SUHKRUHAIGUS E. DIABEET Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks vajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda.
Näiteks: glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. 1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase peale süsivesikuterikka toidu söömist. RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed rasvad 2) loomsed rasvad Valgud jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed valgud (näit. oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jne.) 2) loomsed valgud (näit. liha, kala, muna, juust, piim jne.) Seedimise käigus lõhustatakse valgud erinevateks aminohapeteks. Osa aminohappeid on
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude teiste süsivesikute ,,ehitusklots" ning aine, millest keharakud endale energiat ammutavad. Puhta glükoosina esineb seda looduses harva, näiteks puuviljade ja marjades 1-5g ning köögiviljades alla 1 g 100g toiduaine kohta. Puhas ehk apteegis müüdav glükoos on ravim organismi kiireks veresuhkrutaseme tõstmiseks. Seedimise käigus satub süsivesikute lagunemisel tekkiv glükoos vereringesse, mistõttu nimetatakse glükoosi ka veresuhkruks. Glükoosi tase peab vastama normile (normaalne glükoosisisaldus veres on 3,3-5,5mmol/l). Liiga madal ja liiga kõrge tase on ohustab organismi tervikut. Selle reguleerimisega veres tegelevad kõhunäärme poolt toodetud hormoonid insuliin ja glükagoon. Kui meie toit sisaldab rohkelt lihtsüsivesikuid ning on toitainetevaene, koormatakse liialt kõhunääret ehk pankreast ning inimesel võib areneda süsivesikute ainevahetushäire diabeet. Üleliigne glükoos veres suunatakse keharasvade
Samas on insuliin vajalik võimsa anaboolse toimega hormonaalse aine IGF-1 tootmiseks. Kütus kehale Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala, piimatooted) ja rasvad (või, õli, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõ...
Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Üks kord aastas on vaja teha ka vereanalüüs kreatiniini taseme määramiseks. Selle järgi saab hinnata neerufunktsiooni kreatiniini kliirensit või glomerulaarfiltratsiooni. INSULIIN Insuliin on hormoon, mis reguleerib suhkru (glükoosi) sisaldust veres. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks ehk viinamarjasuhkruks. Glükoos imendub vereringesse ja kandub üle keha laiali. Veres olevat glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Et rakud saaksid glükoosi kasutada, peab see pääsema rakku selleks on vaja insuliini. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Kui kõhunääre töötab normaalselt ja eritab piisaval hulgal insuliini, püsib ka vere suhkrutase kindlates piirides. Vere suhkrusisaldus kõigub pidevalt, tõustes kindlasti söögi ajal ja pärast sööki. Suhkrutaseme tõus on signaaliks kõhunäärmele ning insuliinieritus intensiivistub.
tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on
eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß-rakud. Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. II tüüpi diabeedi puhul on insuliini tase normis, aga vähenenud on organismi insuliinitundlikkus. Toidust saadud süsivesikud lagundatakse glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui seda ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja glükoosi tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid.
Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5..
hulgaliselt vett. Vitamiinid ja mineraalained lähevad verre sellistena, nagu nad põhitoitainetest seedimisel vabanevad. Jämesooles imenduvad peamiselt vesi, sapi koostisosad ja mõningad vitamiinid. III Imendunud toitaineid kasutab organism kindlate ülesannete täitmiseks. 3.1. Nii süsivesikud, rasvad kui ka valgud varustavad organismi suuremal või vähemal määral energiaga. Süsivesikutes on talletunud organismi esmaselt kasutatav energiavaru. Veres sisalduvad glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Glükoos varustabki energiaga kõiki rakke, kudesid ja organeid. Aju saab kogu vajaliku energia ainult glükoosist. Glükoos, mida meie organism kohe ära ei kasuta, talletatakse varuna - glükogeenina - kas maksas või lihastes. Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks
MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
See, mis kunagi oli luksus rikastele, on nüüd toiduks vaestelegi." KõIK SUHKRUD EI OLE HEAD Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos linnasesuhkur, laktoos piimasuhkur. Sahharoos on rafineeritud suhkur, mida saadakse suhkrupeedist või suhkruroost. Glükoos on alati olnud inimese veres oluline element. Sahharoosisõltuvus on midagi uut inimlooma ajaloos. Inimesed kasutavad sõna "suhkur" kahe eri aine jaoks, mis on üksteisest tegelikult liiga erinevad, et neid identseks pidada
glükoosi hulga tõusuga. Insuliini puudus põhjustab suhkurtõbe. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükagoon- Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkrut, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Osteoporoos- luukoe hõrenemine Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause. 1.Inimene saab elada ka ühe neeruga. TÕENE 2
valguainevahetuses. Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava, eluks hädavajaliku hormooni insuliini eritumise häired. Insuliin aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid sisaldavad paljud toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul, puuviljad ja maiustused. Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on rakkudele ,,kütuseks". Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui
Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või šokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27
Piklikusajus; Hingamislihaste tööd mõjutavad tegurid on näiteks füüsiline töö või sokki seisundis olek. 25. Selgita insuliini ja glükagooni toimet glükoosi sisalduse regulatsioonis? Glükagooni, samamoodi nagu insuliinigi, toodetakse ning hoitakse organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27
Ebatavaliselt suur kiirus, millega sahharoos verre satub, teeb rohkem kurja kui head. MITTE KÕIK SUHKRUD EI OLE HEAD Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos linnasesuhkur, laktoos piimasuhkur. Sahharoos on rafineeritud suhkur, mida saadakse suhkrupeedist või suhkruroost. Glükoos on alati olnud inimese veres oluline element. Sahharoosisõltuvus on midagi uut inimlooma ajaloos. Inimesed kasutavad sõna "suhkur" kahe eri aine jaoks, mis on üksteisest tegelikult liiga erinevad, et neid identseks pidada. Neil on erinev keemiline
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega.
Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). www.healthlife.ee , 2.november 2008 1.2. Valgu molekulide struktuur Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises
Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava, eluks hädavajaliku hormooni insuliini eritumise häired. Insuliin aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid sisaldavad paljud toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul, puuviljad ja maiustused. Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on rakkudele ,,kütuseks". Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab kõhunäärmest erituma küllaldaselt insuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...............................................
aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
