist

Pärnu Koidula Gümnaasium
Frieda Kriisa
10.c klass
Valgud
Referaat
Juhendajad Sirje Miglai ja
Marge Kanniste
Tõstamaa 2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Valgud 4
1.1. Üldiseloomustus 4
1.2. Valgu molekulide struktuur 4
1.3. Valkude elementaarne koostis 6
1.4. Valkude keemilised omadused 6
2. Valkude ülesanded 8
2.1. Loomsete valkude ülesanded 8
3. Ensüümid 10
3.1. Ensüümid töös 10
4. Valgud igapäevaelus ja toidus 12
4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk 12
4.2. Milline on meie valguvajadus ? 12
4.3. Valkude üle- ja alatarbimine 13
Kokkuvõte 15
Võõrkeelne lühikokkuvõte 16
Kasutatud materjal 17





Sissejuhatus


Järgnev referaat uurib lähemalt orgaaniliste ainete hulka kuuluvat
rühma- valgud. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides
organismides ja viirustes. Valgud ehk proteiinid on meie igapäevaelus
tähtsal kohal ning käesoleva referaadi eesmärgiks ongi pakkuda
üldist ülevaadet valkudest, erinevatest valgustruktuuridest, nende
ülesannetest, tähtsusest eluslooduses ning siduda teaduslik tekst
huvitava pildimaterjaliga, illustreerimaks ja selgitamaks teemat.
Valkude struktuuride teema all käsitletakse põjalikult nelja taset: primaar -, sekundaar -, tertsiaar - ning kvaterniaarstruktuuri.
Tähelepanu on pööratud ka ensüümidele, valkude keemilistele
omadustele ning referaadi viimases osas pühendutakse valkude
sisaldusele toitudes. Referaadi kirjutamisel kasutasin Tartu Ülikooli
arsti- ja keemiateaduskonna õppematerjale. Pildimaterjal on kogutud
internetist.


1. Valgud



1.1.
Üldiseloomustus


Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille
monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest
üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks
nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid
elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku,
transport-, retseptor -, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-,
Vasakule Paremale
Põhjalik referaat valkude kohta #1 Põhjalik referaat valkude kohta #2 Põhjalik referaat valkude kohta #3 Põhjalik referaat valkude kohta #4 Põhjalik referaat valkude kohta #5 Põhjalik referaat valkude kohta #6 Põhjalik referaat valkude kohta #7 Põhjalik referaat valkude kohta #8 Põhjalik referaat valkude kohta #9 Põhjalik referaat valkude kohta #10 Põhjalik referaat valkude kohta #11 Põhjalik referaat valkude kohta #12 Põhjalik referaat valkude kohta #13 Põhjalik referaat valkude kohta #14 Põhjalik referaat valkude kohta #15 Põhjalik referaat valkude kohta #16 Põhjalik referaat valkude kohta #17 Põhjalik referaat valkude kohta #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor friedakriisa Õppematerjali autor
referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Referaat: Valgud

Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Referaat valgud

Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis.

Toiduainete õpetus
thumbnail
6
doc

Valgud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni.

Orgaaniline keemia
thumbnail
36
doc

Valgud ja nende ainevahetus organismis

...................................................................... 5 Valgu molekulide struktuur..............................................................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid..................................................................................................................9 Valkude ülesanded organismis.......................................................................................................10 Aminohapped................................................................................................................................. 11 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 12 Kirjandus.................................................................

Bioloogia
thumbnail
30
pdf

Valgud

VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% närvikude 44-51 %

Biokeemia
thumbnail
18
doc

Valkudereferaat

Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud....................................................................

Bioloogia
thumbnail
3
pdf

Biokoeemia mõisted

Lihtvalgud e proteiinid: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped: Valke moodustavaid aminohappeid on 20, 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon: Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat 
 valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid, Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega 
 Bioregulatoorne funktsioon: ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud

Biokeemia
thumbnail
28
docx

Nimetu

................................................ 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed.....................................................................5 1.1.4.Valkude struktuurne klassifikatsioon.......................................................6 1.1.5.Valkude funktsioonid inimorganismis......................................................6 1.2 Toitumissoovitused valkude tarbimisel..........................................................7 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud........................................................9 2.METOODIKA....................................................................................................... 13 2.2 Uuringu disain............................................................................................. 13 2.2 Valim............................................................................

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (1)

rivtz profiilipilt
rivtz: häää hää
17:51 27-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun